Akadeemikud minu sugupuus: Artur Vassar

Artur Vassar (1911-1977)

Ajaloolane ja arheoloog Artur Vassar (6th cousin) sündis Keeni vallas Valgamaal, kuid minu sugupuus on tal juured Urvaste kihelkonnas Kovele külas Hinni talus. Meie sugujuured lahknevad vendade Hinni Reinu ja Hinni Samueli juurest. 

Lõpeta Tartu Ülikooli (1939), töötas õppejõuna Tartu Ülikoolis ja seejärel teadurina Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudis. Doktoritöö kaitses 12.03.1944 Tartu Ülikoolis. Oli Teaduste Akadeemia liige (1961) ja kuulus "Veljestosse".

Teadlasena paistis silma oma tagasihoidlikkuse, laiahaardelisuse ja erudeerituse poolest. Samas aga segastel, okupatsiooni aegadel oli kaasatud nö poliitilis-ideoloogilistesse tõmbetuultesse. Ajalookandidaat (1946). 

Maetud Tallinna Metsakalmistule. Artur Vassari kohta andmestik olemas ka Valga Muuseumis.

PS Akadeemikud minu sugupuus on veel Eero Vasar (Eesti Traduste Akadeemia) ja Heino Liimets (NSVL Pedagoogikaakadeemia). Vt Vambola Raudsepp. Isiksused millenniumi sugupuus /sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu/. Käsikiri.

Vambola Raudsepp

In brevi

Sügis. Värvide erakordsus ja kontrastid viivad mõtted elukeskkonna Loojale, Suure Tundmatu loomingule, kus maine elukorraldus ja inimese piiratud valikud on jäetud paraku igaühe enda mureks.

Edasiminekuks otsib inimene alati oma tee algust, seda siis lapsepõlvest. Praegugi veel meenub kauge lapsepõlve erutus kooliteel, kärsitus tarkuste juurde, mis pidi andma inimesele Looja loomingu sügavama mõistmise ja oskuse siin maailmas hakkama saada. Noorusaastatega maailm avardus, kuid alatiseks jäid pildid ja lõhnad kodukohast, möödanikust, milleks olid esimeste sügiskülmade värskendav hingus, varahommikune sätendav, kahutanud maa ning jääkirmes tiikide kargus. Fantaasialennuks keskkond missugune!

Aeg läks ja tegelikkus paigutas kõik isemoodi. Mõistsin juba varakult üht: minu valikuid hakkavad ahistama varase noorusaja, so sõjaaegsete ja -järgsete aastate kasvukeskkond, ennekõike aineliste võimaluste nappus ja lõpuks noorusaja ajaline piiratus. Varastel noorusaastatel unistasin saada filoloogiks, isegi kirjanikuks või teoloogiks. Nii ei läinud ja muidugi on sellest kahju.

Elu juhtis mind hoopis teistele radadele. Rahuldusin oma kitsamate, tol ajal vabal tahtel tehtud ratsionaalsete valikutega. Edaspidises elus ei juhtunud seda, et võimaluste ahtad piirid oleksid suutnud kahandada minu tegutsemisvajadust ja -tahet, nii valitud erialal kui ka teistes valdkondades.

Märkamatult sisenesin keskikka, tol ajal ülimalt rasketesse ja vastuolulistesse aastatesse. Aina ajanappus ja kiirus! Kui palju jäi tegemata: kuid kas üks maine rändaja, otsija suudabki kõiki radu kõige otstarbekamal viisil omal jalal läbi tallata?

Lõpuks väsime, siis astume oma valitud rajalt kõrvale, jääme puhkama, meenutama ... Tunnistagem: kõik juhtunu on toimunud ju lähiajas ja vaevalt oleme suutelised täielikult mõistma iseennast, saati siis veel teisi, või olla mõistetud teiste poolt.

Vambola Raudsepp. Otsingute aastad: sündmused meenutused ja mõtted Külim, lk 7.

Minu sugupuu: aastal 2019 lahkusid igavikku

Maalikunstnik Marju Varkki (1957-2019), kes oli minu täditütre Valve Varkki tütar. Muusik ja tehnik Sander Degis (1987-2019) oli minu vennatütre Marve Degise poeg.

Marju Varkki

Sander Degis

Vambola ja Einart Raudsepp

Pildil olen koos oma venna mehhanisaator Einart Raudsepaga (1934-2019) tema 80ndal sünnipäeval.

