Mets avab end kui püham siirus,
kus kuuselatv pilvepiiri riivab.
Katab pinnast samblavaip pehmelt
ja tihnikus peidus hämariku ehmed.
Kastepiisad kui tuhanded tähed,
hing kosub, kui metsarüppe lähed.
Linnulaul - kodune meloodia,
tuuleiil okstes, palet paitav eufoonia.
On metsaraamatu lehed tammepuul,
sealt iga hetk loed looduselt uut.
Hoidke elu, mis samblapeal peidus,
siin soojust, rahu ja heldust leidub.
Vambola Raudsepp.
AD 2025 Koorastes.

No comments:
Post a Comment