Given the basic events and the dates which involved the village Hänike (Estonia). Article needs to be clarified, and continuous improvement.
.
Muinasaeg - Hänike külast leitud asundusjälgi Matu oja (Pudru, Matu, Võsumäe jt taluasemetelt) ja Pühajõe äärest (Paadi taluasemelt). Eelistati veekogudeäärseid paiku. Leitud kivikirves (Rehemetsa talu maadelt, leidja Kurenurme kooli õpilane Kalev Raudsepp). Ohvrikivi nn Helsekivi asub Tinnipalus. Tõenäoliselt seal lähedal peaks asuma ka vana kalme. 1950ndatel Tinnipalus metsasihtide randaalimisel tuli välja inimluid, kuid neid keegi ei uurinud, arvati, et need kuuluvad II ilmasõja ajal või sõjajärgsetel aastatel kadumajäänud inimestele.
1544 - Kärgula mõisa (Pühajõe kaldal) omanikuks sai Tartu piiskopkonna foogt (Stiftsvogt) Georg Kursel, kes oli ka Sõmerpalu omanikuks. Tol ajal oli ilmselt Hänike küla olemas vaid mõne elanikuga, mistõttu polnud ka mainimisväärne.
1558-1583 - Liivi sõja järgsetest aastatest räägiti Hänike külas väga vanu lugusid üksikutest asukatest, kes oskasid sõjast, katkust, näljahädast vms eemale jääda, sest valisid oma eluasemed ligipääsmatutesse paikadesse (Kerreti mets, turbaraba, Vilbusoo jt). Nendel inimestel teati olevat erilisi võimeid, rahvasuus nõiad, ravitsejad jne. Suulisi pärimusjutte levis veel 1940ndatel aastatel.
1582 - osa külast, so praegusest Hänike keskusest Paadi taludeni märgitakse sõnaga/nimega Ligora /1582/, Liggoar /1638/, Dorf Liggoharra /1782/ (sh Paadi, Piisi, Pudru jt talud).Aastast 1588 märge Ges.Henik, so Poola ajast.
1600ndatel aastatel olevat kohalike pärimuste kohaselt küla tühjadele talumaadele ilmunud saksa, poola, läti jt maade päritoluga talupoegi.
1638 - mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates Häniket (Hennige Metz Pustus) kui inimtühja küla. Hänike nime algkuju pärineb alamsaksa eesnimest Henneck, Hennick. Hilisemates dokumentides (1798; 1815) leiame samanimelisi järeltulijaid, esmakordselt aga mainitakse aastal 1752 Hennige Petret.
1582 - osa külast, so praegusest Hänike keskusest Paadi taludeni märgitakse sõnaga/nimega Ligora /1582/, Liggoar /1638/, Dorf Liggoharra /1782/ (sh Paadi, Piisi, Pudru jt talud).Aastast 1588 märge Ges.Henik, so Poola ajast.
1638 - mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates Häniket (Hennige Metz Pustus) kui inimtühja küla. Hänike nime algkuju pärineb alamsaksa eesnimest Henneck, Hennick. Hilisemates dokumentides (1798; 1815) leiame samanimelisi järeltulijaid, esmakordselt aga mainitakse aastal 1752 Hennige Petret.
1642 - Pühajõe vastuhaku sündmused kaasasid ilmselt ka neid Hänike küla talusid (Paadi, Tinni jt), mis asusid otse jõe ääres.
1684 - Hänike külas nimetatakse kolme talu (sh Paadi, Piisi) ja ühte tühja talu (Pudru).
1702 - Erastvere lahingu järelkajana levis Hänike külas pärimuslugu Vilbusoo veretöö, mille kohaselt venelased tapsid julmalt Rootsi väejooksikuid Vilbusoos. (Arvati, et väejooksikud viisid endaga kaasa sõdalastele ettenähtud kulla).
1762 - 1782 - rajatakse Hänikesse (Henningshof) Kärgula mõisa karjamõis.
1767 - Hänike külas nn hingekirjas 79 inimest, sh Paadi talus 13, Piisil 14, Hänike-Võsumäel 15 jne.
1840 - Hänike küla lapsed enamuses õppisid Kärgula koolis. 1840ndal aastal õppis seal 54 last, sh lapsi Hänike külast.
1850 - hakati kuivendama Kerreti sood.
