1970ndatel tunti Eestis suurt puudust juhtimisteoreetikutest, aga samuti noortest, kes valdasid matemaatiliste meetodite rakendamist majanduses. Sellest tingituna tuli majandusteadusse palju teiste erialade lõpetanud spetsialiste, kes tegid oma uurimistöid majandusteaduse valdkonnas ning kaitsesid siin ka oma väitekirjad. Hiljem nad töötasid aastaid Eesti ülikoolides.
.
Dotsent Madis Välja teises reas paremalt esimene
.
Madis Välja (12.06.1936-08.12.1986) lõpetas 1963. aastal Leningradi Metsatehnilise Akadeemia insenerina, majanduskandidaat 1973. aastast ning Tartu Ülikooli dotsent aastast 1980. Töötas insenerina majanduspraktikas oma kümmekond aastat ning aastal 1974 asus tööle Tartu Ülikooli majandusteaduskonda rahvamajanduse ökonoomika kateedrisse, kusjuures oli ka selle kateedri juhataja aastatel 1984-1986. Kateeder asus Nooruse tänava õppehoones.
.
.
Õppehoone Tartus Nooruse tänavas
.Minu koostöö Madis Väljaga vältas ligikaudu kaksteist aastat, sest ta õpetas mitmeid distsipliine ka rahanduse eriala üliõpilastele, sh vene keeles. Töökas, hea suhtlemisoskusega ja sõbralik - nii võib iseeloomustada teda kolleegina. Madis Välja töötas intensiivselt doktoriväitekirja kallal, kuid tegi ettevõtetele ka rakenduslikke uurimistöid nn lepinguliste tööde raames.
.
Minu arvates liigne rakenduslik suund tema uuringutes hakkas mõnevõrra ahistama teadustööks vajalikku juhtimisteoreetilist haaret (peaasjalikult süsteemanalüüsi valdkonnas). Eks selle üheks põhjuseks oli ka kauaaegne töö majanduspraktikas ja suhteliselt hiline tulek tööle ülikooli. Paraku tema doktoriväitekiri nö kaitsmisküpseks ei saanudki, põhjuseks äkksurm.
.
.Madis Välja hauaplats Raadi kalmistul
.
Kokkuvõtted Madis Välja elutööst on tänaseni tegemata, mistõttu ei leia me tema kohta midagi ei entsüklopeediatest, ega teistest teatmeteostest.
.
Kirjandus:
Valner Krinal. Tartu Ülikooli minevikust ja tänapäevast, TÜ Kirjastus, 1999.
Eesti majanduse biograafiline leksikon, Kirjastus Ilo, 2003.
.
Vambola Raudsepp
.
No comments:
Post a Comment