Finantsjuhtimise õppesuund Tartu Ülikoolis

.

Vambola Raudsepp (1992)

TÜ ärirahanduse ja investeeringute korraline professor

.

Chair of Corporate Finance and Investment was founded at Tartu University in 1992 (by prof Vambola Raudsepp). It worked as Chair until 2008, when it was reorganized into the other Chairs. 

.

Ärirahanduse ja investeeringute õppetool moodustati Tartu Ülikoolis rahanduse ja krediidi kateedri baasil 1992. aastal. Õpetatavad distsipliinid olid: finantsjuhtimine (Vambola Raudsepp, Kaia Kask), korporatsioonide rahandus (Vambola Raudsepp), investeeringud ja väärtpaberite analüüs (Arno Susi, Priit Sander). Õpetati veel kinnisvara rahandust (Kaia Kask) ja kindlustuse rahandust. Kasutati mitmeid külalisõppejõude (USA-st, Soomest ja mujalt). Lühiajaliselt olid õppetööga seotud veel Tiina Tihamets, Danel Tuusis jt.
 .

Seadsime eesmärgiks: globaliseerimise kaudu kindlustada heatasemeline, modernne emakeelne ülikooliharidus. Aga selle peavad saavutama just eestlased ise Eestimaal. Õppesuuna kandjateks jäid pikemaks ajaks Vambola Raudsepp, Priit Sander ja Kaia Kask.

Vambola Raudsepp, Priit Sander ja Kaia Kask Koorastes aastal 2018 (erakogust)

 .

Ärirahanduse õppetool likvideeriti mitmete reorganiseerimise käigus (2008), kuid finantsjuhtimise õppesuund jäi ning jätkusid teadusuuringud sel alal ning eestikeelsete kõrgkooli- õpikute/õppevahendite väljaandmised.

.

Vambola Raudsepp

.

Otsingute aastad: täiendused, täpsustused ja parandused

.

.

 This article gives an additional material previously published autobiography. These additions do not change the basic content of the book (Vambola Raudsepp, Otsingute aastad: sündmused, meenutused ja mõtted, Külim Publishing, 2013).

 .

Pärast ülaltoodud raamatu ilmumist (2013) on tehtud mitmeid täiendavaid uuringuid, mis võimaldab viia sisse täiendusi, täpsustusi ja parandusi. Olgu kohe märgitud, et need ei oma põhimõttelist tähendust, ega muuda raamatu sisu.

Lk 6  peab olema keskkooli (6.rida alt) lk 32 keskkooli (1.rida ülalt).

Lk 10 peab olema 5. rida Peeter Raudsepp (1760-1818) ning peab olema sõna enne 1821. aastat, so 14. rida ülalt. Nüüd aga teame täpselt nende laste eluaastaid: Kilian (09.10.1797-29.03.1798), Peeter (08.08.1800-06.09.1800), Henno (02.09.1801-12.09.1801) ja Juul (08.07.1803-28.05.1804).

Lk 15 peab olema Arnold Johannes, so 8. rida ülalt (mitte Harri). Nüüd teame ka täpselt, kes on maetud Osula Prassimäe kalmistule Raudseppade hauaplatsile. Nad on: Jaan Raudsepp (25.01.1936-23.12.1993),  Gustav Raudsepp (19.06.1882-23.02.1935), Ann Raudsepp /Vaher/ (03.07.1855-16.06.1920), Peeter Raudsepp (02.03.1850-20.04.1905), Kadri Raudsepp /Kingu/ (12.11.1878-25.01.1916) ning Friedrich-Gustav Raudsepp (11.051913-10.11.1913). Seega alt 10. rida peab olema suri poole aasta vanuse lapsena. Edasi Maria Rägo (07.08.1907-01.09.1910), Elfride Johanna Henriette Rägo (07.10. 1902-01.04.1917), Ella Alide Rägo (10.02.1917-20.07.1917) ja Arnold Johannes Raudsepp (28.02.1918-05.10.1919)
.
Lk 15 on juttu Gustav Raudsepa surma põhjustest, kuid nüüd oleme leidnud Osula jaoskonnaarsti Tunnistuse nr 88, 15.detsembrist 1934, millest võime lugeda järgmist: "15.dets.1934.a. vaatasin arstlikult läbi ja andsin abi Gustav Raudsepale. Läbivaadatu põeb mao ja sooltehaigust (gastritis, enteritis chr.), mille tõttu ei ole temal võimalik 17.dets.1934.a. pikemat reisi ette võtta". Haigus võis olla väga tõsine ja pealegi oma luuleridades ta kirjutas "... surmavalu suigutavad Sangaste kuplid siia ei sina". Niisiis, asjaolud olid hoopis keerulisemad, mis vajab veel täiendavaid uuringuid.

