Akadeemikud minu sugupuus: Artur Vassar

Artur Vassar (1911-1977)

Ajaloolane ja arheoloog Artur Vassar (6th cousin) sündis Keeni vallas Valgamaal, kuid minu sugupuus on tal juured Urvaste kihelkonnas Kovele külas Hinni talus. Meie sugujuured lahknevad vendade Hinni Reinu ja Hinni Samueli juurest. 

Lõpeta Tartu Ülikooli (1939), töötas õppejõuna Tartu Ülikoolis ja seejärel teadurina Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudis. Doktoritöö kaitses 12.03.1944 Tartu Ülikoolis. Oli Teaduste Akadeemia liige (1961) ja kuulus "Veljestosse".

Teadlasena paistis silma oma tagasihoidlikkuse, laiahaardelisuse ja erudeerituse poolest. Samas aga segastel, okupatsiooni aegadel oli kaasatud nö poliitilis-ideoloogilistesse tõmbetuultesse. Ajalookandidaat (1946). 

Maetud Tallinna Metsakalmistule. Artur Vassari kohta andmestik olemas ka Valga Muuseumis.

PS Akadeemikud minu sugupuus on veel Eero Vasar (Eesti Traduste Akadeemia) ja Heino Liimets (NSVL Pedagoogikaakadeemia). Vt Vambola Raudsepp. Isiksused millenniumi sugupuus /sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu/. Käsikiri.

Vambola Raudsepp

In brevi

Sügis. Värvide erakordsus ja kontrastid viivad mõtted elukeskkonna Loojale, Suure Tundmatu loomingule, kus maine elukorraldus ja inimese piiratud valikud on jäetud paraku igaühe enda mureks.

Edasiminekuks otsib inimene alati oma tee algust, seda siis lapsepõlvest. Praegugi veel meenub kauge lapsepõlve erutus kooliteel, kärsitus tarkuste juurde, mis pidi andma inimesele Looja loomingu sügavama mõistmise ja oskuse siin maailmas hakkama saada. Noorusaastatega maailm avardus, kuid alatiseks jäid pildid ja lõhnad kodukohast, möödanikust, milleks olid esimeste sügiskülmade värskendav hingus, varahommikune sätendav, kahutanud maa ning jääkirmes tiikide kargus. Fantaasialennuks keskkond missugune!

Aeg läks ja tegelikkus paigutas kõik isemoodi. Mõistsin juba varakult üht: minu valikuid hakkavad ahistama varase noorusaja, so sõjaaegsete ja -järgsete aastate kasvukeskkond, ennekõike aineliste võimaluste nappus ja lõpuks noorusaja ajaline piiratus. Varastel noorusaastatel unistasin saada filoloogiks, isegi kirjanikuks või teoloogiks. Nii ei läinud ja muidugi on sellest kahju.

Elu juhtis mind hoopis teistele radadele. Rahuldusin oma kitsamate, tol ajal vabal tahtel tehtud ratsionaalsete valikutega. Edaspidises elus ei juhtunud seda, et võimaluste ahtad piirid oleksid suutnud kahandada minu tegutsemisvajadust ja -tahet, nii valitud erialal kui ka teistes valdkondades.

Märkamatult sisenesin keskikka, tol ajal ülimalt rasketesse ja vastuolulistesse aastatesse. Aina ajanappus ja kiirus! Kui palju jäi tegemata: kuid kas üks maine rändaja, otsija suudabki kõiki radu kõige otstarbekamal viisil omal jalal läbi tallata?

Lõpuks väsime, siis astume oma valitud rajalt kõrvale, jääme puhkama, meenutama ... Tunnistagem: kõik juhtunu on toimunud ju lähiajas ja vaevalt oleme suutelised täielikult mõistma iseennast, saati siis veel teisi, või olla mõistetud teiste poolt.

Vambola Raudsepp. Otsingute aastad: sündmused meenutused ja mõtted Külim, lk 7.

Minu sugupuu: aastal 2019 lahkusid igavikku

Maalikunstnik Marju Varkki (1957-2019), kes oli minu täditütre Valve Varkki tütar. Muusik ja tehnik Sander Degis (1987-2019) oli minu vennatütre Marve Degise poeg.

