Meenutusi vanavanematest

2020nda aasta kevad-talvel möödus minu vaarisa Peeter Raudsepa (1850-1905) surmast 115 aastat ja vanaisa Gustav Raudsepa surmast (1882-1935) 85 aastat. Nende meenutuseks kirjutis ajalehes EESTI KIRIK 22. 04 2020. 

Peeter oli Lustivere talu rajaja Võrumaal Kärgula mõisapiirkonnas, Gustav samas hilisem peremees, kodu-uurija ja kirjandushuviline. Mida rohkem aega mööda läheb, seda tähtsamaks muutuvad nende järglastele tollaste elanike tööd ja püüdlused. Peetri ja Gustavi meenutuseks alljärgnevad kirjaread.

           Kirgastumine

Loojangu värvide varjude taha
kaob olevik, mis jätab meid maha.
Külm ergastav, välkkirgas valgus
paitab palet, kurbkastene kargus.

Kaduv hetk kätkeb põlvnemislugu,
kodumullast võrsunud hõimusugu,
kestvat kodust pereringi tuge.

On päritud vaimsus valguse võit;
õnnistet helduses lahkuvad kõik,
kui kutsub kauge igaviku hõik.

Vambola Raudsepp, 24.04. 2020.

Raudseppade hauaplats Osula kalmistul

Samale platsile maetud

Jaan Raudsepp (1936-1993)

Gustav Raudsepp (1882-1935)

Ann Raudsepp (1855-1920)

Peeter Raudsepp (1850-1905)

Kadri Raudsepp (1878-1916)koos surnult sündinud lapsega

Friedrich Gustav Raudsepp (1913-1913)

Maria Rägo (1907-1910)

Elfriede Johanna Henriette Rägo (1902-1917)

Ella Aliide Rägo (1917-1917)

Arnold Johannes Raudsepp (1918-1919)

Einart Raudsepp (1934-2019).

Huvialade kaudu teadusse

Vambola Raudsepp. Huvialade kaudu teadusse. Biograafilisi parallelisme. TU DSpace, pdf (4,464 Mb). Raamat eesti keeles.

Märksõnad: *Genealoogia *Eugeenika *Sugupuu *Sugulusseosed *Vereliinid *Kodu-uurimine *Emakeel *Lähisugulased  *Isiksuse kujunemine *Elukäik *Teadlane *Teadusharud *Teadusintegratsioon  *Uurimismeetodid *Teaduskraadid 

Biograafiline uuring koosneb kolmest osast: 1)põlvnemislugu, 2)kodulugu ja 3)teaduslugu. Esitatakse võimalus koostada sugupuu valitud väljapaistvamatest isikutest ühiste esivanemate varal, kusjuures peetakse silmas nö ühiseid veresugulusliine. Valitud isiksuste juured pärinevad lõuna-eesti murdealalt. Esitatakse võrukeelset loomingut ja isikute osavõttu keele arendamisel.  Tõdetakse, et mitmed huvialad annavad isikule vaimse rikkuse, mis loovad aluse teadlaseks kujunemisel ja edaspidiseks edukaks teadustööks. 

Lühiülevaade rahandus-pangandusõppest Rahvusülikooli 100ndaks tähtpäevaks

Rahandus-pangandusõpe Tartu Ülikoolis: aeg ja inimesed. Koostanud Vambola Raudsepp. DSpace TÜ Raamatukogu, pdf (4,287 Mb), 2019. 

Ülevaates kesksel kohal rahanduse ja krediidi kateeder ning hiljem selle baasil loodud kaks õppetooli, so ärirahanduse ja investeeringute ning raha ja panganduse õppetool. Kogumik sisaldab kateedrijuhatajate (Hagelberg, Raudsepp) ja õppetoolide juhatajate (Raudsepp, Sõrg) meenutusi ning mitmete välisülikoolide, ennekõike koostööpartnerite, professorite ütlusi-arvamusi. Personaalias edukamad vilistlased. 

Vambola Raudsepp

Mõttekilde majandusõpetusest

"Kõik suured majandusteooriad on kujundatud tagantjärele põhiliselt suurriikide empiirikal, so nende kogemuste põhjal". Selles minu poolt väljaüteldud mõttekillus leiti kriitilisst või isegi halvustavat suhtumist majandusõpetusse. Seda selles mõttekillus nüüd küll ei ole. Hoopis vastupidi, pigem sisaldab see tunnustust läbi aegade täiustunud teooriatele. Iga teooria saavutab tõsiseltvõetavuse läbi kogemuste, eksperimentide ja rakendamiskõlblikkuse. Samal ajal just halvaks näiteks oli nn kommunismi majandusteooria, kus ideede (klassivõitlus, inimese-inimesepoolse ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine vms) varal  kujundati inimvaenulik teooria ja seda hakati vägivaldselt praktikasse viima - tulemuseks peataolek, rahvavaenlaste otsimine, defitsiit, korruptsioon, seadusetus ja lõpuks tühjad kauplused,  rahva alatoitlus. 

