Friday, December 15, 2017

Viis kuulsust sugupuus

.
Family is one of nature's masterpieces. 
George Santayana
Iga etnos vajab oma vaimset-kultuurilist vundamenti, millele rajaneb järgnevate põlvkondade edasiminek, areng. Küll aga iga eelnev põlvkond on andnud oma panuse selle vundamendi tugevdamiseks, kuid põlvkonnad koosnevad sugupuudest, konkreetsetest inimestest, ennekõike tegijatest inimajaloos. Aga igaüks meist on nende konkreetsete sugupuude üheks keskseks osaks või elemendiks, kelle huvi eellaste vastu on endastmõistetav.

Minu sugupuus eellaste vaimne potentsiaal ilmnes juba 1600ndatel aastatel, sest nende järglastest sirgusid 5 - 8 põlvkonna jooksul sellised kuulsused nagu haridustegelane Hugo Treffner, helilooja Veljo Tormis, maalikunstnik Karl Pärsimägi, sportlane Alfred Neuland ja näitleja Silvia Laidla. Loetelu võiks jätkuda vähemalt poolesaja isikuni. Eelkäijaid peame eriliselt auure austuse ja lugupidamisega esile tõstma, sest suurkujude panus kultuuri, teadvuse ja traditsioonide kujundamisse oli väga suur.

Samas peame arvestama seda, et meie kultuurikiht on mõõdetav vaid sadade aastatega, so 1816/19 kaotati pärisorjus, 1919 rajati emakeelne rahvusülikool, kuid 2016/19 oleme aga jõudnud demograafilisse kriisi, mis oluliselt mõjutab etnose kultuuri jätkusuutlikkust. Raskustes peab iga eestlane leidma oma sugujuurtes midagi võimsat, millele edasiminekul tugineda. Järgnevalt sugulusseostest vaid paari sõnaga.
.
.
Haridustegelane Hugo Treffner (1845-1912) (fifth cousin thrice recovered) juured on pärit Valgamaalt (Tartumaalt) Sangaste kihelkonnast. Otsene veresugulus minu vanaisa Gustav Raudsepa ema Ann Vaher-Raudsepaga. Minu ja Hugo ühine eellane oli Hälla Mikk (u 1640-1686) ning meie sugujuured lahknevad vendade Jüri Hällato ja Hans Hällato juurest.
.
.
Helilooja Veljo Tormis (1930-2017) (8th cousin) juured pärit Valgamaalt (Tartumaalt) Sangaste kihelkonnast. Otsene veresugulus minu vanaida ema Ann Vaher-Raudsepaga. Ühine eellane oli Hälla Mikk (u 1640-1686), kuid sugulusliinid lahknevad Jüri Hällato ja Hans Hällato juurest.

Maalikunstnik Karl Pärsimägi (1902-1942) (fifth cousin) juured pärit Võrumaalt Vana-Antsla vallast. Otsene veresugulus minu emapoolse vanaema Minna Pormeister-Pikaga. Minu ja Karli sugulusliinid lahknevad Ott Pormeistri ja ta õe Madle Pormeistri juurest.
.

Raskejõustiklane Alfred Neuland (1895-1966) (fifth cousin twice removed) juured Võrumaal, Uue-Antsla vallas. Veresugulus minu vanaema Minna Pika sugulusliinis. Meie ühine eellane Lasokese Peep (u 1680), kuid liinid hargnevad vendade Lasokese Peebu Tohweri ja Lasokese Toomase juurest.

Näitleja Silvia Laidla (1927-2012) (7th cousin) juured Võrumaal Vana-Antsla vallas, otsene veresugulus minu emapoolse vanaema Minna Pika kaudu. Ühine eellane Hango Mikk (u 1697), kuid sugulusliinid lahknevad tema poegade Hango Ado (1742-...) ja Lanna Hango (1722-1773) juurest.

Vambola Raudsepp
.

Saturday, December 9, 2017

Tuntud inimesi minu sugupuus (järg näidetele)

.

