Taivapoolõ palvõn käe'

Mõtsaveeren läbi silmäudu näe,
kos vana talukoha varõmilt,
ku' taivapoolõ palvõn püstü käe' -
Taivaesä, andõsta mi' patu vanõmbilt.

Pildiraamat siin üts elohetk -
noorik tallu tull', nuur peremiis hobu kõrval...
Viil perepilt sainakellä all - ku igävikku retk.
Kuulõt - eski latsi naar kost kõrva.

Ol' Issanda karistus tuu ränkrassõ talotüü -
taivahe vaeslatsõ imä võtsõ.
Är' kustu ta ku jõuluküünäl talvõüün;
peräst viil esä võeti ilmasõtta.

Kerkoherr - pallõsi kodole kaitse,
näet, varas tallist noore täku vei.
Et põud annas tagasi tuu väiko,
miä sügüse põllule pandus sai,

Kalmukünkä rian, egä manu astu' -
rahu, uue kodo löüdnü oll'i, lännü vaiv.
Egäle kimp kullõrkuppõ - võtkõ vastu,
vast miilde tulõ kodotalo vain.

Vambola Raudsepp, 25.06.2018.


Taevapoole palves käed

Metsaveeres läbi silmaudu näen,
kus vana talukoha varemilt,
kui taevapoole palves käed -
oh, Issand, andesta me patud vanemailt.

Pildiraamat siin üks eluhetk -
seal noorik, peremees hobu kõrval ...
pilt kella all - kui igavikku retk;
Kuula - kostab laste naeru kõrvu.

Ol' Jumala viha too raske töö;
taevasse vaeslapse ema võttis.
Ära kustus ta kui jõuluküünal öös.
Pärast veel isa võeti ilmasõtta.

Paluti kirikus talule kaitset,
tallist varas noore täku viis;
et põud annaks tagasi osa, väikse,
mis põllule pandud sai sügisel, siis.

Kalmukünkad reas, iga juurde astun -
nüüd uues kodus olete, läinud vaev.
Kimp kullerkuppe - võtke vastu,
vast meelde tuleb kodutalu vain.

Apolloni mõõt

Siiras südamesoov -
    koos avastada maailma
    prantsatas pettuse silma.

Sai valest ideaali
    tugevusproov,

    eelkarastuse kool.

Särava nooruki ulme
    klirises kildudeks
    vastu kirtsus kulme.

Killud sildadeks ? 
    Jätta aated;
    lahku, Apollon!

                            AD 1961.

Dünastia(te) sünd

Dünastia(te) sünd

Iidne tammepuune põlisrahva sugu -

sellest pajatab Eesti rahva lugu.

Oleme osake, leheke neist,

koha seal igaüks leidnud meist.

Kõrgusse tõusnud selle maa keel,

kasvanud, kosunud Eesti rahva meel.

Haritlas-, teadlasdünastiate sünd -

see on kestva rahvuse tähetund.

Kord kui leht emapuu juurtes hangumas,

läbi öise võre näen tähti langemas.

Vambola Raudsepp, 

juuni 2018 Koorastes

Kirjanik Bernard Kangro Antsla Pikkade sugupuus

Kirjanik Bernard Kangro (1910-1994) on minu vanaema Minna (kirjutatud ka Miina) Pormeister-Pikk sugupuus, seega minu sugulane (fourth cousin once removed). Minu ja Bernardi ühised eellased on Hinni Rein (1743-1799) ja Lasokese Tiiu (1742-1779), kuid meie sugujuured lahknevad õe Hinni Maria ja ta venna Hinni Jakobi juurest.

Bernard Kangro 07.09 1910-23.03.1994)

 /Foto internetist/

Siiski minu ja Bernardi ühised juured ulatuvad 1600ndatesse aastatesse. Nimelt on meie ühiseks eellaseks nendest aastatest Hinni Matt (1665-1744), mulle 7th great grandfather, kes oli olnud peremees, kuid surres kirikukerjus. Matt suri 79 a. vanuselt.

Vambola Raudsepp.

Vaba(duse)langus

Kuuri alt leiti läbipekstud laip;
räägiti - kaabakas, pommija, raisk.
Üsna kõhetu, nälginud näis;
pealegi parasjagu parasiite täis.

Kordi tänavalt tõstetud, kaineris olnud:
sugulasi-tuttavaid tal kusagil polnud.
Küll teda ninnu-nännutatud, aidatud:
hiljem vaene abitu - varguselt tabatud.

Kas nüüd ilmsi, või kes seda adus,
laip korrapealt olematusse kadus.
Oli ta mõnu ja vabadust maitsnud,
andmekaitse poolt hoolikalt kaitstud.

Vambola Raudsepp.

