Koostöö Kaasani Finantsmajanduse Instituudiga

.
Teaduslugu jääb suurte ajaloosündmuste varju, sest uuringud oma spetsiifiliste teemadega osutuvad üldsusele arusaamatuiks, vähe huvipakkuvaiks. Teatakse-tuntakse vaid nö uusi suundi rajanuid tippe, olgu need siis Tartu Ülikooli puhul Baer, Struve, Pirogov jpt või Kaasani Ülikooli puhul Lobatchevski, Butlerov jt. Kaasani Finantsmajanduse Instituut loodi Kaasani Ülikooli majandusteaduskonna baasil 1931. aastal.

Tartu Ülikooli ja Kaasani Finantsmajanduse Instituudi majandus-/rahandusteadlaste vaheline koostöö tekkis 1970.ndate keskpaiku, kusjuures meid sidus algul ühine uurimisteema aastail 1976 - 1980, so ettevõtte rahanduse juhtimissüsteemide loomine ja praktiline rakendamine. Olin tol ajal selle teema teaduslikuks juhendajaks.
.

Ühiseid uurimistöö tulemusi avaldasime nii kõrgkoolidevahelises kogumikes ja TÜ toimetistes, aga samuti kandsime neid ette seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel.

Kaasani Finantsmajanduse Instituut

/Foto internetist/
.

Üliõpilaste teadustööde raames TÜ rahanduse eriala üliõpilased viibisid mitmel korral Kaasanis ja Kaasani üliõpilased meil Tartus. Tänu nö modernsele uurimissuunale pälvisid meie üliõpilased mitmetel konkurssidel, sh üleliidulistel suurt tähelepanumedalite ja diplomite võitmise näol.
.

1980.ndate algul, mil hakkasin oma doktoriväitekirja lõpetama, käisime (so Vambola Raudsepp, Arno Susi ja Viktor Arhipov) Kaasanis, kus esinesin sealses rahanduse kateedri (kateedrijuhataja professor Leonid Blinov) poolt korraldatud seminaril oma väitekirja teemal.
.

 Uurimisrühma nõupidamisel Raimund Hagelberg, 

Vambola Raudsepp ja Valner Krinal (1980)

.

Kohtumine oli vajalik ja tänuväärne, sest sain asjakohaseid kriitilisi märkusi ja ettepanekuid oma töö kohta. Teisel päeval esinesin oma uurimistöö tulemustega instituudi üliõpilastele ja aspirantidele.

Kaasan oma vaatamisväärtustega

/Foto internetist/
.

Vastuvõtt Kaasanis oli alati väga südamlik, ennekõike tänu prorektor professor Vitali Ivaschkevitschile, kes oli varem paaril korral Tartus käinud. Püüdsime siin vastata eestlase külalislahkusega.

Huvitavad ja suurt vaheldust pakkusid sealsed linnaekskursioonid, aga ka teatrietenduste ja kontsertide külastused. Meeldejääv oli ainukese Tatari teatri ühe etenduse külastus, kus meid võõrustas lausa teatri peanäitejuht ise.

Vambola Raudsepp (2010):
 kahetsusväärselt järsku lõppes meie koostöö Kaasani kolleegidega 1980.ndate lõpus /vr*/
.

Hiljemgi, so peale uurimisteema lõppemist, oli meil veel mitmeid isiklikke kontakte ja külaskäike. Siis aga tuli perestroika aeg ja 1991. aastal Eesti iseseisvus.

Lõpetuseks jääb nentida: kahetsusväärselt järsku meie koostöö ja kontaktid katkesid. Põhjuseks suured muutused ja ümberkorraldused, mis toimusid nii Tartus, kui ka Kaasanis ja ikka ulatuslikuma globaliseerumise ja rahvusvahelise tuntuse suunas.

Vambola Raudsepp