Samal aastal igavikku lahkus Albert-Arri Raudsepp (1947-2019), kes oli minu lelle Albert Raudsepa poeg.

Vambola Raudsepp

Teetähised

Juba väga varajases eas tekivad igal inimesel omad vaimsed vajadused. Mõisetav, kui need vajadused seonduvad kooli, kodukiriku ja põlvkondi ühendava koduga - sõnaga, konservatiivsete ajatute väärtustega. 

Aga väärtused kujundavad väärikaid isiksusi, isegi dünastiaid.  

Kreedo

Isiksus - eristuv ainsus,

päritud anne ja vaimsus.

Ajatud aated ja tõed,

väärikad vennad ja õed.

Kõiksusest geneetika,

dünastiaid loov eugeenika.

Vaimne alternatiiv -

koduhoidjast konservatiiv. 

Tahte aujärg ja troon - 

auväärne Rahvusülikool.

                                                    

Tulek

Põrmust. Avaruse sügavikust,

komeedi kantud tähetolmust.

Sugujuurtest. Omast väärtusruumist.

Looja loovutatud vaimsusest -

Eestimaale alamaks.

Kõiksusega kooskõlas elukaar,

eneseteostus töös ja palves,

Õpetaja sõnade juhises.

Armastuses, usus ja lootuses,

Tema tagasituleku ootuses,

elu ligimiste hüvanguks.

Vambola Raudsepp,

Koorastes.

.

Pangandusõpe Tartu Ülikoolis

Ülikoolis tehakse teadust paljudes keeltes, kuid Tartu Ülikoolis kui rahvusülikoolis õpetatakse ennekõike eesti keeles. Panganusala õpet Tartu Ülikoolis vedasid 1950/60ndatel aastatel prorektor Leonhard Kangur, dotsent Ülo Kauer ja vanemõpetaja Heli Ruussaar, 1970/80ndatel lisandusid professor Mart Sõrg, dotsent Nadezda Ivanova jt. Nemad kindlustasid eestikeelse pangandusõppe järjepidavuse.

Leonhard Kangur

Heli Ruussaar

Ülo Kauer

Nadezda Ivanova 

Mart Sõrg

Vambola Raudsepp

Fr R Kreutzwald ja Kooraste Ungern-Sternbergid

Kooraste mõisnikke Ungern-Sternberge uurides leidsin, et Fr R Kreutzwald oli selle perekonna väga lähedane ihuarst. Väidetakse (vt Mati Laane. Andekuse geen. Varrak, 2013, lk 130), et  mõisnik Gustav Johann Friedrich Ungern-Sternberg (1738-1807) oli Fr R Kreutzwaldi (1803-1882) ema isa. Seega oli parun Carl Gustav Johann Ungern-Sternbergil (1806.1874) ja lauluisal ühine vanaisa. Ilmselt teadsid nad ka mõlemad oma lähisugulusest ise, ehkki nö ametlikes allikates see nii ei ole (vt nt ka geni)

Gustav Johann Friedrich Ungern-Sternberg

Fr R Kreutzwald

Carl Gustav Johann von Ungern-Sternberg

Paruni ja lauluisa lähedastest suhetest liikus toona Koorastes nö suust-suhu jutte, et parun ja lauluisa jalutasid ning istusid kordi Kooraste pargis. Seda pargiteed hüüti Paruni teeks ja seal oli  istepink veel EW aegadel..

  

Vambola Raudsepp,

Koorastes novemris 2019.

Juured Paistu kihelkonnas: Tõnis Kask

Filmi-ja telemees Tõnis Kask (1929-2016) /fourth cousin/ paikneb minu sugupuus vanaema Kadri Kingu-Raudsepp  kaudu. Minu ja Tõnise sugujuured hargnevad õdede Mall Kink/Kingu (1805-1837) ja Mari Hannus/Annus (1814-1887) juurest. 

Tõnis Kask

Kadri Kingu-Raudsepp (1877-1916)

Suured isiksused kaunistavad igat sugupuud ja annavad sellele potentsiaali, energia ja aura. Selles peitubki põlvnemisloo võlu.

Vambola Raudsepp,

 Koorastes, oktoober 2019.