1950ndate õppimisvõimaluste kohta pajatab akadeemik Anto Raukas järgmist: " Mine tea, ma oleks võinud võibolla ka eesti filoloogiat minna õppima - must oleks kindlasti saanud täitsa korralik keskpärane kirjanik - või ka majandust, õigusteadust, ajalugu või arsti. Aga head majandusteadlased läksid nõukogude ajal vangi, arstide palk oli naeruväärselt väike ja juriste ning ajaloolasi õpetati tollal hommikust õhtuni vaid valetama ning mulle see ei istunud". (Margus Maidla. Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju ... lk 109). Toona mäletati väga hästi N Liidus teadlaste vastu toimepanduid ootamatuid arreteerimisi, mõrvu ja tagakiusamisi. Näitaks kuulutati rahvavaenlaseks edumeelne majandusteadlane ja Plaanikomitee esimees majandusdoktor Nikolai Voznessenski, kes kohe  peale süüdimõistmist kiiruga mõrvati. Palju aastaid hiljem kõrvaldati riigi juhtpositsioonidelt reformimeelne valitsusjuht Kossõgin. Näiteid jagub sadu ja sadu.

Taasiseseisvunud Eestis juhtus meil teaduskraadide ja -kutsetega mitmeid vastuolulisi mõtteid tekitavaid muutusi. Esiteks, kaotati majandusdoktori teaduskraad (praegune PhD vastab tolleaegse kandidaadikraadile). Toona, eriti 1970ndatel, esitati doktorikraadi taolejale väga kõrged nõudmised, mis sisaldasid eriti head kogu (maailma)majanduse tundmist. Seega arvukalt küsimusi esitati nii eelkaitsmisel (kestis vähemalt kaheksa tundi), kui ka avalikul kaitsmisel  Vaid üks seik. Mäletan, kuidas pidin väitekirja eelkaitmiseks (toimus Peterburis) valmistamiseks põhjalikult uurima  inglise-, vene-, soome- ja eestikeelsed entsüklopeediad, teatmeteoseid jt et võisin komisjoni liikmete küsimustele anda täpsed lühivastused. Ja veel. Majandusdoktori puhul eeldati kraaditaotlejalt erialast baasharidust, ehkki kandidaatide puhul see alati nii ei olnud. Teiseks, teaduskutsed (eriti professorid) peaksid olema eluaegsed ja vastavalt ka kõige kõrgemal tasemel attesteeritud koos vastava dokumendiga. Arusaamatu, kui inimene töötab ülikoolis kord professorina, kuid pensioneerub nt dotsendina.

Lõpetuseks. Majandusteooria saab elujõu alles siis, kui teda toetab ennekõike seadusandlus ja (majandus)poliitika. Nii lihtne see ongi. Kuivõrd usinalt õpetatakse ülikoolis erinevaid teooriaid, siis sellest ei johtu majanduspraktikas midagi, kui samal ajal polittiliselt orienteeritud otsustajad oma toetust ei anna.

 Vt täiendavalt

Valdur Talts. Ülevaade teaduskraadide ja -kutsete süsteemist enne ja nüüd.
Kõrgharidusseadus (Riigi Teataja). 

Vambola Raudsepp

Sugupuu kui arenev organism

Sugupuu nagu iga kasvav ja arenev puu on pidevas muutumises. Oleme sugupuu eri kõrgustel kõrvuseisvad oksad ja mida lähemale puu tüve suunas liigume, tegelikkuses läbi mitme (4, 5,  6 või 7) põlvkonna, seda enam me leiame ühiseid esivanemaid, ennekõike veresugulusliinis. Minu pikaajalised uuringud on käsikirjas ja ära toodud antud kirjutise lõpus (mõned talletatud ka internetis). Siinjuures lisatud vaid näitena neli uut isiksust minu sugulusliinist. 

Keeleteadlane ja folklorist Hella Keem (1915-1997) /fifth cousin twice removed/ juured Urvaste kihelkonnas, Vaabinas. Maetud Urvaste kalmistule. Tema vend oli luuraja ja metsavend Harald Keem.

Ajaloolane ja arheoloog  Artur Vassar (1911-1977) /foutth cousin/ sündinud Valgamaal, Keeni vallas. Ajaloodoktor (doktoritöö kaitstud 12.märtsil 1944.a.), töötanud Tartu Ülikoolis ja ETA Ajaloo Instituudis. Teaduste Akadeemia liige. Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Hella Keem

Artur Vassar 

Pedagoog ja riigiametnik (Haridusministeeriumi nõunik), mag phil Viktor Viilup (1986-1982) /fourth cousin/ Juured Urvaste kihelkonnas, Antslas. Paikneb minu vanaema Miina Pika lähisuguluses. Osales Vabadussõjas. Maetud Tartu Raadi kalmistule. Tema kohta ilmunud mälestusteraamat.

