Juured Koorastes: kapten Joonas Loot

Kapten Joonas Loot (27.07.1876 - 14.08.1942)

Joonas Loot sündis Mäe-Perätsjärve talus Kooraste vallas Võrumaal. Tema vanemad Juhan ja Sohve (Kavai) olid talupidajad. Õppis Kooraste vallakoolis ja Kanepi kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel pidas ühes vanematega talu. 

 

 Perätsjärv

Teenis vene sõjaväes 1899 - 1906, Võttis allohvitserina ja veltveeblina osa Vene-Jaapani sõjast, kus sai haavata ja ülendati lipnikuks. Tegi ohvitserina kaasa Maailmasõja 1914 - 1918 ja Eesti Vabadussõja 1918 - 1920. Ülendati leitnaniks ja alamkapteniks (1919), kuid aastal 1924 kapteniks.

Teenis peale sõja lõppu 3. ja 7. jalaväerügemendis aastani 1925. Seejärel arendas talumajandust. Abiellus Helmi Kasukaga (1876)  aastal 1912. Peres tütar Maimu (1919) ja poeg Richard (1915). Olnud sõjaväes tegev Ohvitseride Kogu juhatuse liikmena ja Kaitseliidi Maleva päälikuna aastast 1925. Omab Vene sõjaväest 3. ja 4. järgu Georgi Risti, aga samuti Kaitseliidu 5. klassi Kotkaristi, 3. klassi Valgeristi ning Eesti ja Läti Vabadussõja mälestusmärgid. 

Arreteeriti nõukogude võimu poolt (14.06.1941), viidi Sverdlovski oblastisse Sevurallagi ja mõisteti surma mahalaskmise läbi (03.08. 1942), so 66 aasta vanusena. Küüditati ka Joonas Looti abikaasa Helmi, poeg Richard ja tütar Maimu (14.06.1941.a.Tomski oblasti Aleksandrovskoje rajooni).

                               3.järgu Georgi Rist             4. järgu Georgi Rist

                         Kaitseliidu 5. klassi Kotkarist               3. klassi Valgerist

Eesti ja Läti Vabadussõja mälestusmärgid

Vambola Raudsepp

Joonas Looti kodutalust leitud fotod.

Vambola Raudsepp - portree a la Kandinsky

.

.

Mõni aeg tagasi esitati Facebook'is minu portree nö Kandinsky  tõlgenduses. Huvitav. Teame, et Vassily Kandinsky (1866-1944) oli maalikunstnik, graafik ja üks abstraktsionismi rajajaid. Põhihariduselt jurist, kes muide kandideeris ka Tartu Ülikooli õppejõu kohale, kuid siia tööle siiski ei asunud.  Kandinsky  kõigele lisaks oli veel kunstiteoreetik, kelle tööd kutsusid esile erinevaid hinnanguid, kuid jäid alati aktuaalseteks ja huvipakkuvateks.

Vambola Raudsepp

Juured Koorastes: Arno ja Liidia Vilde perekond

Arnold Vilde töötas metsavahina Kooraste metskonnas aastatel 1949-1970. Tema abikaasa Liidia Vilde aga oli Kooraste kooli kauaaegne õpetaja ja direktor.

Arnold Vilde

.

Eva Vilde-Kuusik ja Eve Vilde-Oja

Eva Vilde-Kuusik on Kooraste algkooli vilistlane. Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna farmaatsia erialal1985ndal aastal. Töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegis proviisorina. Ka Eve Vilde-Oja on Kooraste algkooli vilistlane. Lõpetas Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1974ndal aastal Töötab Tallinna muusika- ja tantsuõpetajana.

Liidia Vilde ja August Hermann Tina

Kooraste kooli 210ndal aastapäeval, mida tähistati 26ndal mail 1973ndal aastal kinkis direktor Liidia Vilde mälestusmedali endisele õpetajale August Hermann Tinale.

Juuresoleval pildil esinevad kooli 210ndal aastapäeval õpilased Terje Koovit ja Aasa Tagel ning neid saadab Eve Vilde-Oja.

Eva Kuusik

Pildil Eva Vilde-Kuusik eraapteegi avamisel Otepääl aastal 1997.

Vambola Raudsepp

Uku Masing Endel Loide näidendist "Susanna"

.

Uku Masing on kirjutanud arvamuse Endel Loide näidendile "Susanna", mis on ilmunud kogumikus Uku Masing. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Kirjastus "Ilmamaa", 2008, lk 28-33. Kuna olen varem kirjutanud minu kodukoha Hänike juurtega kirjanikust Endel Loidest nii mõndagi, sh märksõna Vikipeediasse, siis siinjuures üks pisike täiendus eelnevatele.

.

.
.

.

Arvamus on kurjustav, millest annab tunnistust alljärgnev katkend. "Kõige halvem on lugu aja mõistmisega. Autor arvab, et meie ajal pole sellega mingit vahet, - faktid on samad! Kuid faktid on maailmas selle algusest saadik samad, vahe teeb ainult nende mõistmine. See vahe on suur juba üksikute inimeste hindamist mööda, veel enam ajaloo ja kultuuriperioodide vahel. Fakt ise pole midagi, nende mõistmine on kõik!".  

.

Vambola Raudsepp

.

Külalisõppejõud Heiki Müür ja Heino Siigur

.