1702 - Erastvere lahingu järelkajana levis Hänike külas pärimuslugu Vilbusoo veretöö, mille kohaselt venelased tapsid julmalt Rootsi väejooksikuid Vilbusoos. (Arvati, et väejooksikud viisid endaga kaasa sõdalastele ettenähtud kulla).
1762 - 1782 - rajatakse Hänikesse (Henningshof) Kärgula mõisa karjamõis.
1767 - Hänike külas nn hingekirjas 79 inimest, sh Paadi talus 13, Piisil 14, Hänike-Võsumäel 15 jne.
1840 - Hänike küla lapsed enamuses õppisid Kärgula koolis. 1840ndal aastal õppis seal 54 last, sh lapsi Hänike külast.
1850 - hakati kuivendama Kerreti sood.
1865 - pärast mitmeid omanikevahetusi ostsid Kärgula mõisa von Siversid. August Gregor von Sivers (1826-1904) oli Liivimaa krediidipanga president, talude päriseksostu korraldaja oma mõisapiirkonnas, sh ka Hänike külas. Teda iseloomustati kui ahnet ja julma mõisnikku.
1870 - teade Eesti Postimehes (4.02.1870) Hänike karjamõisa koos kõrtsiga rendile andmise kohta.
1870 - teade Eesti Postimehes (4.02.1870) Hänike karjamõisa koos kõrtsiga rendile andmise kohta.
1874 - Kärgula mõis hakkas müüma talusid, so algas talude päriseksostmine. Aastatel 1874-1884 müüdi 13 talu ja aastatel 1894-1904 19 talu, kusjuures Hänike küla talumeeste ostud langesid enamuses just aastale 1894. Hänike külla tuli mitmeid uusasukaid naabervaldadest ja kaugemaltki.
1882 - suri Hedwig Catharina von Sivers (1863-1882), kes oli August Gregor von Siversi tütar ning nad on seotud kohapärimusega Meela needus. (Kärgula mõisale veeti puid Hänikest ning Kerreti mets ja soo olid mõisnikele meelisjahipidamise kohad. Mõisnik löönud vanainimest piitsaga näkku, mille peale eideke sõnanud ära mõisniku tütre, kes hiljem suri). Needmise ja nõidumisega seotud suulisi pärimusjutte liikus külas veel 1940ndatel.
1882 19 juuni - sündis koduloohuviline Gustav Raudsepp (1882-1935). Kirjutas luuletusi (sh Keretü kohalikus murdes, Püha jõe palve jt) ning jutustas edasi kohapärimusi (sh Karjasoo kaksikud).
.
.
1883 - rajati Osula kalmistu Prassimäele. Hänike külast on seal järgmiste perekondade matuseplatsid: Ermelid, Leokid, Metsad, Poterid, Pruusid, Raagid, Raubad, Raudsepad, Rohtmetsad, Runnod (Runthalid), Stalded, Söödid, Toomed, Vaherid, Veisverid jt. Harjumäe ja Osula kalmistuga on seotud Gustav Raudsepa luuletus Püha Jõe palve.
1886-1889 - ehitati Valga-Petseri raudtee, mis läbib Hänike küla ja andis tööd mitmele küla elanikule siis ja edaspidi (Kiirop, Kersna, Pruus, Raudsepp, Rohtla jt). Ajutiselt oli raudteepeatus Võsumäel.
.
1896 - tegutses Hänikes kõrts ja seal osutati postiteenuseid. Tolle aja ajalehtedes võib leida kirjutisi Hänikes kõrtsikaklustest tekkinud tülidest ja nendele lahenduste otsimise kohta.
1897 - Kärgula mõisapiirkonna, sh Hänike küla talumeeste laenutaotlus Liivimaa kubermangu nn Aadlipangale. Mitme laenusaaja talud sattusid hiljem raskustesse ja nn haamri alla.
1928 19. mai - sündis Vastse-Piiri talus Vaike Kähr (1928-2011), pedagoog ja koolijuht.
1931 21. mai - sündis Matu talus kultuuritöötaja Aksel Ermel (1931-2003).
1931 - avati Kurenurme kool, mis sai Hänuke küla lastele oma kooliks.
.
1930ndatel - Hänike küla talude paiknemine Mustjõest Pühajõeni.