Filmitegelane ja saatejuht Ahto Vesmes (1932-2017) (6th cousin) on minu emapoolses sugulusliinis seotud Uue-Antsla mõisaga, mis asub Urvaste kihelkonnas Võrumaal. Minu ja Ahto sugulusliinid lahknevad Lasokese Tiiu (u 1742-1779) ja venna Lasokese Karli (1732-1807) juures. Nende vanemad ja ühtlasi minu ja Ahto ühised eellased olid Lasokese Peebo Tohwer ja ta abikaasa Ann.


Luuletaja ja kultuuritegelase Kauksi Ülle (1962) (7th cousin) ja minu sugulusliinid lahknevad vendade Letti Juhani (Liba Johanni) (1725-...) ja Letti Jüri (u 1727-1805) juures ning meie ühine eellane on Letti Pedo. Nad olid sünnilt pärit Karula ja Urvaste kihelkonnast.


Ajaloolane, PhD ajaloo alal Anu Raudsepp (1862) (fourth cousin) on meie ühistelt juurtelt pärit Sangastest. Sugulusliin on järgmine:

Vambola Raudsepp - tema isa Richard Raudsepp - tema isa Gustav Raudsepp - tema ema Ann Raudsepp (Vaher) - tema isa Jaan Vaher - tema õde Madli Lüdi - tema tütar Mari Weemees - tema poeg Andres Veemees - tema tütar Helgi Raudsepp (Veemees) - tema tütar Anu Raudsepp

Maie ühised eellased on Utsu Andres Vaher (1778-1854) ja Tiiu Vaher (1784-1865), kes elasid Udsul, Zäpste külas Sangaste kihelkonnas Valgamaal (Tartumaal). Sugujuured lahknevad  nende poja Jaan Vaheri (1806-1879) ja tütre Madli Lüdi (1810-1877) juurest.


Ajakirjanik Priit Pulleritsu (1965) (8th cousin once removed) sugujuured on Võrumaal, Urvaste kihelkonna Vana-Antsla valla Oe külas. Minu ja Priidu sugujuured lahknevad vendade Kolja Hinni Antsu (1696) ja Hindreku (1695) juurest.


Meremees (tüürimees) Avo Toom (1941-1999) (fifth cousin once removed) oma sugujuurtelt on pärit Võrumaalt, kuid minu ja Avo sugulussidemed hargnevad õde-venna Koljo Hinni Liiso (1775-...) ja Märt Kollini (1785-1841) juures. Märt Kollin oli pärit Rõuge kihelkonnast.


Tippsportlane (tõstmine, olümpiavõitja, kuld Antwerpenis 1920) Alfred Karl Neuland (1895-1966) (fifth cousin twice removed) oma sugujuurtelt on pärit Võrumaalt, Urvaste kihelkonnast, Uue-Antsla mõisa Lasokese talust. Minu ja Alfredi ühine esivanem on Lasokese Peep (u 1680) ning meie sugujuured lahknevad vendade Lasokese Peebo Tohweri (Kangur) ja Lasokese Toomase juurest.

Vambola Raudsepp

Friday, November 24, 2017

Kuidas mõtestada lahti üht sugulusliini?

.
Igas sugupuus on inimesi, sh tuntud isiksusi, kellest tahame rohkem teada, mistõttu temast ka rohkem räägime ja kirjutame. Nad nö kõnetavad meid. Nüüd sugupuust. Iseenesest väga näitlik sõna. kuid mõiste on mitmeti tinglik, sest otseselt puuna, millel on nii juured, tüvi ja võra on sugulusseoseid raske, mõnel juhul isegi võimatu kirjeldada. Seda on tõdenud ka mitmed uuringud (sh soome genealoogidelt). Minu arvates, selle probleemi nö matemaatilise aspekti võiks selgelt lahti rääkida statistikud, mis saaks hiljem rahvastikustatistika üheks osaks. Muide, olen sellest ka rääkinud Tartu Ülikooli statistikaõppejõududega.

