Möödanik kaasaegsete mälestustes

Saatuse rängim karistus:

inimese sundelu nn üleminekuajas

.

Eesti majandusteadlastest on omi memuaare kirja pannud vaid vähesed, kusjuures nendest Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga seotud vaid akadeemikute Uno Mereste ja Raimund Hagelbergi meenutused. Kindlasti tuleb lähiajal nendele veel lisa.

Üksikute isikute (R.Hagelberg, U.Mereste, Ü.Kauer, A.Susi, V.Vensel, V.Raudsepp jt) kaudu TÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnad on omavahel väga tihedalt seotud, mistõttu tulebki neid teaduskondi mitmetes meenutustes käsitleda koos. Pildil toodud raamatud kinnitavad öeldut.

Mõned trükised, kus võib leida üht-teist tuntud majandusteadlaste kohta.

Arusaadavalt kõigist Eesti tuntud majandusteadlastest ja nende tegemistest rääkimine osutub võimatuks, mistõttu järgnevalt vaid paar sõna isikutest, kes on seotud õppedistsipliinide Finantsjuhtimine ning Korporatsioonide rahandus ja investeeringud õpetamisega aastatel 1988-2010.

Niisiis, 1980.ndate aastate lõpus tuli TÜ-s üle minna uuetele õppekavadele, kuid see kõik pidi teoks saama vaid õppejõudude endi initsiatiivi varal. Kõigepealt tekkisid tolleaegse rahanduse ja krediidi kateedril sidemed Soome Panga ja Helsingi Kaubanduskõrgkooliga. Ise esinesin külaskäigu ajal Kaubanduskõrgkoolis loenguga rakenduslike rahandusdistsipliinide metodoloogia probleemidest.

Peale selle, tänu tolleaegse rektori professor Arvi Leponiemi isiklikule küllakutsele sain tutvuda sealse kõrgkooli õppekorraldusega, samas oli võimalus soetada uusimat soome- ja inglisekeelset erialakirjandust. Ettevõtete rahanduse ja investeeringute probleemidega tegeles seal siis professor Eero Arto. Ta oli nö tugevalt rakendusliku suuna esindaja.

Professor Arvi Leponiemi (1926-2002) Helsingi Kaubanduskõrgkooli endine rektor

.

Pidime tegutsema kiiresti. 1989.aasta aprillis olime professor Mart Sõrgiga juba külalisteks Àbo Akademi professoril Lars Hasselil. Loenguteemaks oli hetkeolukord tolleaegses Eesti majanduses.

                            Professor Lars Hassel Turus (2009)

.

Professor Lars Hasseliga tekkis meil hiljem juba pikemaajaline koostöö. Ta saatis pidevalt meile uusimaid uurimusi, aga ka õppekirjandust. Hiljem, 2006.aastal oponeeris ta meie doktorandi Priit Sanderi väitekirja.

Nendel aastatel hakkasime sügavamalt huvituma rahandustöö rakenduslikest probleemidest Soomes ja nii tekkisid asjakohased sidemed Soome Ettevõtluskooliga Kauhavas. Seda ettevõtluskooli peeti üheks parimaks Soomes. Hiljem olime seal ka mitmel korral lektoriks õppingutest osavõtjatele.

Rektoriks oli siis Ylermi Försti ning prorektoriteks Pekka Nieminen ja endine kaitseminister Veikko Pihlajamäki. Õhutasin viimast memuaare kirjutama ning lõpuks temalt ilmuski mitu raamatut.

Soome Ettevõtluskool Kauhavas

Aastatega sidemete geograafia laienes, sh ka USA-sse. 1993.aastal Bentley kolledzhis oli võimalus väga põhjalikult tutvuda sealse õppemetoodilise tööga ning kasutatava õppekirjandusega. Head suhted tekkisid professor George Hachey´ga, kellelt sain ka edaspidi väga huvitavaid rahandusalaseid uurimusi.

Professor George Hachey (vasakul) ja Vambola Raudsepp USAs, Bentley kolledzhis (1993)

.

Eriti tänuväärne seik. 1993.aastal professor George Hachey osales ärirahanduse ja investeeringute õppekavade kaasajastamisel/kujundamisel Tartu Ülikoolis ning pidas samal ajal ka ise üliõpilastele erialaloenguid.