Demograafiline kriis ja keel

Tänapäeva demograafiline kriis kasvab üle katastroofiks, kui väga erinevatel põhjustel meie planeedil läheb liikvele juba veerand miljardit inimest keskkonna- ja majandusmigrantide, sõjapõgenike, lihtsalt seiklejate vms näol. Katastroof kõige rängemalt haavab peaasjalikult väikseid rahvusriike, sh Eestit. Langeb elatustase, elukvaliteet, turvalisus, tekivad erinevad vastuolud põhielanikkonna ja uusasukate vahel, suhtlusprobleemid ja paljud teised negatiivsed ilmingud. Eks kõiki neid probleeme on püütud ka ennetada ja lahendada, kuid põhielanikkonnale mitte piisavalt, arusaadavalt, mistõttu jääb esiplaanile üksnes nö poliitkorrektne ajupesu. Edasi mõni sõna vaid Eesti rahvastiku koosseisust ja keelest.

Eesti põliselanikkond vananeb ja väheneb kiiresti, eriti väga madala sündivuse tõttu, mistõttu kõikide eluvaldkondade normaalne toimimine pole enam võimalik. Tähendab, lähtudes ainuüksi tööjõuvajadusest on inimeste sissevool Eestisse hädavajalik. Aga millises ulatuses? Momendil elab Eestis ligikaudu 1,31 miljonit inimest, kellest eestikeelne põliselanikkond moodustab napilt 700 000 inimest (need on meie poolt tehtud ligilähedased arvutlused). Niisiis, oleme kriitilise piiri peal, kus sissetulev tööjõud ja nende perekonnad on veel vaevu lõimitavad Eesti ühiskonda. On ka prognoose, mille kohaselt nt poolesaja aasta pärast Eesti elanikkond on umbes 2,5 miljonit inimest, sh Tallinn praktiliselt miljonilinn.

Kas eesti keel kaob? Muidugi ei kao keel kuhugi, kuid küsimuse püstitus on iseenesest ebakorrektne. Eesti keel on olemas ka paari tuhande aasta pärast ja seda võivad vabalt uurida teadlased või asjaarmastajad, kuid see keel on siis surnud keel, ammu juba praktilisest käibest kadunud. Selline olukord võib juhtuda juba mõne aastakümne pärast, sest siis eestikeelset õpet pole kindlasti enam vaja isegi ülikoolide paljudel erialadel. Paradoks! Juba praegu oleks otstarbekam, kui nt majanduseteaduse ärisuunalises õppes oleks käibel inglisekeelsed õppekavad, sest üleilmastumud majanduse töökeeleks on inglise keel. 

Mida aasta edasi, seda lõimumisprotsess muutub üha loiumaks, kuni ükskord seiskub, kaob üldse. Asi on selles, et meie endi praegune vene kogukond on aktiivselt orienteeritud vene keelele ja venekeelsetele teabevahenditele, mida võimendab Venemaa lähinaabrus. Idapoolsed uusasukad liituvad ennekõike vene kogukonnaga ja hakkavad suhtlema vene keeles. Kui mitte arvestada mõne erandiga. Küll aga Lõunast ja Läänest saabunud elanikud kasutavad ennekõike inglise keelt (kui napp see ka ei ole) ja kuna Eesti noorem põlvkond on võimeline selles keeles nendega suhtlema, siis praktilist vajadust eesti keele kasutamise järele ei tekigi. Kui aga keele kasutajate ring jääb alla kriitilist piiri (nt 300 000 inimest), siis keel stagneerub, vananeb, pole enam võimalik uusimaid elunähtusi selgitada eesti keeles. Nt IT-valdkond Eestis saab hakkama kenasti vaid inglise keele abil.

Tuttav vana loosung: niikaua kuni püsib Soome, on ka Eestil veel lootus. On juba praegu märgata soome ja eesti keele vastastikku lähenemist, kuid kui sidemed tugevnevad kahe maa vahel (nt loodava tunneli kaudu), siis mõlemad keeled sellest vaid võidavad. Pikas perspektiivis on see vaid tagasihoidlik lohutus. Aastakümneid tagasi koostasime soome-eesti oskussõnastikke, kuid praegu me enam neid praktilises elus ei vajagi.

(Märkus: prbleemi tõsiduse kohta vt vastavaid andmeid statistikast, aga ka ettekandeid ja artikleid, sh nt Tarmo Soomere, Õhtuleht 21.04.2018).

Vambola Raudsepp

EW - 100 Eestimaa

Läänemere Haldja palves käte all
aastatuhandeid kestnud eestlaste hõim.
Elujõu andjaks meil Põhjavalguse vaim,
kus maailma kokku seob vahus vetevall.

Mõõdab Eesti aega Vabaduse kell,
veel lapsed ema-isa õue väravas.
Taas kord aastas Jõuluküünlad säravad;
pilk tuleviku maailma hapralt hell.

Siin õnnistatud Läänemere maal,
Kalevi pojad-tütred loovad oma sugu.
Viige laia ilma Eesti rahva lugu!,
et kestaks kaitses-palves Eestimaa.

Koorastes, veebruar 2018.