Kõgepealt natuke matemaatikat. Üldjuhul puu tekib siis, kui võtame ühe kindla eellase, kes (koos mees ja naine) moodustavad tüve ja kasvatame sinna peale puu võra, so nende paljude järglastega. Iga järgmise astme järglaste arvuks saame siis 2 astmel nö konkreetse eellase järk. Näteks, vanemaid on meil 2, vanavanemaid 4, vanavanavanemaid 8 jne, kuid kuuenda põlve (nn konkreetse eellase järk 6) puhul 2 astmel 6 saame 128 järglast. (Mõistagi on perekonnas veel õed-vennad ja ka nemad on sugulased, kuid antud juhul me järgime vaid otsest veresugulusliini). Kui viimases arvus mina, so üks olen ma ise, siis minul on tegemist 127 seosega, mida üksipulgi uurima ei hakka, sest harilikult huvitab mind vaid see üks seos, ehkki nii kauge ja esmapilgul üsna tähtsusetu. Suguvõsa mõistena (koos hõimlastega) sobib rohkem siis, kui just veresugulust esile ei tõsteta. Alljärgnevalt mõned praktilised näited selle kohta, kus probleemi sügavuti lahti ei räägita, ei peeta vajalikuks või oluliseks.



Esimene näide. Minu kauge sugulane on ajakirjanik ja poliitik Rein Järlik (6th cousin). Genis, mis on avalik ja kättesaadav kõigile, on meie sugulusseosed sellised:

Mina -  ema Liidia-Adeele Raudsepp - tema isa Jaan Pikk - tema isa Märt Pikk - tema ema Liso Pikk - tema isa Peeter Vunk - tema isa (Kubja) Hindrik (Kubjapetre) - tema vend (Kubjapetre) Ants - tema poeg (Kubjapetre) Ott Tamm - tema poeg Peeter Tamm - tema tütar Mai Tamm - tema poeg Ado Pawel - tema tütar Hilda-Emilie Järlik - tema poeg Rein Järlik.

Meie ühine eellane on Kubja Mihkel (s umbes 1657), abikaasa nime ei tea, kelle kahest pojast (nad on vennad) Hindrekust ja Antsust meie sugulusjuured hargnevad. Samas meie ühine eellane on meist ca 280 aasta kaugusel, mis tähendab, et ühe inimpõlve keskmiseks vanuseks saame ligikaudu 31 aastat.

Koos pärisorjuse kaotamisega (Liivimaa osas 1819) said talupojad perekonnanimed. Antud juhul näeme, et perenimed olid minu liinis Peetel Vungil ning Reinu liinis Ott Tammel.



Teine näide. Minu kauge sugulane on majandusteadlane Ülo Ennuste (1932) (fifth cousin). Geni andmetel on sugulusseosed alljärgnevad:

Mina - ema Liidia-Adeele Raudsepp - tema isa Jaan Pikk - tema ema Eva Pikk - tema isa Peep Sarv - tema vend (Püssa) Jaak - tema vend Märt Pog - tema poeg Taavet Pook - tema tütar Leida Leonide Ennuste - Ülo Ennuste.




Kolmas näide. Rahvaluulekoguja Valdo Valper on minu kauge sugulane (6th cousin once removed) ning meie ühisteks vanemateks on Urvaste kihelkonna Vana-Antsla valla abielupaar Tohwel (s 1703) ja Ann (s 1702). Suguliinid lahknevad õde Lasokese Tiiu (1742-1779) ja venna Lasokese Karl (1732-1807) juures. Meie ühine eellane on Vana-Antsla valla elanik (Püssa) Jaan (s 1724) ning tema poegade (Püssa) Isaki (s1750) ja Markus Sarve (s 1777) juures meie sugulusliinid hargnevad.


Neljas näide. Filmilavastaja ja näitleja Andres Puustusmaa (1971) (fifth cousin four time removed) juured on Võrumaal. Minu ja Andrese eellased on abielupaar Pormeistri Jaan (s u 1700) ja Liso (u 1706 - 1766) ning meie sugulusjuured lahknevad nende laste Madle (1742) ja Ott (1755) pormeistri juures.