.

. 
Lk 56 peab olema Leponiemile, so 6. rida ülalt.

Lk 78 peab olema perspektiivituse (8.rida alt).

Erinevaid arvamusi on välja üteldud eesti perenimede kohta, kuid see probleemistik vajab veel täiendavaid uurimusi. Nt lk 9 Schmidt-Raudsepp kohta. Arvan, et ka need eesti poisid, kes olid Rootsi väe välilaagri juures nö abitöödel, hakkasid end nimetama ja isegi pidama rootsi sõdalasteks.
 .

Vambola Raudsepp

.

Juhtimisõppejõud Madis Välja

.

1970ndatel tunti Eestis suurt puudust juhtimisteoreetikutest, aga samuti noortest, kes valdasid matemaatiliste meetodite rakendamist majanduses. Sellest tingituna tuli majandusteadusse palju teiste erialade lõpetanud spetsialiste, kes tegid oma uurimistöid majandusteaduse valdkonnas ning kaitsesid siin ka oma väitekirjad. Hiljem nad töötasid aastaid Eesti ülikoolides.

.

Dotsent Madis Välja teises reas paremalt esimene

.

Madis Välja (12.06.1936-08.12.1986) lõpetas 1963. aastal Leningradi Metsatehnilise Akadeemia insenerina, majanduskandidaat 1973. aastast ning Tartu Ülikooli dotsent aastast 1980. Töötas insenerina majanduspraktikas oma kümmekond aastat ning aastal 1974 asus tööle Tartu Ülikooli majandusteaduskonda rahvamajanduse ökonoomika kateedrisse, kusjuures oli ka selle kateedri juhataja aastatel 1984-1986. Kateeder asus Nooruse tänava õppehoones.
.

Õppehoone Tartus Nooruse tänavas

.
Minu koostöö Madis Väljaga vältas ligikaudu kaksteist aastat, sest ta õpetas mitmeid distsipliine ka rahanduse eriala üliõpilastele, sh vene keeles. Töökas, hea suhtlemisoskusega ja sõbralik - nii võib iseeloomustada teda kolleegina. Madis Välja töötas intensiivselt doktoriväitekirja kallal, kuid tegi ettevõtetele ka rakenduslikke uurimistöid nn lepinguliste tööde raames.

.

Minu arvates liigne rakenduslik suund tema uuringutes  hakkas mõnevõrra ahistama teadustööks vajalikku juhtimisteoreetilist haaret (peaasjalikult süsteemanalüüsi valdkonnas). Eks selle üheks põhjuseks oli ka kauaaegne töö majanduspraktikas ja suhteliselt hiline tulek tööle ülikooli. Paraku tema doktoriväitekiri nö kaitsmisküpseks ei saanudki, põhjuseks äkksurm.

.

.Madis Välja hauaplats Raadi kalmistul

.

Kokkuvõtted Madis Välja elutööst on tänaseni tegemata, mistõttu ei leia me tema kohta midagi ei entsüklopeediatest, ega teistest teatmeteostest.

.

Kirjandus:

Valner Krinal. Tartu Ülikooli minevikust ja tänapäevast, TÜ Kirjastus, 1999.

Eesti majanduse biograafiline leksikon, Kirjastus Ilo, 2003.

.

Vambola Raudsepp

.

Mainekas majandusteadlane Dmitry Stepanovich Molyakov

.

Dmitry Stepanovich Molyakov

This article was prepared in connection with the 100th anniversary of the birth of a prominent scientist in the field of finance prof  Dmitry Stepanovich Molyakov. For many years he worked in the University of Finance (Moscow), he has numerous works on various issues and problems of finance, published in Russia and abroad.

.

Aastal 2013 tähistati ühe Venemaa mainekama majandusteadlase, teenelise teadlase, professor Dmitry Stepanovich Molyakov'i sajandat sünniaastapäeva. Oma teadustööga oli ta seotud ka Tartu Ülikooliga, mistõttu ta isiklikult saatis mulle ja akadeemik Raimund Hagelbergile kutseid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele, mida korraldati Moskvas. Nendel konverentsidel me ka osalesime ettekannetega.

.

Professor Molyakov oli kutsutud külaline Tartu Ülikooli 350nda aastapäeva pidulikule tähistamisele. Aastal 1983 esines ta oponendina minu doktoriväitekirja kaitsmisel Peterburis.

.

Vambola Raudsepp

.