1886-1889 - ehitati Valga-Petseri raudtee, mis läbib Hänike küla ja andis tööd mitmele küla elanikule siis ja edaspidi (Kiirop, Kersna, Pruus, Raudsepp, Rohtla jt). Ajutiselt oli raudteepeatus Võsumäel.
.
1896 - tegutses Hänikes kõrts ja seal osutati postiteenuseid. Tolle aja ajalehtedes võib leida kirjutisi Hänikes kõrtsikaklustest tekkinud tülidest ja nendele lahenduste otsimise kohta.
1897 - Kärgula mõisapiirkonna, sh Hänike küla talumeeste laenutaotlus Liivimaa kubermangu nn Aadlipangale. Mitme laenusaaja talud sattusid hiljem raskustesse ja nn haamri alla.
1928 19. mai - sündis Vastse-Piiri talus Vaike Kähr (1928-2011), pedagoog ja koolijuht.
1931 21. mai - sündis Matu talus kultuuritöötaja Aksel Ermel (1931-2003).
1931 - avati Kurenurme kool, mis sai Hänuke küla lastele oma kooliks.
.
1930ndatel - Hänike küla talude paiknemine Mustjõest Pühajõeni.
1936 01. september - sündis põllumajandusjuht, teeneline agronoom Endel Ideon. Elas teismelisena Hänike külas Soovere talus.
1939 - kaotati Kärgula vald ja moodustati Sõmerpalu vald. Viimase koosseisu lülitati Hänike küla; nii on see ka praegu. (Nõukogude ajal toimus mitmeid administratiiv- ja nimemuutusi, mistõttu nn Hänike osakond toimis Sõmerpalu sovhoosi osakonnana).
1939 28. märts - sündis paadi talus Väino Leok (1939-2007), veemootorisportlane, treener ja spordiorganisaator. Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik (2003). Leokite spordidünastia, so Aivari, Avo ja Arvo isa ning Taneli, Aigari ja Martini vanaisa.
.
1939 - kaotati Kärgula vald ja moodustati Sõmerpalu vald. Viimase koosseisu lülitati Hänike küla; nii on see ka praegu. (Nõukogude ajal toimus mitmeid administratiiv- ja nimemuutusi, mistõttu nn Hänike osakond toimis Sõmerpalu sovhoosi osakonnana).
1939 28. märts - sündis paadi talus Väino Leok (1939-2007), veemootorisportlane, treener ja spordiorganisaator. Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik (2003). Leokite spordidünastia, so Aivari, Avo ja Arvo isa ning Taneli, Aigari ja Martini vanaisa.
.
1941 24. mai - sündis ning elas hiljem, teismelisena, Lustivere talus majandusdoktor Tartu Ülikooli professor Vambola Raudsepp.
1941-1944 - Saksa okupatsiooniaeg, mil Hänike külas oli külavanemaks Karl Raag (1898-1959) Saare talust.
1944-1947 - viidi läbi Hänike külas nn ENSV "maareform". Sõmerpalu valla täitevkomitee esimehe asetäitja põllumajanduse alal Olev Raudsepp (1919-1999) Lustivere talust.
.
1944 - Hänike küla taludesse (Hüti, Kannistiku, Piiri jt) saabus ingerisoomlastest sõjapõgenikud (Kekkonenid, Kapanenid, Hyyrönenid, Makkonenid jt). 1947. aastal osa nendes küüditai Venemaa avarustesse.
1949 25. märts - märtsiküüditamine (Hänike külast perekond Kohk jt).
1951-1989 - kuulus Hänike küla Hänike osakonnana Sõmerpalu sovhoosi koosseisu. Küla keskust külastas rändkino ning mõni aasta hiljem avati kohalik kauplus.
1951-1955 - stalinismi kõrgperiood. Pered jäetud ilma elatusvahenditest (lubatud 0,15 ha maad ja paar karilooma), kuid koormatud maksudega (sh piima-, liha- jt normid). Naturaalmajandus feodaalsuhete sugemetega hoiab rahva näljapajukiga hinges. Tagakiusamised, pealekaebamised, kaabakate-korruptantide esilekerkimine komparteis (sh Hänike punaparunid Kilusk, Raag jt) ja külanõukogu juhtkonnas.