Viies näide. Helilooja Veljo Tormis (1930-2017) (8th cousin) kauged minuga ühised juured on Sangaste kihelkonnas, Keenis, kusjuures eellasteks Hälla Mikk (s 1640) ja Matli Hällato (u 1649). Sugulasjuured lahknevad vendade Jürri Hällato (1678-1748) ja Hans Hällato (u 1670) juures. Tegemist on väga kaugete eellastega, kes on elanud enne Põhjasõda Sangaste kihelkonnas Tartumaal (Valgamaal). Nagu näeme sugulussidemetest, siis nii minu kui ka Veljo ees on 8 põlve eellasi, kus need kaks venda (Jürri ja Hans) kokku saavad.

Võtame ülaltoodut vaid paari näitena selle kohta, et sugulusliinide kirjeldamiseks on vaja nö mitut lähenemisviisi.  Piltlikult, me läheme iseendast ajas tagasi kuni meid huvitava isiku ühistele eellastele (mees ja naine) ning tuleme sealt nüüd juba teist sugulusliini kaudu tagasi meid huvitava isikuni. Me justkui laskume üht liini mööda ajaloo sügavusse ja leidnud sealt ühise eellase, tuleme teist liini mööda tagasi, kas lausa tänapäeva või natuke hilisemasse aega. Mida sügavamal, kaugemal  asub kokkupuutepunkt, seda rohkem seoseid tekib.

Vambola Raudsepp










Saturday, November 11, 2017

Hugo Treffner Sangaste Vaherite sugupuus

.
Won Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (1845-1912)

Koolimees Hugo Treffner on Sangastes elanud Ann Vaheri (1855-1920) vanaema Tiiu Vaheri vaarisa Jürri Hällato (1678-1748) venna Hansu (s 1670) otsene järeltulija. (Jürri ja Hansu isa oli Hälla Mikk, kes oli sünd ca 1640. aastal ja surnud 5.07.1686). Kuna aga Ann Vaher-Raudsepp on minu isa Richard Raudsepa (1910-1971) isapoolne vanaema, siis olen pannud Hugo Treffneri oma sugupuusse. Seosed on kauged, läbivad enam kui kümmet vahelüli, kuid nö veresugulus on olemas.

Vambola Raudsepp

Isiksusi minu nn millenniumi sugupuus

 


Thursday, November 2, 2017

Maalikunstnik Karl Pärsimägi Antsla Pikkade sugupuus

.
Karl Pärsimägi

Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902. aastal Antsla lähistel Oe külas Sika talus Jaani (1857-1940) ja Leena (1867-1935) peres viienda lapsena. Minu vanaisa Jaan ja Minna Pika peres räägiti Pärsimägedest palju, kuna toona oli kombeks jutelda põhjalikult oma naabritest, aga ka kaugetest ja lähisugulastest. Muide, minu vanaisa peres oli kõigil sügavam huvi iga inimese sugupuu vastu, seega moodsamalt väljendades oli Jaani perekond genealoogiahuviline.


Jaan ja Minna Pikk

Nüüd sugujuurtest, mis Minnal ja Karlil saavad kokku üsna kaugel, so  tagasivaatena neljandas põlvkonnas. Niisiis, Minna Pikale (1873-1954) oli Leena Pärsimägi nö neljanda põlvkonna sugulane, nende vanavanavanemad olid vastavalt vend (Ott, s 1755)  ja õde (Madle, s 1742), seega ühe pere õde ja vend. Toona oli igas peres palju lapsi, mistõttu sugulusliine tekkis ka väga palju. 

Minu vanavanemad mäletasid Karl Pärsimäge peaasjalikult ajast, mil ta liikus Antsla mail teismelise poisina. Oli alati endassetõmbunud, mõtlik, isegi ujeda väljanägemisega. Kõndis tublisti ettekallutatult, justkui igat sammu mõõtes. 

