Kvaliteetinformatsioon eesti keeles

.

Eesti keele kasutusala on vähenenud viimase paarikümne aasta jooksul järsult, eriti teaduskeelena. Eelistatakse ennekõike inglise keelt, kuid selline olukord pole põhjendatud, ega ka vajalik. Asi on selles, et määravaks pole kasutatav keel, vaid informatsiooni väärtus, kvaliteet, uudsus.

Praegu on nn googlitõlge juba suhteliselt heal (mitte veel rahuldaval) tasemel ja see areneb üha kiirenevas tempos, mistõttu ükskõik missuguses valdkonnas esitatud kirjasõnas tekst on kättesaadav ülemaailmselt. Pealegi elame nüüdisajal nö annotatsioonide ajastul, kus lühikokkuvõtetes üteldakse kõik uus ja oluline (sageli suurtes keeltes). Just uus, sest teadus on ennekõike uute tedmiste tootmine. Seda asjaolu rõhutasin oma ühes aforismis, so Haridus raamistab andeid; üksnes talendil on annet hüljata need raamid. 

Niisiis, eesti teadlased, eriti need, kes töötavad rahvusülikoolis, võiksid rahulikult kirjutada oma artiklid eesti keeles ning lisada vaid mõnerealise annotatsiooni inglise keeles. Põhjus peitub ennekõike selles, et inimese mõtlemine on mitmekülgsem, täiuslikum just oma emakeeles. Pealegi emakeelne kvaliteetinformatsioon arendab ja tõstab ühe väikerahva eneseteadvust ja väärikust.

.

Vambola Raudsepp

.