1960ndatel - algas noorte massiline lahkumine Hänike külast. Põhjus: seoses põllumajanduse ulatusliku mehhaniseerimisega tekkis külas vaba rakendamata tööjõudu. Siirduti enamasti linnadesse (Tallinn, Tartu, Võru, Antsla jm) õppima ja seejärel seal töötama.
1965 - rajati Väino Leoki eestvõtmisel Sõmerpalu motoklubi ning edaspidi korraldati juba rahvusvahelisi võistlusi.
1970 - Väino Leokile omistati veemotos NSVLi meistersportlase nimetus.
1970ndatel - tehti Hänike külas ulatuslikult maaparandustöid, kuivendati Kerreti-, Vilbu- ja Karjasoo ning osaliselt ka muud põllumaad. Maaparandustööde käigus hävinesid mitmed taluhooned (Tornimäe, Piisi, Lustivere A, Hüti jt).
Häniket hakatakse muutma nö sotsialistliku küla keskuseks. Kerkivad korrusmajad ja nendesse koondatud tööjõud.
1977 - Hänike külaga liideti Kaagu küla.
1944-1947 - viidi läbi Hänike külas nn ENSV "maareform". Sõmerpalu valla täitevkomitee esimehe asetäitja põllumajanduse alal Olev Raudsepp (1919-1999) Lustivere talust.
.
1944 - Hänike küla taludesse (Hüti, Kannistiku, Piiri jt) saabus ingerisoomlastest sõjapõgenikud (Kekkonenid, Kapanenid, Hyyrönenid, Makkonenid jt). 1947. aastal osa nendes küüditai Venemaa avarustesse.
1949 25. märts - märtsiküüditamine (Hänike külast perekond Kohk jt).
1951-1989 - kuulus Hänike küla Hänike osakonnana Sõmerpalu sovhoosi koosseisu. Küla keskust külastas rändkino ning mõni aasta hiljem avati kohalik kauplus.
1951-1955 - stalinismi kõrgperiood. Pered jäetud ilma elatusvahenditest (lubatud 0,15 ha maad ja paar karilooma), kuid koormatud maksudega (sh piima-, liha- jt normid). Naturaalmajandus feodaalsuhete sugemetega hoiab rahva näljapajukiga hinges. Tagakiusamised, pealekaebamised, kaabakate-korruptantide esilekerkimine komparteis (sh Hänike punaparunid Kilusk, Raag jt) ja külanõukogu juhtkonnas.
1960ndatel - algas noorte massiline lahkumine Hänike külast. Põhjus: seoses põllumajanduse ulatusliku mehhaniseerimisega tekkis külas vaba rakendamata tööjõudu. Siirduti enamasti linnadesse (Tallinn, Tartu, Võru, Antsla jm) õppima ja seejärel seal töötama.
Hänike küla noored (1954)
1965 - rajati Väino Leoki eestvõtmisel Sõmerpalu motoklubi ning edaspidi korraldati juba rahvusvahelisi võistlusi.
1970 - Väino Leokile omistati veemotos NSVLi meistersportlase nimetus.
1970ndatel - tehti Hänike külas ulatuslikult maaparandustöid, kuivendati Kerreti-, Vilbu- ja Karjasoo ning osaliselt ka muud põllumaad. Maaparandustööde käigus hävinesid mitmed taluhooned (Tornimäe, Piisi, Lustivere A, Hüti jt).
Häniket hakatakse muutma nö sotsialistliku küla keskuseks. Kerkivad korrusmajad ja nendesse koondatud tööjõud.
1977 - Hänike külaga liideti Kaagu küla.
1986 1. juuni - suri sportlane, spordipedagoog ja teeneline õpetaja (1976) Aksel Kersna (1920-1986). Elas noorusaasatel Hänike külas Rehemetsa talus ning töötas raudteel.
1987 - suri USA-s kirjanik Endel Loide-Rätsep (1900-1987), kel oli Salumäe talu Hänike külas. Vabadusristi kavaler. Taarausuelu korraldaja. Emigreerus 1944 aastal.
1997 23. märts - saavutas Avo Leok Belgias 500ste tsiklite motokrossi MM etapil esikoha. 2005 24.aprill - Avo Leok kordas oma saavutust Itaalias Astis MM etapil.
2008 22. september - suri bibliograaf, TTÜ Raamatukogu direktor Meelis Ideon (1941-2008). Kasvas Hänike külas Soovere talus.
