Uku Masing Endel Loide näidendist "Susanna"

.

Uku Masing on kirjutanud arvamuse Endel Loide näidendile "Susanna", mis on ilmunud kogumikus Uku Masing. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Kirjastus "Ilmamaa", 2008, lk 28-33. Kuna olen varem kirjutanud minu kodukoha Hänike juurtega kirjanikust Endel Loidest nii mõndagi, sh märksõna Vikipeediasse, siis siinjuures üks pisike täiendus eelnevatele.

.

.
.

.

Arvamus on kurjustav, millest annab tunnistust alljärgnev katkend. "Kõige halvem on lugu aja mõistmisega. Autor arvab, et meie ajal pole sellega mingit vahet, - faktid on samad! Kuid faktid on maailmas selle algusest saadik samad, vahe teeb ainult nende mõistmine. See vahe on suur juba üksikute inimeste hindamist mööda, veel enam ajaloo ja kultuuriperioodide vahel. Fakt ise pole midagi, nende mõistmine on kõik!".  

.

Vambola Raudsepp

.

Külalisõppejõud Heiki Müür ja Heino Siigur

.

1960ndate esimesel poolel kutsuti TPI majandusteaduskonda üksikuid loengukursusi läbi viima õppejõude TRÜ-st. Nii juhtuski, et meie kursusele tulid Tartust loenguid pidama Heiki Müür planeerimise valdkonnast ja Heino Siigur tööõiguse alalt. Eks külalisõppejõud toovad ikkagi vaheldust iga kõrgkooli kooliperele, kuid see-eest neid jälgitakse ka väga teraselt.

         Heiki Müür (11.08.1932-09.04.1996)                                        Heino Siigur (02.01.1930)

.

Heiki Müür oli toona juba mitme üllitise autor ja ta loengud olid asjatundlikult esitatud, sügavamõttelised ja kui vaja, siis ka probleemiderohked. Inimesena tagasihoidlik, esinduslik ja heasoovlik üliõpilaste suhtes. Sõnaga, kõigiti meeldivad mälestused.

Heino Siiguri esitlusviis oli kuivavõitu, isegi igav, kuid siiski asjalik ja tasemel. Samas jäi arusaamatuks tema ülekeev temperament. Asi oli selles, et meie õpperühmas õppis vaid nelja poisi kõrval oma paarkümmend tüdrukut, naisüliõpilast. Siigur tegi kõik, et olla just nende tähelepanu keskmes, so ta isegi tutvustas ennast kui väga noort ja edukat õppejõudu, millest jäi mulje temast kui ihaldatud poissmehest. 

Üteldakse, et inimese mälu on valikuline, eks nii ka minul, sest toona ei osanud ma veel aimatagi, et vaid viie aasta pärast on nad mõlemad, so Heiki Müür ja Heino Siigur minu kolleegid Tartu Ülikoolis. Mõlemad kaitsesid hiljem doktorikraadi ja tõusid TÜ professoriteks. Nende nimed on leitavad entsüklopeediates, teatmeteostes vms, kuid inimestena teame me nii Müürist, kui ka Siigurist väga vähe. Olgu siis siinjuures üks minu tudengipõlve meenutus.

Vambola Raudsepp

.

Kärgula mõisnik Wilhelm Gustav von Wahl

The article about landlord Wilhelm Gustav von Wahl, who was cruel man in Manor of Kärgula (Estonia, Võru County), and who was even murdered peasants.

Wahl on baltisaksa aadlisuguvõsa, millele pani aluse Johann Heinrich von Wahl 1795ndal aastal. Paljude mõisate hulgas kuulus suguvõsale ka Kärgula mõis. Nii sai Wilhelm Gustav von Wahl 1837ndal aastal pandina Kärgula mõisa Karl Michel von Golojevsky'lt. 1846ndal aastal omandab von Wahl Kärgula ja jääb selle omanikuks kuni 1859nda aastani, mil mõis läheb  edasi von Siversile.

 Wilhelm Gustav von Wahl

.

Nii von Wahli, kui ka von Siversi kohta räägiti Kärgula mõisapiirkonnas üksnes halba, lausa inetuid lugusid. Von Wahl oli julm, ülekohtune, isekas ja amoraalne inimene. Näiteks, üks jutt pajatab sellest, et iga noorik olevat pidanud ühe öö härrat pesema saunas. Üksnes ühel noorikul õnnestunud põgeneda jõkke ja seal lepapuude taga end varjata. Või teiseks ütlus: kes mõisalt talu ostab, see ka mõisa orjaks jääb!

Lausa õuduslugusid räägiti von Siversi, "Hullu Jüri" kohta, kes kepi otsas kantava labidaga kord tapnud inimese ja lisaks lasknud veel mitu inimest surnuks peksta. Nö kerge käega löömisi oli nii arvukalt, et nendest enam ei räägitudki.

.

.

Lõpetuseks. Kärgula mõisapiirkonnast teatakse vähe, puuduvad ulatuslikumad kirjalikud allikad.  Edasi räägitakse peaasjalikult suusõnaliselt levinud jutte, lugusid. Vaieldav on ka Kärgula nime teke, so sõnast kirikküla/kerikküla - sellega viimasel ajal ei taheta sugugi nõustuda.

.

 Vambola Raudsepp

.

Professor Madis Habakuk

.

Professor Madis Habakuk (28.12.1938-02.09.2016)

/Foto internetist/

.