Marju Varkki

Sander Degis

Vambola ja Einart Raudsepp

Pildil olen koos oma venna mehhanisaator Einart Raudsepaga (1934-2019) tema 80ndal sünnipäeval.

Samal aastal igavikku lahkus Albert-Arri Raudsepp (1947-2019), kes oli minu lelle Albert Raudsepa poeg.

Vambola Raudsepp

Teetähised

Juba väga varajases eas tekivad igal inimesel omad vaimsed vajadused. Mõisetav, kui need vajadused seonduvad kooli, kodukiriku ja põlvkondi ühendava koduga - sõnaga, konservatiivsete ajatute väärtustega. 

Aga väärtused kujundavad väärikaid isiksusi, isegi dünastiaid.  

Kreedo

Isiksus - eristuv ainsus,

päritud anne ja vaimsus.

Ajatud aated ja tõed,

väärikad vennad ja õed.

Kõiksusest geneetika,

dünastiaid loov eugeenika.

Vaimne alternatiiv -

koduhoidjast konservatiiv. 

Tahte aujärg ja troon - 

auväärne Rahvusülikool.

                                                    

Tulek

Põrmust. Avaruse sügavikust,

komeedi kantud tähetolmust.

Sugujuurtest. Omast väärtusruumist.

Looja loovutatud vaimsusest -

Eestimaale alamaks.

Kõiksusega kooskõlas elukaar,

eneseteostus töös ja palves,

Õpetaja sõnade juhises.

Armastuses, usus ja lootuses,

Tema tagasituleku ootuses,

elu ligimiste hüvanguks.

Vambola Raudsepp,

Koorastes.

.

Pangandusõpe Tartu Ülikoolis

Ülikoolis tehakse teadust paljudes keeltes, kuid Tartu Ülikoolis kui rahvusülikoolis õpetatakse ennekõike eesti keeles. Panganusala õpet Tartu Ülikoolis vedasid 1950/60ndatel aastatel prorektor Leonhard Kangur, dotsent Ülo Kauer ja vanemõpetaja Heli Ruussaar, 1970/80ndatel lisandusid professor Mart Sõrg, dotsent Nadezda Ivanova jt. Nemad kindlustasid eestikeelse pangandusõppe järjepidavuse.

Leonhard Kangur

Heli Ruussaar

Ülo Kauer

Nadezda Ivanova 

Mart Sõrg

Vambola Raudsepp

Fr R Kreutzwald ja Kooraste Ungern-Sternbergid

Kooraste mõisnikke Ungern-Sternberge uurides leidsin, et Fr R Kreutzwald oli selle perekonna väga lähedane ihuarst. Väidetakse (vt Mati Laane. Andekuse geen. Varrak, 2013, lk 130), et  mõisnik Gustav Johann Friedrich Ungern-Sternberg (1738-1807) oli Fr R Kreutzwaldi (1803-1882) ema isa. Seega oli parun Carl Gustav Johann Ungern-Sternbergil (1806.1874) ja lauluisal ühine vanaisa. Ilmselt teadsid nad ka mõlemad oma lähisugulusest ise, ehkki nö ametlikes allikates see nii ei ole (vt nt ka geni)

Gustav Johann Friedrich Ungern-Sternberg

Fr R Kreutzwald

Carl Gustav Johann von Ungern-Sternberg

Paruni ja lauluisa lähedastest suhetest liikus toona Koorastes nö suust-suhu jutte, et parun ja lauluisa jalutasid ning istusid kordi Kooraste pargis. Seda pargiteed hüüti Paruni teeks ja seal oli  istepink veel EW aegadel..

  

Vambola Raudsepp,

Koorastes novemris 2019.

Juured Paistu kihelkonnas: Tõnis Kask

Filmi-ja telemees Tõnis Kask (1929-2016) /fourth cousin/ paikneb minu sugupuus vanaema Kadri Kingu-Raudsepp  kaudu. Minu ja Tõnise sugujuured hargnevad õdede Mall Kink/Kingu (1805-1837) ja Mari Hannus/Annus (1814-1887) juurest. 

Tõnis Kask

Kadri Kingu-Raudsepp (1877-1916)

Suured isiksused kaunistavad igat sugupuud ja annavad sellele potentsiaali, energia ja aura. Selles peitubki põlvnemisloo võlu.

Vambola Raudsepp,

 Koorastes, oktoober 2019.