2011 - ehitati uus ajalooline Muuga sild (asub Võhandu / Pühajõel).
2012 - Künnimees Mart Raudsep Lustivere talust tuli Eesti meistrivõistlustel Olustveres kolmandaks.
2013 - Eesti parim toiduaine - M.V. Wooli marineeritud angersäga valmistati Avo Leoki kasvatatud kalast.
2014 - Eesti Talupidajate Keskliidu tänukiri Paadi talule konkursil "Eesti parim talu 2014".
1997 23. märts - saavutas Avo Leok Belgias 500ste tsiklite motokrossi MM etapil esikoha. 2005 24.aprill - Avo Leok kordas oma saavutust Itaalias Astis MM etapil.
2008 22. september - suri bibliograaf, TTÜ Raamatukogu direktor Meelis Ideon (1941-2008). Kasvas Hänike külas Soovere talus.
2011 - ehitati uus ajalooline Muuga sild (asub Võhandu / Pühajõel).
2012 - Künnimees Mart Raudsep Lustivere talust tuli Eesti meistrivõistlustel Olustveres kolmandaks.
2013 - Eesti parim toiduaine - M.V. Wooli marineeritud angersäga valmistati Avo Leoki kasvatatud kalast.
2014 - Eesti Talupidajate Keskliidu tänukiri Paadi talule konkursil "Eesti parim talu 2014".
2015 - saneeriti Sõmerpalu-Vaabina maantee, sh Hänike küla teelõik (Tammesilla-Matu). Rekonstrueerimistööd nõudnuks hoopis suuremaid investeeringuid, sest peale kõiki tehtud töid jäi see teelõik kruusakattega auklikuks külateeks.
Vi lisa: web.zone.ee/vraudsepp (1) Kodulooline Hänike, 2014; (2) Hänike biograafiline leksikon, 2015; (3) Ristimänd mäletab, 2015; (4) Perepärimused, 2015.
Hänike
Muistne küla kesk metsi, soid ja põlde;
Kaagust odaots ja kivikirves.
Laas, ale, jõgi toitnud sadu põlvi,
püünislõksus põder, kitsed-hirved.
Iidne Ligora tamm, Kerreti kased -
tee Tinnipalust Mustjõe loonõkku.
Muinas-Matu, Paadi, Turna taluased,
õhtused kodutare leelõkked.
Siis kurja vägi taudid tõi, röövretked -
inimtühi Hennige karjamõis.
Ärkamisaeg tõi talud, lootushetked;
töö, vaev saatjaks surm - kalmul leinaõis.
Kitsilt rõõmu jagus Hänike külla,
Kõosaar, kus pidu peeti tsõõri pääl.
Jäi napiks ilu, tulemata küllus,
lahkuti, enam lapsekilkeid sääl.
Nüüd kosub küla tehisvaimu väega,
ootab uue noore pere jõudu.
Hetki pildilt sajandi taha näeme,
ei adu veel tänast, järsku tõusu.
Märkus: Hänike küla on aastasadadde jooksul kandnud erinevaid nimesid, so Ligora (1582), Hennige, Henningshof (1638) jt.
Hänike
Muistne küla kesk metsi, soid ja põlde;
Kaagust odaots ja kivikirves.
Laas, ale, jõgi toitnud sadu põlvi,
püünislõksus põder, kitsed-hirved.
Iidne Ligora tamm, Kerreti kased -
tee Tinnipalust Mustjõe loonõkku.
Muinas-Matu, Paadi, Turna taluased,
õhtused kodutare leelõkked.
Siis kurja vägi taudid tõi, röövretked -
inimtühi Hennige karjamõis.
Ärkamisaeg tõi talud, lootushetked;
töö, vaev saatjaks surm - kalmul leinaõis.
Kitsilt rõõmu jagus Hänike külla,
Kõosaar, kus pidu peeti tsõõri pääl.
Jäi napiks ilu, tulemata küllus,
lahkuti, enam lapsekilkeid sääl.
Nüüd kosub küla tehisvaimu väega,
ootab uue noore pere jõudu.
Hetki pildilt sajandi taha näeme,
ei adu veel tänast, järsku tõusu.
Märkus: Hänike küla on aastasadadde jooksul kandnud erinevaid nimesid, so Ligora (1582), Hennige, Henningshof (1638) jt.
No comments:
Post a Comment