Ajaloolane Marta Esser

.

Tundsin Marta Esserit (14.10.1925-13.05.1983) TPI päevilt ennekõike kui NLKP ajaloo õppejõudu. Oli toona väga populaarne, õppejõuna range ja üliaktiivne, mida tõendab seegi, et monograafias  Tallinna Polütehniline Instituut 1936-1986 (Valgus, 1986) on teda esile toodud viiel korral, so kui parteitöötaja, õppejõud, metoodilise komisjoni liige jne. Tema loengud olid väga keskpärased, isegi sisutud, kuid eksamil said üliõpilased suhteliselt nigelaid hindeid, mis minu arusaamise kohaselt iseloomustas ennekõike õppejõu enda taset, mitte aga üliõpilaste oma. Samas aga toona oli üliõpilaste suhtumine nn punastesse õppeainetesse leige, isegi vastumeelne, siis võib õpitulemusi tõlgendada ka nii või naa.

.

Komsomolitöötaja Marta Esser

 (foto internetist)

.

Kõigepealt ehk sellest, et Marta Esser, mitmete õpingute kõrval, astus ÜLKNÜ liikmeks aastal 1940.  Seega siis tegemist nn juunikomsomoliga. Kui puhkes sõda, evakueeriti ta Tatarimaale, edasi Jaroslavli oblastisse, kus jätkas õpinguid ENSV partei ja nõukogude aktiivi kursustel. Eestisse naasis ELKNÜ Võrumaa komitee esimeseks sekretäriks. Järgnesid väga mitmesugused ameti- ja töökohad ning õpinud, sh Moskva Kõrgemas Parteikoolis (1950.1954), kusjuures oli juba õpingute ajal TPI marksismi-leninismi kateedris lektor. Tema eluloos on juttu, et valmis ka kandidaadiväitekiri, kuid ilmselt jäi see kaitsmata (?) või ei kinnitatud VAK-is (?). Küsimused jäävad, sest nüüdisajal enam kellegilt vastust ei saanud. 

.

1980ndal aastal saadeti Marta Esser pensionile, so 55 aastaselt ja temast sai personaalpensionär. Napilt kolm aastat hiljem ta suri ning maeti Pärnamäe kalmistule. Temalt on maha jäänud paar broshüüri, mis on kättesaadavad ka tänapäeval ning lisaks üks raadiovestlus 1962. aastast.

.

Lõpetuseks. Meenub seik: missuguse innuga Marta Esser rääkis pealesõja aastatest, mil komsomolid organiseerisid loosungite ja punalippudege punavoore (vilja üleandisel riigile) Võrumaal, siis kõike seda kuuldes, tärkas minus kaastunne sellele kommunismile nii andunud inimese suhtes. Ja ta jäigi üliaktiivseks käsutäitjaks kogu oma edaspidises elus - ilmselt aga tal ei jäänud hetkekski aega mõtlemiseks, eneseanalüüsiks, tehtu hindamiseks. Isegi õppejõuks ta enam ei sobinud (noored andekamad olid juba peale kasvanud!), sest nii nagu kell kukkus, so täitus 55, saadeti ta kohe pensionile.

Vambola Raudsepp

.