Koduloouuringute tähendus ja tulevik

.

In this article is concern about - how our local historical materials preserved; how they can be used centuries later. Paper materials durability follows from libraries, electronic materials (e-books), however, the reliability equipment. The problem remains how Estonian language is understood, for example, in 2500th. 

 .

Koduuuringud hõlmavad mikrotasandi neid aspekte, mida uuringute autor tähtsaks peab, mistõttu need pole nö paljuaspektilised, sageli lünklikud. Vaadatamata nendele puudujääkidele on igal uuringul oma kultuurilooline väärtus, ennekõike faktide ja sündmuste talletamise osas. Aga just viimastest tunnevad Eesti möödaniku uurijad suurt puudust, olgu näitena Liivisõja järgne periood kuni Põhjasõja aastateni vms. Tulevikku vaatavaid uuringuid arusaadavatel põhjustel momendil ei saagi olla, ehkki võiks.

.

Koduloolaste tööd on esitatud muidugi ennekõike paberkandjatel, kuid väga suur osa nn elektroonilisel kujul (sh e-raamatud). Nende pikaajaline säilivus pole kummagil juhul tagatud, sest raamatukogud on ülekoormatud ja sealt võidakse koduloo alaseid kirjutisi eemaldada kui vähemtähtsaid ning elektroonilisel kujul talletatu kasutusiga sõltub tehnika töökindlusest. Nii või teisiti, praegu on uuringud olemas ja neid on alati võimalus kasutada, viidata.

.

Tulevikutähenduse mõistmiseks võtame vaatluse alla tuhandeaastase intervalli, so aastad 1500 kuni 2500. Esimesel juhul (so aastal 1500) hinnangulistel andmetel võis Eesti aladel elada ca 200 000 inimest, kõnekeel arenenud väga primitiivsel tasemel, teisel (2500) elab siin ilmselt 3-4 miljonit elanikku, kuid eesti keel kasutuskeelena on praktiliselt kadunud. Samas eesti keele elushoidmiseks on tehtud kõik võimalik, sest nii kohalike inimeste kui ka keeleteadlaste huvi on jäänud selle väga huvitava ja omapärase keele vastu. Eesti keele oskajaid võib siis (aastal 2500) olla veel isegi mõnikümmend tuhat. Kindlasti tunnevad ka estofiilid huvi vana kirjavara vastu, mistõttu nii mõnigi praegu kirjapandud asi muutub siis haruldaseks leiuks omas valdkonnas. Nn googlitõlge areneb väga kiiresti ja sellel on oma koht ka aastasadade pärast ja seepärast võime väita, et eesti keel jääb elama arvutimälus, ehkki väga piiratud kasutusulatusega. Omaette probleemiks on ja jäävad Eesti murdekeeled, sest näiteks Võrumaa kohapärimused oleksid võinud olla algselt kirja pandud võru murdes. Siiski on ka küllaldaselt murdes kirjutatud tekste.
.
Momendil on eestlase seas suur huvi genealoogiliste uuringute vastu ja selles valdkonnas on tehtud väga palju. Läbiuuritud sugupuud hõlmavad juba enamuse eestlastest, so sugujuurte väga erinevate põimumisliinide kaudu.  Aasta 2500 on tänapäeva eestlasest ligikaudu 15-20 inimpõlve kaugusel, seega  sama kaugel kui oli aasta 1500. Küll aga on Eestis küllalt koostatud sugupuid, mis jõuavad välja nendesse väga kaugetesse möödunud aastatesse. Hinnanguliselt võib Eestis elada aastal 2500 ca 30 000 inimest, kes leiavad oma juured tänapäeva eestlase juures. Muidugi on see Eesti tulevikurahvastikus tühine vähemus. Küll aga need uuringud vähestele entusiastidele ei kujune raskeks, sest praegu internetis kättesaadavad sugupuud elektroonilisel kujul säilivad aastasadadeks.
.
Elame kiirenevate muutuste keerises, mistõttu prognoosid, mis hõlmavad vaid kümmekond aastat, osutuvad ebatäpseiks, rääkimata siis aastasadadest. Kõik muutub ja sealhulgas ka inimene ise, kuid siiski neid muutusi näha pikemas perspektiivis on põnev ja ka vajalik.
.

Vambola Raudsepp

.