Wahl on baltisaksa aadlisuguvõsa, millele pani aluse Johann Heinrich von Wahl 1795ndal aastal. Paljude mõisate hulgas kuulus suguvõsale ka Kärgula mõis. Nii sai Wilhelm Gustav von Wahl 1837ndal aastal pandina Kärgula mõisa Karl Michel von Golojevsky'lt. 1846ndal aastal omandab von Wahl Kärgula ja jääb selle omanikuks kuni 1859nda aastani, mil mõis läheb edasi von Siversile.
Wilhelm Gustav von Wahl
Nii von Wahli, kui ka von Siversi kohta räägiti Kärgula mõisapiirkonnas üksnes halba, lausa inetuid lugusid. Von Wahl oli julm, ülekohtune, isekas ja amoraalne inimene. Näiteks, üks jutt pajatab sellest, et iga noorik olevat pidanud ühe öö härrat pesema saunas. Üksnes ühel noorikul õnnestunud põgeneda jõkke ja seal lepapuude taga end varjata. Või teiseks ütlus: kes mõisalt talu ostab, see ka mõisa orjaks jääb!
Lausa õuduslugusid räägiti von Siversi, "Hullu Jüri" kohta, kes kepi otsas kantava labidaga kord tapnud inimese ja lisaks lasknud veel mitu inimest surnuks peksta. Nö kerge käega löömisi oli nii arvukalt, et nendest enam ei räägitudki.
Lausa õuduslugusid räägiti von Siversi, "Hullu Jüri" kohta, kes kepi otsas kantava labidaga kord tapnud inimese ja lisaks lasknud veel mitu inimest surnuks peksta. Nö kerge käega löömisi oli nii arvukalt, et nendest enam ei räägitudki.
.
Lõpetuseks. Kärgula mõisapiirkonnast teatakse vähe, puuduvad ulatuslikumad kirjalikud allikad. Edasi räägitakse peaasjalikult suusõnaliselt levinud jutte, lugusid. Vaieldav on ka Kärgula nime teke, so sõnast kirikküla/kerikküla - sellega viimasel ajal ei taheta sugugi nõustuda.
.
Vambola Raudsepp
.
No comments:
Post a Comment