Veikko Pihlajamäki - legend ajaloos

.

Intelligentsus on inimese omadus

vähem ruumi võtta.

M.Mikiver

.

Ajalugu muutub tõelisuseks läbi kokkusaamiste/vestluste sündmuste keerises elanud inimestega. Tähtis on just inimese vahetu osalemine suurtes sündmustes. Minu lühiajaline tuttav Veikko Pihlajamäki oli olnud sõdur, kes võitles oma maa ja rahva eest, sai rindel haavata, hiljem poliitik ja edukas kaitseminister, omavalitsustegelane ning lõpuks ettevõtluskooli administraator ja lektor.

Veikko Pihlajamäki (1922 - 2007)

/foto internetist/

.

Mul oli võimalus korduvalt kohtuda Veikko Pihlajamäki'ga Kauhavas 1990.ndate algul, mil käisin sealses ettevõtluskoolis lektorina. Meenub ta ennekõike väga intelligentse inimesena, hea Soome ajaloo tundjana ja huvitava vestluskaaslasena. Külastasin teda ta eramus Kauhaval ning meie jutuajamised kestsid sageli hilisööni. Lõpuks õhutasin teda omi mälestusi kirja panema ja raamatutena avaldama. Nii juhtuski, ning ühe tema sulest ilmunud raamatu saatis ta pühendusega ka minule.

Järgnevalt mõnedest vestlusteemadest.

.

1930.ndad aastad. Huvitav oli kuulata vana poliitiku analüüse selle kohta, milliseid vigu tegid väikeriigid suhetes ennekõike omavahel, aga seejärel ka nii Saksa-, ja Venemaaga. Ehk võinuks ajaloo käik olla hoopis teistsugune, kuid see on üksnes tagantjärele tarkus. Küll aga vajame seda tarkust tänapäeval tulevikku vaadates.

.

Edasi sõja-aastad. Eks Väinö Linna Tundmatus sõduris on nii kirjasõnas, kui ka kinoekraanil kõik põhiline juba öeldud, aga siiski. Hilisemad analüüsid kinnitavad aga Soome rahva hoopis suuremat sangarlikkust ja patriotismi kui sellest seni räägitud on. Kõik sõjas juhtunu ehmatas tol ajal suurriike ning andis sõjajärgsele Soomele ja ta rahvale kordumatu kangelasliku imidzhi.

Sõjajärgsed aastad. Esiplaanil Soome majanduskasv, tõus heaoluriikide etteotsa ning väga paindlikud suhted naaberriikidega. Võibolla suurriikide poolt määratigi Soomele just selline roll? Nii või teisiti, kuid tähtsamaks peame siiski lõppresultaate - Soome on kõrgeltarenenud heaoluriik.

.

Veikko Pihlajamäki käis mitmel korral koos ettevõtluskooli rektori Ylermi Förstiga Tartu Ülikoolis, pidasid kahekesi koos majandustudengitele loenguid. 1980.nate aastate lõpus olid need loengud meile väga huvitavad ja vajalikud. Loengud olid soome keeles, mis andis mõtlemisainet soome ja eesti majandusterminoloogia ühtlustamisest. Muide, sellel alal meie majandusalastes TÜ väljaannetes tehti üsna palju.

.

Tänu sõbralikule iseloomule oli Veikko Pihlajamäki'l väga palju sõpru, tuttavaid ja üldse toetajaid. Ta tundis sügavat huvi Eesti arengute, aga ka sõjaveteranide elu-olu vastu ja püüdis anda oma panuse veteranide tervistatavate vajaduste rahuldamiseks. See aga on teine jutt, millest asjaosalised võivad ehk rohkemgi pajatada.

.

Lõpetuseks võin vaid rõhutada, et Veikko Pihlajamäki näol oli meil Soomes üks suur Eesti sõber, kellest tuleks veel pikalt ja tõsiselt rääkida/kirjutada.

.

Vambola Raudsepp,

majandusteadlane