Kooraste
Meil tulijat tervitab järvedest kee
ja Otepää kuplitelt Kastumäe torn.
Taamal laialt looklevad, ristuvad teed,
ees Hirvesaar ehteis - see Suurjärve pärl.
Käib kitsas õuerada laia ilma,
mis kannatus on kaduv ehavalu -
kuis minnes sume sillerdus jäi silma,
täis kurbust pisarlaugne kasesalu.
Siit ikka mindud, viidud, võõra võetud,
kel kalmudes seiskunud aegade kell.
Kadunud kojad muremulda maetud,
kestab mälestus lastes - murtud ja hell.
Kaunis Kooraste park, me kohtumispaik,
lõke kesk kaskede, lehiste värve.
Kõrgustes kangastub kurb-igatsev laik -
justkui lapsena jälgin jäätuvat järve.
Hetkeks oleme rõõmsad, hingelt suured -
andestame hüdrale, kes meid neelas.
Kaduvikku kaovad sugupuu juured,
kased veel kohavad koduses keeles.
Vambola Raudsepp,
Koorastes, september 1976.
.
No comments:
Post a Comment