1960ndate alguses pidas nooruke TPI majandustudeng üliõpilaste teaduskonverentsil ülimalt sisuka ettekande, mille peale dekaan ütles naeratades, et esineja väärib teaduskraadi. Ja teadusteele ta läkski, so aspirantuur, teaduskraadid kuni professorini välja. Tähetunniks EBS-i asutamine ja seal tehtud elutöö. 

Uskumatu, kui palju jõuab üks tagasihoidlik teadlasaristokraat, nii Eestis, kui ka rahvusvahelisel tasandil. Istusin kordi hea kolleegiga koos eksamikomisjonides ja eravestlustes erinevates paikades. Meenutasime tolleaegset TPI majandusteaduskonda, dekaane, õppejõude ja kaastudengeid. Edaspidigi vahetasime mõtteid aktuaalsetel teemadel, ka telefoni- ja meili teel. 

2016nda aasta septembri alguses astus Madis Habakuk oma viimase sammu, selle siis Eesti teadus- ja haridusloo ajalukku.

.

Vambola Raudsepp

.

Soomepoiss Friedrich Räägo

This article about Estonian Volunteers who served in the Finnish Army in the Years of World War II. One of them was Friedrich Räägo - young man Kärgula Parish (Võru County, Estonia).

Friedrich Konstantini p Räägo (Rägo) sündis Võrumaal Kärgula vallas 06.08.1913. Oli Eesti kaitseväes noorem-allohvitser. Soome armees 28.11.1941-12.09.1943 oli rindel Rajajoel JR6-s ja Peastaabi käsutuses. Osales tõrjelahinguis Viiburi lahel ja Vuoksil. Vabastati teenistusest 18.09.1944, mille järel siirdus Rootsi. Tuli tagasi Eestisse, suri 16.03.1953 Ulilas ning on maetud Põlva linna kalmistule.
.

 Friedrich Räägo. /Foto erakogust/
.

Friedrich Räägo (vasakult esimene) Eesti kaitseväes 1930ndatel. /Foto erakogust/
.

 Konstantin Räägo. /Foto erakogust/

Põlva linna kalmistule on maetud ka Friedrichi ema Liisa Raudsepp-Räägo (1875-1960) ja isa Konstantin Räägo (1877-1952). Friedrich on oma vanaisa Peeter Raudsepa (1850-1905) kaudu Lustivere talu Raudseppade sugupuust. Evi Pilv on Friedrici venna Viktori tütar, teisisõnu Friedrich on Evi onu. 

Evi Pilv (2016). /Foto erakogust/

.

Evi Pilv: "Priidu (meie kutsusime Friedrichit niimoodi) oli muusikahuviline, õppis juba õpilasena Tilsi koolis viiulimängu ja riietus alati väga korrektselt. Püksid pidid olema viigitud ja valge särk pestud. Täpselt pole dokumentide põhjal uurinud, kuid tean, et ta reisis Rootsist edasi Inglismaale ja sealt USA-sse. Lõpuks aga tuli Eestisse tagasi. Ta oli õppinud autojuht, kuid sel alal ei saanud töötada, tal lihtsalt ei lastud. Siis töötas Ulilas ja seal ta ka suri (poomise läbi). Siin on väga palju segaseid asjaolusid. Teda jälgis ja kiusas taga NKVD/KGB, mis tegi Priidule väga haiget. Nüüd on nii palju aega edasi läinud, et vaevalt me enam tõelisi põhjusi teada saamegi, so oli see vabasurm või mõrv".
. 
Soomepoiste elulood. Soome sõjaväes II Maailmasõja aastatel teeninud eestlased ja Eesti vabatahtlikud. Grenader Grupp OÜ, 2015, 503 lk.

Vambola Raudsepp

.

Kooraste Kõrgemäe hiis ja ohverdamiskoht

.

Kõrgemäe hiis ja ohveramiskoht asub Kooraste Mäekülas Kusto talu maadel, 200 meetrit Pühajõest (Sillaotsa jõest) põhjas ja 500 meetrit Pikkjärvest ida suunas. Ohverdamiskoht, asub 214 meetri kõrgusel,  pärineb teisest aastatuhandest, kuid aastate jooksul on selle ümbrus tundmatuseni muutunud. Kui esimesel fotol, mis on tehtud aastal 1896 on tegemist suhteliselt lageda maastikuga, siis aastal 2016 on kogu see ohverdamiskoht ja selle ümbrus tugevalt metsastunud. Eks algselt oli tegemist ikkagi hiiega, kuid nüüd kasvab siin okaspuumets.

Hannah, Peeter ja Vambola Kõrgemäe ohverduskohas

.

Arvatavasti siin võis asuda ohverdamiskoha sügavik

.

Ohveramiskoht on ovaalse kujuga, 20 meetrit pikk ja 8 meetrit lai. Ohverdamiskohaks sügavik, mille asukohta võib vaid umbes määratleda. Teekond ohverdamiskohani on väga raske, sest tuleb läbida metsastunud ja võsastunud järsk tõus, mille pikkuseks võib olla kuni 30 meetrit.

.

.

Vambola Raudsepp

.

Karl XII kivikõva söögilaud

.

Tebe talu maadel, Koorastes asub maalapp, mida pole aastasadade jooksul suudetud kividest puhastada ja üles harida. Räägitakse, et seal, teel Kärgulasse, põllul, paljude kivide peal istunud Karl XII ja lõunastanud oma sõjameestega. Pärast seda aga suured kivid jäänud kindlalt oma kohale nii, et ükski talupoeg, põllumees neid sealt ära koristada ei suutvat.

.

Karl XII söögilaud Kärgula-Kooraste maantee ääres

.

Vambola Raudsepp

.