1960ndate esimesel poolel kutsuti TPI majandusteaduskonda üksikuid loengukursusi läbi viima õppejõude TRÜ-st. Nii juhtuski, et meie kursusele tulid Tartust loenguid pidama Heiki Müür planeerimise valdkonnast ja Heino Siigur tööõiguse alalt. Eks külalisõppejõud toovad ikkagi vaheldust iga kõrgkooli kooliperele, kuid see-eest neid jälgitakse ka väga teraselt.

         Heiki Müür (11.08.1932-09.04.1996)                                        Heino Siigur (02.01.1930)

.

Heiki Müür oli toona juba mitme üllitise autor ja ta loengud olid asjatundlikult esitatud, sügavamõttelised ja kui vaja, siis ka probleemiderohked. Inimesena tagasihoidlik, esinduslik ja heasoovlik üliõpilaste suhtes. Sõnaga, kõigiti meeldivad mälestused.

Heino Siiguri esitlusviis oli kuivavõitu, isegi igav, kuid siiski asjalik ja tasemel. Samas jäi arusaamatuks tema ülekeev temperament. Asi oli selles, et meie õpperühmas õppis vaid nelja poisi kõrval oma paarkümmend tüdrukut, naisüliõpilast. Siigur tegi kõik, et olla just nende tähelepanu keskmes, so ta isegi tutvustas ennast kui väga noort ja edukat õppejõudu, millest jäi mulje temast kui ihaldatud poissmehest. 

Üteldakse, et inimese mälu on valikuline, eks nii ka minul, sest toona ei osanud ma veel aimatagi, et vaid viie aasta pärast on nad mõlemad, so Heiki Müür ja Heino Siigur minu kolleegid Tartu Ülikoolis. Mõlemad kaitsesid hiljem doktorikraadi ja tõusid TÜ professoriteks. Nende nimed on leitavad entsüklopeediates, teatmeteostes vms, kuid inimestena teame me nii Müürist, kui ka Siigurist väga vähe. Olgu siis siinjuures üks minu tudengipõlve meenutus.

Vambola Raudsepp

.

Kärgula mõisnik Wilhelm Gustav von Wahl

The article about landlord Wilhelm Gustav von Wahl, who was cruel man in Manor of Kärgula (Estonia, Võru County), and who was even murdered peasants.

Wahl on baltisaksa aadlisuguvõsa, millele pani aluse Johann Heinrich von Wahl 1795ndal aastal. Paljude mõisate hulgas kuulus suguvõsale ka Kärgula mõis. Nii sai Wilhelm Gustav von Wahl 1837ndal aastal pandina Kärgula mõisa Karl Michel von Golojevsky'lt. 1846ndal aastal omandab von Wahl Kärgula ja jääb selle omanikuks kuni 1859nda aastani, mil mõis läheb  edasi von Siversile.

 Wilhelm Gustav von Wahl

.

Nii von Wahli, kui ka von Siversi kohta räägiti Kärgula mõisapiirkonnas üksnes halba, lausa inetuid lugusid. Von Wahl oli julm, ülekohtune, isekas ja amoraalne inimene. Näiteks, üks jutt pajatab sellest, et iga noorik olevat pidanud ühe öö härrat pesema saunas. Üksnes ühel noorikul õnnestunud põgeneda jõkke ja seal lepapuude taga end varjata. Või teiseks ütlus: kes mõisalt talu ostab, see ka mõisa orjaks jääb!

Lausa õuduslugusid räägiti von Siversi, "Hullu Jüri" kohta, kes kepi otsas kantava labidaga kord tapnud inimese ja lisaks lasknud veel mitu inimest surnuks peksta. Nö kerge käega löömisi oli nii arvukalt, et nendest enam ei räägitudki.

.

.

Lõpetuseks. Kärgula mõisapiirkonnast teatakse vähe, puuduvad ulatuslikumad kirjalikud allikad.  Edasi räägitakse peaasjalikult suusõnaliselt levinud jutte, lugusid. Vaieldav on ka Kärgula nime teke, so sõnast kirikküla/kerikküla - sellega viimasel ajal ei taheta sugugi nõustuda.

.

 Vambola Raudsepp

.

Professor Madis Habakuk

.

Professor Madis Habakuk (28.12.1938-02.09.2016)

/Foto internetist/

.

1960ndate alguses pidas nooruke TPI majandustudeng üliõpilaste teaduskonverentsil ülimalt sisuka ettekande, mille peale dekaan ütles naeratades, et esineja väärib teaduskraadi. Ja teadusteele ta läkski, so aspirantuur, teaduskraadid kuni professorini välja. Tähetunniks EBS-i asutamine ja seal tehtud elutöö. 

Uskumatu, kui palju jõuab üks tagasihoidlik teadlasaristokraat, nii Eestis, kui ka rahvusvahelisel tasandil. Istusin kordi hea kolleegiga koos eksamikomisjonides ja eravestlustes erinevates paikades. Meenutasime tolleaegset TPI majandusteaduskonda, dekaane, õppejõude ja kaastudengeid. Edaspidigi vahetasime mõtteid aktuaalsetel teemadel, ka telefoni- ja meili teel. 

2016nda aasta septembri alguses astus Madis Habakuk oma viimase sammu, selle siis Eesti teadus- ja haridusloo ajalukku.

.

Vambola Raudsepp

.