Kaadriohvitser, kapten Erich Määrits /Märitz/ (1899-1967) /8th cousin/ juured Urvaste kihelkonnas, Kärgulas. Hindrikuse talu omanik (vt ka kirjutis: Lahing Hindrikuse talus). Suri USA-s. 

             Viktor Viilup

Erich Määrits 

Koostatud käsikirjad:

• Sissejuhatus uuringule "Isiksused millenniumi sugupuus" /sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu/.
• Isiksused millenniumi sugupuus /sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu/.
• Isiksused millenniumi sugupuus (järg) /sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu/.
• Tartu Ülikooliga seotud teadlased ja õppejõud isiku põlvnemisloos /sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu/.
• Kiirenevate muutuste keerises: põlvnemislugu, olud ja arengud.
• Rahandus-pangandusõpe Tartu Ülikoolis: aeg ja inimesed.

Vambola Raudsepp

Akadeemikud minu sugupuus: Artur Vassar

Artur Vassar (1911-1977)

Ajaloolane ja arheoloog Artur Vassar (6th cousin) sündis Keeni vallas Valgamaal, kuid minu sugupuus on tal juured Urvaste kihelkonnas Kovele külas Hinni talus. Meie sugujuured lahknevad vendade Hinni Reinu ja Hinni Samueli juurest. 

Lõpeta Tartu Ülikooli (1939), töötas õppejõuna Tartu Ülikoolis ja seejärel teadurina Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudis. Doktoritöö kaitses 12.03.1944 Tartu Ülikoolis. Oli Teaduste Akadeemia liige (1961) ja kuulus "Veljestosse".

Teadlasena paistis silma oma tagasihoidlikkuse, laiahaardelisuse ja erudeerituse poolest. Samas aga segastel, okupatsiooni aegadel oli kaasatud nö poliitilis-ideoloogilistesse tõmbetuultesse. Ajalookandidaat (1946). 

Maetud Tallinna Metsakalmistule. Artur Vassari kohta andmestik olemas ka Valga Muuseumis.

PS Akadeemikud minu sugupuus on veel Eero Vasar (Eesti Traduste Akadeemia) ja Heino Liimets (NSVL Pedagoogikaakadeemia). Vt Vambola Raudsepp. Isiksused millenniumi sugupuus /sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu/. Käsikiri.

Vambola Raudsepp

In brevi

Sügis. Värvide erakordsus ja kontrastid viivad mõtted elukeskkonna Loojale, Suure Tundmatu loomingule, kus maine elukorraldus ja inimese piiratud valikud on jäetud paraku igaühe enda mureks.

Edasiminekuks otsib inimene alati oma tee algust, seda siis lapsepõlvest. Praegugi veel meenub kauge lapsepõlve erutus kooliteel, kärsitus tarkuste juurde, mis pidi andma inimesele Looja loomingu sügavama mõistmise ja oskuse siin maailmas hakkama saada. Noorusaastatega maailm avardus, kuid alatiseks jäid pildid ja lõhnad kodukohast, möödanikust, milleks olid esimeste sügiskülmade värskendav hingus, varahommikune sätendav, kahutanud maa ning jääkirmes tiikide kargus. Fantaasialennuks keskkond missugune!

Aeg läks ja tegelikkus paigutas kõik isemoodi. Mõistsin juba varakult üht: minu valikuid hakkavad ahistama varase noorusaja, so sõjaaegsete ja -järgsete aastate kasvukeskkond, ennekõike aineliste võimaluste nappus ja lõpuks noorusaja ajaline piiratus. Varastel noorusaastatel unistasin saada filoloogiks, isegi kirjanikuks või teoloogiks. Nii ei läinud ja muidugi on sellest kahju.

Elu juhtis mind hoopis teistele radadele. Rahuldusin oma kitsamate, tol ajal vabal tahtel tehtud ratsionaalsete valikutega. Edaspidises elus ei juhtunud seda, et võimaluste ahtad piirid oleksid suutnud kahandada minu tegutsemisvajadust ja -tahet, nii valitud erialal kui ka teistes valdkondades.

Märkamatult sisenesin keskikka, tol ajal ülimalt rasketesse ja vastuolulistesse aastatesse. Aina ajanappus ja kiirus! Kui palju jäi tegemata: kuid kas üks maine rändaja, otsija suudabki kõiki radu kõige otstarbekamal viisil omal jalal läbi tallata?

Lõpuks väsime, siis astume oma valitud rajalt kõrvale, jääme puhkama, meenutama ... Tunnistagem: kõik juhtunu on toimunud ju lähiajas ja vaevalt oleme suutelised täielikult mõistma iseennast, saati siis veel teisi, või olla mõistetud teiste poolt.

Vambola Raudsepp. Otsingute aastad: sündmused meenutused ja mõtted Külim, lk 7.