The found items (stone ax, etc.) confirm that the human population (settlement) in village Hänike (Estonia) had already in the early Stone Age, or Neolithic period. The village developed in the Middle Ages, but remained deserted after the Livonian War (1558-83).
.
Esemed ja eluasemed
.
Praeguse Hänike küla territooriumil oli inimasustus juba muinasajal, mida tõendavad mõned leiud nooremast kiviajast ehk neoliitikumist. Nimelt leidis 1949ndal aastal kooliõpilane Kalev Raudsepp Kaagus asuva Rehemetsa talu maadelt hästi töödeldud servade ja auguga kivikirve, mille ta viis Kurenurme kooli direktorile Arkadi Reigole. Nägin seda kivikirvest ise, aga ka mitmed tolle aja õpilased, kes elasid toona Hänike külas. Paraku praegu selle eseme edasine saatus on meile teadmata, ehkki mõned vihjed ütlevad, et kõnesolev kivikirves võib asuda Valga koduloomuuseumis. Peale selle, samast kohast leiti ka teisi kivist esemeid, mis meenutasid mitmeid algelisi tööriistu (nt lõiketerasid) või majapidamistarbeid.
Paikkonna vaatlused lubavad oletada, et muinasaja asukate elamud asusid ennekõike Matu oja ääres, kuhu rajati hilisemad Pudru, Matu, Võsumäe jt talud. Toidupoolise kindlustas toona küttimine, kalapüük, metsaannid, hiljem maaviljelus ja loomakasvatus. Hänike küla elanikud, kelle vaarisad siin talude päriseksostmise ajal majapidamisi rajasid, teadsid rääkida lugusid enne suuri sõdu (mõeldud peaasjalikult Liivi sõda) leitud rahakateldest, savinõudest, müntidest, sh Matu, Pudru ja Lustivere talu maadelt. Näiteks, Matu talu rahakatlast on juttu kogumikus Metsast leitud kirik, Eesti Kirjandusmuuseum, 2010. Samal ajal olid eluasemed ka praeguse Paadi talu lähedal, piki Pühajõge (Võhandut), mille möödaniku uurimine annaks palju täiendavat teavat küla mineviku kohta.
Uuringud ja analüüsid hilisema keskaja kohta lubavad kinnitada, et küllaltki olulise tähtsusega ühendusteeks oli kujunenud Sõmerpalu-Vaabina teelõik Tammesillast Võsumäeni, so toona nö külatänav - Tammesilla-Hänike-Kojatse-Võsumäe-Kaagu. Mõlemale poole seda teelõiku tekkisid hiljem hajaasustusega talud, so Tammesilla, Piiri, Saare, Salumäe, Kojatse, Võsumäe, Rehemetsa. Teiseks Hänike külasiseseks teelõiguks oli Pudru-Soovere-Piisi-Paadi tee, mille mõlemale poole tekkisid samuti talud/majapidamised.
Võib väita, et suur osa nendest, ennekõike veekogude äärde rajatud Hänike küla taludest, oli olemas ka aastaks 1544, mil Tartu piiskopkonna foogt (Stiftsfogt) Georg Kursel sai Kärgula mõisa ja Sõmerpalu omanikuks. Paraku peale katku, rüüsteretki ja näljahädasid jäi Hänike inimtühjaks külaks. Seega, koos keskaja lõpuga, so Liivi sõja tagajärjel, hävines Tartu piiskopkond ning hävines ka Hänike küla oma inimasustusega. Lõpuks võib tõdeda, et uusaja alguse aastail, mil kirjalikes allikates mainiti esmakordselt Hänike küla (1638), oli tegu metsa/võssa kasvanud inimtühja külaga.
.
Võib väita, et suur osa nendest, ennekõike veekogude äärde rajatud Hänike küla taludest, oli olemas ka aastaks 1544, mil Tartu piiskopkonna foogt (Stiftsfogt) Georg Kursel sai Kärgula mõisa ja Sõmerpalu omanikuks. Paraku peale katku, rüüsteretki ja näljahädasid jäi Hänike inimtühjaks külaks. Seega, koos keskaja lõpuga, so Liivi sõja tagajärjel, hävines Tartu piiskopkond ning hävines ka Hänike küla oma inimasustusega. Lõpuks võib tõdeda, et uusaja alguse aastail, mil kirjalikes allikates mainiti esmakordselt Hänike küla (1638), oli tegu metsa/võssa kasvanud inimtühja külaga.
.
Vambola Raudsepp
.
No comments:
Post a Comment