Koduloolane Gustav Raudsepp

.

Gustav Raudsepp

 (19.juuni 1882-23.veebruar 1935)

.

Gustav Raudsepp was a farmer in Estonia, he was born  on June 19, 1882 in Sangaste (Tartu County). He was interested in local history and he wrote poems. Gustav's grandson Vambola Raudsepp has published his poems and folktales. Gustav Raudsepp died on February 23, 1935 and he is buried in the cemetery of Osula (Võru County).

. 

Talupojakultuur on võrdne eliitkultuuriga, sest talupoeg elab kooskõlas loodusega. See, mida ma taunin, on massikultuur. /Einar Laigna/.

.

Gustav Raudsepp oli Kärgula mõisapiirkonna koduloo- ja genealoogiahuviline, ennekõike aga Hänike küla Lustivere talu peremees. Kogus kohalikke jutte, ütlusi ning kirjutas ka ise luuletusi ning tal olid kokkupuuted Urvaste lauliku Marie Heibergiga. Luuletustest tuntum ehk kohalikus murdekeeles kirjutatud Keretü, aga ka populaarseks räägitud Karjasoo kaksikud, Vilbusoo veretöö, Meela needus ning Helendav mündipeidik.
.

 .

Minu isa Richard Raudsepa mälestuste kohaselt oli Gustav tagasihoidlik, sageli enesessetõmbunud erak. Hindas väga kõrgelt kirikus tehtavat ning lõi kohusetundlikult kaasa Urvaste koguduse töös.

.

Vasakult Gustav Raudsepp, Aleksander Toom 

ja Viktor Ermel

 .

Gustav vältis suuri rahvakogunemisi, kuid hilisööni võis uurida mitmesugust kirjandust, mida talle lahkelt laenas naaber, Matu talu peremees Aleksander Toom. Viimane töötas postiteenuste alal ning tõi uusimat lugemisvara kaasa nii Võrust, aga ka isegi Riiast. Gustav oli suur iseõppija ning valdas vabalt vene keelt, kuid jõudumööda luges ka saksakeelseid kirjutisi. (Mõned korrad ta isegi vihjas oma väga kaugetele saksa juurtele/?/).
.

.

Gustav Raudsepp'a hauaplats Osula kalmistul

.

Peale 50ndat eluaastat lõi temas välja mao- ja sooltehaigus ning oma 53ndal eluaastal ta suri.
.

 Osula jaoskonnaarsti poolt väljaantud õiend (15.12.1934)

 Gustav Raudsepa tervise kohta
.

Gustav Raudsepp'a mälestades

.

IN MEMORIAM

Vaata, su eluase on eemal rammusast maast.

 /Moosese Raamat/

.

Aeg tulla Sul anti, tõtata, söösta,

paarkümmend tuhat päeva:

hetk valgust, valu ja vaeva -

see ongi elu, mida ajas mõõta. 

Avab igavik ajatu mõtte,

mil vabana Kõiksuse päralt.

Sel hetkel oled meist rikkam:

teispoolsuse kogetu tõttu.

On inimlaps kodus Linnutee säras, 

ta vaid rändaja Maal,

kindlalt kord aegade lõpus,

me kõik kohtume taas.  

Taas sütib tahe, siht ja sund,

täitub tuleku tähetund;

siis hingele avaneb-sulgub

sünni ja surma maine ring.

.

Vambola Raudsepp

.

.