 

Spordipedagoog Aksel Kersna

Meenutame lähiminevikku. Teenelise õpetaja, ennekõike spordipedagoog Aksel Kersna sünniaastapäev oli septembris, ta oleks saanud 97 aastaseks. Siis praktiliselt Eesti Vabariigiga üheealine. Toona polnud heaks kombeks rääkida teiste inimeste möödanikust, kuid keskkooli õpilastena teadsime vaid mõnda seika, so et Aksel Kersna oli olnud (tõstmise) raskekaalu Eesti meister 1945ndal aastal ning võitnud mitmeid nimekaid tiitleid veel teistelgi spordialadel (maadlus, kuulitõuge jt).

Aksel Kersna (13.09.1920-01.06.1986)

/Foto internetist/

Vaid paar sõna isiklikku sünniaastapäeva puhul. Minule oli ta kehalise kasvatuse õpetaja Antsla Keskkoolis aastatel 1956-1960. Tema abikaasa Ella Bratman-Kersna oli keskkoolis vene keele õpetaja. Hiljem oli Aksel Kersna Antsla Keskooli direktor (aastast 1976) ning ta võttis meeleldi osa meie klassi kokkutulekutest Antslas. Optimistlik, heasoovlik ja naerusuine - sellisena iseloomustavad oma õpetajat Aksel Kersnat Antsla Keskkooli endised õpilased.

.
Mind sidus Aksel Kersnaga veel asjaolu, et ta oli olnud Kurenurme koolis õpetaja aastatel 1947-1949 ning elas mõnda aega Kaagus, so Hänike külas Rehemetsa talus. Kuna minu isa töötas raudteel ja samas oli mõni aeg ametis liinitöölisena ka Aksel Kersna, siis läbi selle oli ta ka meil nö peretuttav.

Antsla Keskkooli 12. lennu lõpetajad (1960).
Aksel Kersna teises reas vasakult esimene.
 /Foto internetist/

.

Aksel Kersna poeg Vahur Kersna on teinud mõndagi oma isa mälestuse jäädvustamiseks, kuid ilmselt teeb ta veel üht-teist nii kirjasõnas, kui ka teisi võimalusi kasutades. Teeneline õpetaja (1976) Aksel Kersna lahkus 66ndal eluaastal ning ta on maetud Urvaste kalmistule.

Antsla Gümnaasium korraldab Aksel Kersna mälestusvõistlusi, mis on muutunud traditsiooniks. Tema kohta on ka artikkel Eesti Entsüklopeedias, kus on esile tõstetud ennekõike tema saavutusi spordis.

.

Vambola Raudsepp

.

Teeneline õpetaja Arkadi Reigo

.

Teeneline õpetaja Arkadi Reigo (1982)

/Foto erakogust/

Ütlen kohe, et pedagoogide ringkonnas oli ta lausa legendaarne isiksus. Mul olid Arkadi Reigoga otsesed kokkupuuted aastatel 1949-1956, so mil olin Kurenurme kooli õpilane. Õpetas vanemates klassides meile matemaatikat, füüsikat ja bioloogiat.

Üllatas tema põhjalikkus ja mitmekülgsus: oma ainevaldkonna sügavuti tundmine, oskas anda esmaabi, juhatas laulukoori ja näteringi, töötas kooli juhatajana. Uuendusmeelne, näteks elektrifitseeris koolihooned juba 1950ndate algusaastatel. Oli kirjandus- ja  koduloohuviline, omas uuringuid pedagoogika valdkonnas, kirjutas luuletusi jms. Eesti NSV teenelise õpetajana (1968). 

 .

Kurenurme koolipere (1949).

 Keskel direktor Arkadi Reigo
/Foto internetist/

.

Arkadi Reigo (Zdanowicz) sündis 03.11.1928. aastal ning ta tuli Kurenurme kooli direktoriks aastal 1941. aastal. Töötas siin ligikaudu kakskümmend aastat ja seejärel Tartu  Hiie kooli direktorina (1963-1979) ja ka õpetajana.
.

 Arkadi Reigo (esireas vasalult kolmas)

 Kurenurme kooli juubelil (1981)
/Foto internetist/

.
Arkadi Reigo suri 02.09.1984. aastal 65 aastasena ja ta on maetud Tartusse, Ropka-Tamme kalmistule. Olin ka ise tama ärasaatjate hulgas.

Siiski nö oma elutöö tegi ta Kurenurme koolis, kust toona kerkis esile mitmeid väljapaistvaid isikuid, sh teadlasi, majandijuhte, näitlejaid jt. Paraku uue sajandi algul kool lõpetas oma tegevuse õpilaste vähesuse tõttu ja nüüd selles kohas paikneb mälestuskivi. 

