Jaan Pikk - I maailmasõja soldat

.

Ainult surnud on näinud sõja lõppu.

Platon
.

 Jaan Pikk was born in the Urvaste parish (in1877, Estonia), studied at the village school, but later was a great self-taught person. He could speak Russian and German. Jaan Pikk took part in the First World War in Poland, was wounded and returned to Estonia. He lived his whole life in Antsla; had a large family, four daughters and five sons. Jaan Pikk died in 1968 and he is buried in the cemetery of Kraavi.

.

Vene Impeeriumi sõjaminister ja väejuht

Aleksei Kuropatkin (Ilja Repini teostus)

.

Minu ema isa Jaan Pikk (1877-1968) osales I maailmasõjas lihtsõdurina Poolas. Tema saatusekaaslasi Vene rinnetel üle kogu Eestimaa oli umbes 100 000 noort meest. Langenutena arvatakse ligikaudu 10 000 sõjameest, kuid ilmselt oli neid siiski rohkem. Omaette teemaks on see, kuidas massiline meeste mobilisatsioon Vene armeesse laastas/hävitas Eesti majandust. Vaid üks fakt: armeesse mobiliseeriti 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest. Sellised ulatuslikud inimkaotused olid Eesti ajaloos esmakordsed.

Jaan Pikk
(Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)

.

Samas jääb üle vaid imestada, kuidas küll suudeti Eestist nii palju mehi mobiliseerida, teades et paarsada aastat tagasi, so Põhjasõja lõppedes eestlasi kokku oligi vaid samas suurusjärgus. Missugune pidi küll olema eestlastest perede nö viljakus nende paarisaja aasta jooksul, arvestades veel laste suurt suremust?

.
Jaan Pikk läbis sõjaväeteenistuse Vene armees aastail 1898 - 1902. Tol ajal, so aastail 1898 - 1904 oli Vene Impeeriumi sõjaminister Aleksei Kuropatkin (1848-1925), kes hiljem I maailmasõjas osales väejuhina mitmetel rinnetel.
.

Minna ja Jaan Pikk 

 (Foto erakogust)

.

Kui Jaan Pikk mobiliseeriti I maailmasõtta, oli tal juba kaheksa last. Tol ajal suurpered ja nende vaesus polnud haruldased, kuid olukord halvenes veelgi koos sõjasündmustega. Raskused süvenesid eriti seoses meestööjõu puudusega, põllusaagi ja kariloomade võtmisega sõjaväe tarbeks ning hobuste rekvireerimisega.
.

Mälestuskivi Kraavi kalmistul 1915.aastal langenud sõjameestele
(Foto: Vambola Raudsepa erakogust)

.

Vanaisa mälestused sellest sõjast olid kohutavad. See oli ennekõike kaevikusõda, porist märjad riided ja jalanõud, teadmatus ning mis kõige hullem - ülemuste küüniline hoolimatus soldati suhtes. Jaan Pikk imestas veel vanas eas kõrgete ülemuste harimatust sõja taktika ja strateegia alal. Ei taha laskuda üksikasjadesse, kuid mõningaid seiku seletas ta väga veenvalt. Poola rinnetel eestlased isekeskis rääkisid palju Aleksei Kuropatkinist kui ühest andetust Vene Impeeriumi väejuhist.

.

Veel ühest tähelepanekust. Jaan Pikk rääkis mulle juhtumeid Vana-Antsla vallast pärinevate noorte tagakiusamisest seoses nende halva vene keele oskusega. Käsklustest mitte arusaamine põhjustas isegi mitme eesti soost sõduri hukkumise. Jaan Pikal endal keeleprobleeme polnud, sest peale vene keele sai ta hakkama ka saksa igapäevakeelega.

.

Jaan Pikk sai haavata tema enda sõnul kaeviku süvendamise hetkel, mil ta viivuks kaotas tähelepanu ja tõusis mullavalli tagant vaid mõneks sekundiks. Kuulid vihisesid peast mööda, kuid läbisid kätt, mis hoidis labidat. Nii ta naasis haavatuna Antslasse, millest oli ka teade (pilt ja mõni sõna) "Meie Matsis" nr.35, 18. aprillil 1915. a.

.

Jaan Pikk'a hauaplats Antsla Kraavi kalmistul
(Foto: Vambola Raudsepp'a erakogu)

Minu vanaisa Jaan Pikk on maetud Kraavi kalmistule 1968.aastal, kuid paljude tema saatusekaaslaste meenutamiseks, kes langesid I maailmasõjas seisab samal kalmistul tagasihoidlik mälestuskivi. Paraku sõjakeerises vahetult osalejad on juba jäädavalt lahkunud ja nii on jäänudki I maailmasõja sündmused valdade/kihelkondade tasandil lahti rääkimata, aga ka kirjutamata. Siiski tänu genealoogiliste uuringute populaarsuse kasvule see siiski nii ei jää.

Jaan Pika järeltulijad kalmistupäeval (2013) 
(Foto erakogust)
.

Ja lõpuks midagi väga isiklikku. Ilmselt me saame oma esivanematelt midagi ka omale sellest, mida nad on läbi elanud või näinud. Näiteks, kui olin veel teismeline, kangastus unehetketel mu silmade ette maastiku- või sõjapilte Poolast, so esimese ilmasõja ajast, kus rindel viibis mu vanaisa.

.

Vambola Raudsepp