Täna, 50 aastat tagasi: mõtterännakuid ajas ja ruumis

.

Tee meile kergeks lahkuda onnidest, mis on varisemas,

ja tulla tagasi kaevudelt, milles pole vett.

Uku Masing

.

Tänapäeva elurütmi määrab stress, mis johtub keerukusest, so info üliküllusest, kasvavast konkurentsist ja üha lisanduvatest kohanemisraskustest. Keerukus loob ebastabiilsust/riske ja ebapiisavust. Lossidest saavad varisemisohtlikud onnid, nende ajakohane varustamine osutub ülejõukäivaks. Kujunenud tingimustes ülesanne: saavutada tasakaal läbi lihtsustamiste, leida sobiv (arengu)kesktee, õppida end/ühiskonda mitte üle pingutama probleemide ja muredega.

.

Antsla Keskkooli 12.lennu lõpetajad said kokku Ülo Lend´i eramus tähistamaks 50. aasta möödumist kooli lõpetamisest 31.juulil 2010. aastal. Tähelepanuväärne sündmus.

.

Pildil: vasakult Helina, Tiiu, Tiiu ja Linda /vr*/

.

Päevakohase kõne pidas Enn, seisab püsti ja loeb paberilt. Meenutati kõiki, ka jäädavalt lahkunuid ja igaühe käekäiku eraldi. Kokkuvõtlik tõdemus - eranditult tahtejõulised isiksused kõik nii edaspidistes õpingutes, aga ka hilisemal karjääriredelil tõustes.

.

Pildil: Enn esinemas päevakohase sõnavõtuga /vr*/

Pildil: Vambola, Koorastes Järve talus /vr*/

.

Meie, tolleaegse keskkooli lõpetajad on rohkem kui kahe põlvkonna kaugusel tänastest noortest gümnaasiumilõpetajatest. Ja kui suured erinevused. Ennekõike see, et meie vanemad olid saanud kristliku kasvatuse ja nende väärtuste varal kasvatati ka meid. Meid endit vormiti juba teadlikult võitlevateks ateistideks. Paraku.

.

50.ndate aastate lõpus lennutati rakette avarusse ja 1961.aastal kosmoses käis ära esimene inimene. Ja kõige sellega saadi esimestena hakkama NSVLiidus! Valitsema hakkasid loodusteadused, ateism, materialism ja isegi marksism. Kadus usaldus inimeste vastu, mida tunnetame ka tänapäeval, kus vend vihkab venda ja keegi ei julgegi enam teist pidada inimeseks.

Kuhu kadus siis usk, teoloogia? Ehkki Uku Masing väidab, et teoloogia ülesanne pole mitte vaielda mõne loodusteaduses valitsema pääsenud ebajumalaga, siis siin võib vastu küsida, paljuke teoloogid üldse avalikkuses sõna saanud ongi?

.

Mäletan, et 1960.ndate algul, mil olin TPI majandustudeng tundis akadeemik Johan Vaabel eravestlustes sügavat muret Eesti edasise käekäigu pärast. Tema sooviks oli, et Eestis iga tegevusala oleks mehitatud meil saanud kõrgharidusega inimestega. Ja selle nimel töötati. Peame endile ka tänapäeval aru andma, kui mõõtmetelt pisike on meie vaimne potentsiaal ja kui väga peame hoidma igat haritud inimestest/spetsialisti/eriteadlast.

.

Eesti saatus, ennekõike meie laste ja lastelaste tulevik on alati vanemate inimeste jututeemaks, kuid ega seda siin ja praegu selgeks räägigi. Võib juhtuda, et tulevikus oleme vaid robotid, kellest hing on välja aetud, mitte aga enam inimesed. Ja siit kriis, sest tänapäeva inimene/eestlane on sunnitud ja kohustatud mõtlema nagu Euroopas mõteldakse, arutama ainult neid probleeme, mida Euroopa tunnistab, teised tuleb unustada või tunnistada rumalusteks.

.

Vambola Raudsepp,

majandusteadlane