Sageli sisaldub sõnatus vaikuses kõige sisukam sõnum
.
TÜ majandusteaduskonna kauaaegsel õppejõul Valner Krinalil (03.12.1929-19.06.2014) jäid meenutused, memuaarid kirja panemata, ehkki ma talle üht isikupärast üllitist soovitasin koostada. Paraku nii läks. Temal oli mida ütelda, kuid siiski soovis ta vaikida. Ega oskagi ütelda: miks nii?
.
Majandusteaduskonna juhtkond 1980ndatel.
Esireas keskel dekaan Valner Krinal
.
Valner Krinalist sai 1968. aastal taasloodud iseseisva majandusteaduskonna esimene dekaan. Toona dekaan määrati ametisse, kusjuures ei puudunud ka kooskõlastused "organitega". Taoline olukord nõudis dekaanilt erilisi omadusi, so oskust maandada pingeid ülemuste ja alluvate, üliõpilaste ja õppejõudude ning soovitu ja tegelikkuse vahel. Krinalil see õnnestus.
Oma uuringutes käsitles Valner Krinal majanduse ajalugu ja arengut väga erinevatel tasanditel (so maailmamajandusest kuni Eesti majanduseni välja) ning majandusõpetuste ja -teooriate olemust, arengut. Viljakas oli ta ka nende uuringute publitseerimisel. Muidugi saanuks selle tohutu uurimismaterjali varal teha väga huvitavaid ja olulisi teadusfilosoofilisi üldistusi ning neid levitada, kuid paraku ei pidanud ta seda vajalikuks. Hiljem ta küll mõtles teisiti, kuid siis jäi aega ja jaksu kirjutamiseks liiga napiks.
Ja veel. Juuraharidusega Valner Krinal nägi läbi tolleaegse ühiskonna silmakirjalikkust, so semutsemist, koputamisi, pealekaebamisi, inimeste pidevat jälgimist, nuhkimist jms. Igas teaduskonnas ja õpperühmas olid isikud, kellel oli pidev side "organitega", sh ka õppejõudude hulgast, teenendavast personalist rääkimata. Mõned oma käitumisega või hooletu kõnepruugiga andsid endast ise teada, kes nad on ja millega tegelevad. Huvipakkuv tähelepanek: "organid" valisid välja informaatoreid just parteitute hulgast, kelle töökust premeeriti hiljem mõne eksootilise välisreisi vms. Kuna aga kogu see tegevus on Eestis veel salastatud, maha vaikitud, so avalikkuse ette toomata, siis pole mõtet sel teemal rohkem rääkida. Möödaniku paremaks mõistmiseks peaks aga kõigest rääkima ja kirjutama.
Oma uuringutes käsitles Valner Krinal majanduse ajalugu ja arengut väga erinevatel tasanditel (so maailmamajandusest kuni Eesti majanduseni välja) ning majandusõpetuste ja -teooriate olemust, arengut. Viljakas oli ta ka nende uuringute publitseerimisel. Muidugi saanuks selle tohutu uurimismaterjali varal teha väga huvitavaid ja olulisi teadusfilosoofilisi üldistusi ning neid levitada, kuid paraku ei pidanud ta seda vajalikuks. Hiljem ta küll mõtles teisiti, kuid siis jäi aega ja jaksu kirjutamiseks liiga napiks.
Ja veel. Juuraharidusega Valner Krinal nägi läbi tolleaegse ühiskonna silmakirjalikkust, so semutsemist, koputamisi, pealekaebamisi, inimeste pidevat jälgimist, nuhkimist jms. Igas teaduskonnas ja õpperühmas olid isikud, kellel oli pidev side "organitega", sh ka õppejõudude hulgast, teenendavast personalist rääkimata. Mõned oma käitumisega või hooletu kõnepruugiga andsid endast ise teada, kes nad on ja millega tegelevad. Huvipakkuv tähelepanek: "organid" valisid välja informaatoreid just parteitute hulgast, kelle töökust premeeriti hiljem mõne eksootilise välisreisi vms. Kuna aga kogu see tegevus on Eestis veel salastatud, maha vaikitud, so avalikkuse ette toomata, siis pole mõtet sel teemal rohkem rääkida. Möödaniku paremaks mõistmiseks peaks aga kõigest rääkima ja kirjutama.
.
Vambola Raudsepp
.
No comments:
Post a Comment