.

Mälestuskivi Kurenurme koolile

.

Kurenurme kooli kokkutulekul aastal 1991, so kooli 60ndal aastapäeval.

 (Siinkirjutaja ja paremal kooli vilistlane majandijuht Endel Ideon). /Foto erakogust/

.

Momendil ei leia me Arkadi Reigo kohta midagi entsüklopeediatest, teatmeteostest vms, ehkki nendes võiks  temal olla oma tagasihoidlik koht. Siiski Vikipeediasse tegin ma ise tema kohta artikli.
.

Vambola Raudsepp

.

Lustivere talu Kärgula mõisapiirkonnas

.

Lustivere talu: teke, areng ja kadumine

.

Lustivere kohanimi (elamu hoonetega) oli Kärgula mõisa kaardil olemas juba aastal 1867, samuti maamõõtja Sterni poolt koostatud kaardil aastast 1890,  mis hiljem sai/jäi ka Peeter Raudsepa poolt rajatud talu nimeks, so Lustivere 47, kinnistu nr 2703.

Kärgula mõisahoone

.

1865ndal aastal ostsid Siversid Kärgula mõisa ja see mõis jäi nende omandusse kuni Eesti Vabariigi tekkimiseni. Aastatel 1874-1904 osteti talupoegade poolt välja 32 talu, sh aastal 1894 11 talu. Sellesse aega jääb ka Lustivere talu ost Peeter Raudsepa poolt.

.

Kärgula mõisnik Gregor von Sivers

 (21.03.1826-20.11.1904).

 .

Toona, mil Peeter Raudsepp sai Lustivere talu omanikuks, oli Kärgulas mõisnikuks Gregor von Sivers. Ilmselt aga Peeter Raudsepp on olnud selle kohaga seotud juba varem, sest tema poeg Gustav Raudsepp on sündinud Kärgula mõisapiirkonnas, kuid sünni sissekanne on tehtud veel Sangaste, mitte aga Urvaste kirikuraamatus.

Seoses eelnevaga on mitmeid vastuseta küsimusi, so kuidas Peeter Raudsepp ja ta pere olid ikkagi üheaegselt seotud nii Piirnatsi talu (Sangaste) ja Lustiverega (Kärgula mõisapiirkond)? Ilmselt Piirnatsilt lõplik lahkumine oli seotud ta isa Tiit Raudsepa surmaga 1893ndal aastal? Samas Lustiveres valmis uus eluhoone 1894ndal aastal (märge elamu välisukse kohal).

Kärgula mõisa kaart aastast 1867
.

Kirikuraamatute kohaselt lahkus Peeter Raudsepp Sangaste kogudusest ning liitus Urvaste kogudusega 1894ndal aastal. Isikuloo keskuse poolt koostatud uuringus on Peeter Raudsepp märgitud Lustivere talu peremeheks aastatel 1894-1905. Nagu öeldud, jääb ajavahemikuks 1882-1894 üles mitmeid vastuseta küsimusi, mis vajab täiendavat uurimist.

.

Richard von Sivers
 (29.11.1859-20.06.1929)

Pärast Gregor von Siversi surma sai Kärgula mõisa omanikuks tema poeg Richard von Sivers ning pärast Peeter Raudsepa surma (02.03.1850-20.04.1905) sai  Lustivere talu omanikuks Gustav Raudsepp (dokumenteeritud 20.09.1905), kusjuures talukoha väärtuseks hinnati 3000 rubla. Talu suuruseks oli 42,9 hektarit.
.

Gustav Raudsepp

 (19.06.1882-23.02.1935).
 .

28.10.1907ndal aastal abiellus Gustav Kadri Kinguga ning viimane sai kaasavaraks 300 rubla. Majapidamine arenes nii, et talus oli kolm hobust, sh kaks tööhobust, kuus lüpsilehma, kolm siga, neli lammast ning kodulinnud. Olukord halvenes juba aastast 1916, so peale pereema Kadri surma. Üleval oli võlgnevus von Siversile, nõue Liisa Rägolt jt. 1928ndal aastal oli võetud Eesti Maapangalt laen 1000 krooni (intressiga 7,5% 33 aastaks) . Üleilmne majandusraskus mõjutas ka Eesti talusid, millest vekslivõlad, aga ka vekslivõltsimised. Kõik see ei jätnud puudutamata ka Gustav Raudseppa. 

Lustivere majapidamine kadus taluna koos Eesti NSV tekkimisega.

.

Vambola Raudsepp

.