Hiljem, siis kui Karl õppis-elas Tartus, nähti teda vähem, sest üldse polnud ta seltsiv ja sõprust otsiv. Tartusse läks ta 17. aastaselt ja mõni aasta hiljem tegi juba õppereise Saksamaale ja mujalegi. Erakliku eluviisi tõttu pidasid mõned kohalikud teda isegi ebaharilikuks, imelikuks poisiks.
.
Karl Pärsimäe sünnikodu Oe külas Antsla lähistel. /Foto internetist/.

Karl tegi kõiki talutöid, ehkki mitte väga innustatult. Jaan Pikk mäletab teda ajast, mil nad koos paaril korral veskis käisid. Samast külast oli pärit ka tulevane kirjanik Bernard Kangro, kuid ega nende omavahelistest suhetest ja läbikäimistest külainimesteni suurt midagi ei jõudnud. Huvipakkuv oli ehk see, et Karl Pärsimägi osales ka Vabadussõjas.

Karl Pärsimägi. Ed Wiiralti portreteeritud aastal 1925. /Foto internetist/

Karl Pärsimägi esireas paremal sõprade keskel. /Foto internetist/

Kunstnik Karl Pärsimägi suri Auschwitsi koonduslaagris 27. juulil 1942. Kunstniku elust Pariisis ja tema edaspidisest saatusest Antsla sugulaste seas midagi suurt ei teatud. Konstateeriti vaid fakte.

Vambola Raudsepp








Friday, September 29, 2017

Karjasoo kaksikud (katkeid muistendist)


Üts mõistatus om Karjasuu,
nii kostsõ vana taadi suu.
Ta uma kalli puhta vii´
kõrragõ itta-läände vii.

Oll´kats tütärt sõsarõkõst,
õkva ku allikaviin mõst´.
Veivä Vikera ja Virma
peiupoisi laia ilma.

Jäi leinama Karjasuu taat,
iksõ ku üll´Vikerkaat vaat´
ja pisar põsõlõ valgus,
ku üün helkse Põhjavalgus.

Saturday, September 9, 2017

Metsavendlus Koorastes

.
Jaan Ellen. Ei halastust, ei armu. Okupandi salapäevikud. AS Ühiselu, Tallinn, 2003, 125 lk.

Väljavõte lk 105. (NB! Tegemist on NKVD teate ja kõnepruugiga!).

---------------

"Ööl vastu 11.juunit likvideeris Dvorjaninov koos 30 NKVD sisevägede võitlejaga 4-mehelise bande Kooraste valla Kaeva talus. Kaks meest tapeti põgenemiskatsel, kaks põlesid küünis heinte sees.

Koos nendega põlesid ka relvad ja laskemoon (tulekahju ajal oli kuulda plahvatusi).

Kaks bandiitide aktiivset abistajat võeti kinni".

Teine teade Kooraste meeste põlemisest pärineb 1946. aasta kevadest.

"Ööl vastu 10. maid röövisid 7-8 meest Tikerpuu bandest kauplust Koorastes.

Bandet jälitavad miilitsavolinik Kängsepp ja 6 rahvakaitsjat Koorate vallast leidsid 10. mail kell 12 Valgjärve valla Kirsi talus Kaseoja majas 4-mehelise bande. Kaseoja poeg oli kuulunud hävituspataljoni ja andnud relva ära 5.mail.

Kängsepp tungis Kaseoja majja, lasi maha ühe bandiidi, püüdis tappa veel kaht, aga Kaseoja lõi tal püstoli käest. Majja tunginud rahvakaitsja tappis veel kaks bandiiti. Neljas bandiit ja Kaseoja süütasid maja ja läksid peitu. Endine rahvakaitsja Kaseoja vahistati.

Kolm bandiiti põlesid majas, üks oli sõjaväelase rohelises sinelis, arvatavasti August Hallop Tikerpuu bandest.

Talu ümber metsa kammides leiti Kooraste poest röövitud kaks kotti jahu, kott soola, kaks sadulat, jalanõud ja kompvekke. Avastati ka hästi ehitatud punker, kus inimesi polnud.

Kergelt sai haavata Kooraste hävituspataljoni jaokomandör Kõrran".

----------