1990.ndate aastate aineline baas ettevõtete rahanduse ja investeeringute õpetamiseks oli rohkem kui nutune. Samas aga olime tänulikud Soome majandusteadlastele, kes annetustena kinkisid meiel üht-teist kaasaegset, eriti asja ette läks uus arvuti (Soome majandusuuringute keskuselt).

Tegime meeleheitlikke pingutusi: peaaegu igal aastal ilmus erialast õppekirjandust/-materjale mitme kirjastuse väljaandes. Neid üllitisi kogunes ainuüksi minul endal ligikaudu kümmekond. See hõlbustas tunduvalt õppetöö korraldamist. Kuna tolle ja Äripäev avaldas materjale nö teemal mis on mis, siis seda ajalehte kasutasid tudengid lausa õppematerjalina. Lõin ka ise agaralt nende ajalehematerjalide koostamisele kaasa.

Ja veel. Minu koostatud õppe-/loengumaterjale kasutati paljundatult üksikute lektorite poolt erinevate kursuste läbiviimisel Eestis väga laialt ja ma ei teinud sellest mingit probleemi. Veel enam. Kui pidasin Tallinnas, Tartus ja mujalgi finantsjuhtimise alaseid loenguid, siis lubasin oma loenguid kuulajatel lindistada. Kõik minu loengumaterjalid, isegi käsikirjalised olid igale õppurile kättesaadavad. Sõnaga, kümne aasta jooksul, so aastaks 1999 olid kõik teemad paljukordselt läbi arutatud/sõelutud, mistõttu mulle tuli täieliku shokina, kui nendesamade minu materjalide mõni kasutaja tuli välja kaebekirjaga. Ju siis alma mater kui toitev ema peab paljugi mõnele oma lapsele andestama.

Üleminekuaja probleemiks sai õppejõudude juurdekasv erialal. Kuna majanduspraktikas palgad olid kordi kõrgemad kui seda ülikoolis, siis enamus perspektiivikaid noori lahkus ülikoolist küll ettevõtetesse, pankadesse ja mujale.

Siiski oli ka neid, kes jäid. Nö loteriivõiduks pean Priit Sanderi jäämist tööle teaduskonda. Momendil on ta üks tuntumaid õppejõude/rahandusteadlasi Eestis ja välaspoolgi.

Dotsent Priit Sander (2010)

Kaia Kask leidis end Kinnisvara rahanduse probleemideringis, kaitses selles valdkonnas oma väitekirja Rootsis.

Sekretär Sirje Saarmann (vasakul), assistent Mark Kantshukov ja lektor Kaia Kask (2010)
.

Meie oma lõpetajatest on praegu selle valdkonnaga aktiivselt tegev Mark Kantshukov, keda hetkel peetakse üheks perspektiivikamaks noorõppejõuks.

Tänasele internetiajastu lugejale jäävad paljud tolle aja probleemid arusaamatuks. On ju nüüd tänu internetile praktiliselt kõik kättesaadav, alates kõikvõimalikest teadusalastest kirjutistest, kuni elava sõnaga loenguteni välja. Samas need materjalid hõlmavad praktiliselt kõiki ettevõtete rahanduse ja investeeringutega seotud põhiteemasid. Vaat, selliste rikkuste sees elatakse tänapäeval!

Kahetsusväärne on aga olukord, kus eesti keel rahandusalase erialakeelena kaotab iga aastaga üha enam oma tähtsust.
.

Emeriitprofessor Vambola Raudsepp (2010)
.

Meenutused e-raamatu kujul (2014)
.

Lõpetuseks peab ütlema, et kirjutamine lähiminevikust on väga raske, sest me pole veel suutnud vajalikul määral tolle aja probleemidest/ülekohtust distantseeruda. Väga paljud, sh ka mina ise tahaks üldse kustutada oma elust selle nn üleminekuaja, kus isetult, aga ka naiivsevõitu püüdsime seista nö Eesti asja eest. Kõik aga kukkus välja hoopis isemoodi, õigemini põhimõttel: ükski altruistlik tegu ei jää karistamata.

Vambola Raudsepp.