Aadlik vs talupoeg: armastus, eugeenika ja põlvnemislugu

Isiksused, suurmehed ja eliit annavad sugupuule potentsiaali, energia ja aura. Ühel talupoegliku päritoluga üliõpilasel, korporandil pole midagi, isegi oma rahvuslikku eliiti. Tammsaare on pannud vana aadlimehe suu läbi selgitama ühele vaesele maapoisile, mis tähendab põlvnemislugu, kasvukeskkond ja traditsioonid, kusjuures armastus lükkub tahaplaanile. Haritlas-, eriti teadlasdünastiate olemasolu iseloomustab rahvuse küpsust ja jatkusuutlikkust. Seda ehk maapoisist üliõpilane taipas, aga toona polnud sellest midagi kasu, aga kõik oli veel ees, mõne põlvkonna kaugusel. Tänapäeva genealoogia ja ka  eugeenika on saamas nii või teisiti rahvusliku mõtte- ja kultuuriloo osaks, kusjuures klassikute uurimine aitab sellele sügavuti kaasa.

Katkend:  A.H.Tammsaare. Ma armastasin sakslast. Eesti Raamat, 1984, lk 102.

 "Minu arvates on nõnda, kui üks pool kaotab oma ringkonna, ilma et võidaks asemele uue, kui ta toob kaasa vana ja puhta tõu ning nime, mis ikka veel pole kaotanud oma võlu ja väärikust, siis peaks ta teiselt poolelt ometi midagi vastutasuks saama, olgu see siis mees, nagu aamen kirikus, või teatud majandusline seisukord, mis võimaldab armastajail elada ka ilma lähimate sidemeteta ühe või teise ringkonnaga. Nõnda saan mina sellest aru".

 "Ja teie arusaamise järele ei rahulda mina teid ei oma isikuga ega ka majanduslise seisukorraga?" küsisin mina.

 "Ma võibolla eksin, aga kahjuks on see nõnda," vastas tema. "Mina olen vana, ei mõista hästi enam olusid ega inimesi, võimalik, väga võimalik, et nende väärtuste üle peaks peaks hoopis teiste mõõtude järele otsustama. Aga pole parata, ma lähen päev-päevalt vanemaks, mitte nooremaks". 

 "Mul on väga kahju," ütlesin mina" aga ma ei või sinna midagi parata, et ma teie lapselast endiselt armastan. Minu austus ja lugupidamine aga on tema vastu mitmekordseks tõusnud, kuna ma tean, et tal on niisugune vanaisa". 

 "Noormees", tõstis ta nüüd oma pea, et minule peaaegu paluvalt otsa vaadata, millest tundsin, et ka tema armastas minu armastatut, "kui te tõesti minu lapselast armastate, siis unustage, et ta on paruness, ja loobuge temast, sest oleks ainuke, mis te tema heaks võuksite teha. Leppige palja armastusega, abielu oleks talle liig raskeks koormaks. Igatahes mina teen kõik, mis minu võimuses, et ta seda koormat endale ei võtaks".

Lõpetuseks tahan ühineda vana aadliku ütlusega: "Mina olen vana, ei mõista hästi enam olusid ega inimesi, võimalik, väga võimalik, et nende väärtuste üle peaks hoopis teiste mõõtude järele otsustama". 

Vambola Raudsepp

Rasked valikud: soomepoiss Jüri Suija ja kaitseliitlane Juhan (Johani) Värnik

Inimese sünnidaatum määrab tema saatuse. Enne ja pärast I ilmasõda sündinud noored läksid vastu II ilmasõjale, kes võõras mundris sõjamehena, kes represserituna (sageli aga mõrvati juba sõja algul). Need aatelised ja väärikad inimesed leidsid oma koha minu sugujuurte ja -puu uuringutes, mille eesmärgiks on rikastada Eesti lähiajalugu, aga ka mõtte- ja kultuurilugu. Alljärgnevalt vaid kahest isikust.

Juhan (Johani) Värnik
((1985-1941)

Jüri Suija (1924-1988)

Sporditegelane ja sõjamees Jüri Suija (third cousin once removed) juured Võrumaal, Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Paikneb Pikkade sugupuus, minu ja Jüri sugulusjuured lahknevad vendade Märt ja Juhan Pika juurest ning ühine esivanem on Karl Pikk (1796-1855). Oli värnikki Soome armees ja võitles Rajajoel III/IR 47-a koosseisus.  Arreteeriti 1944. a., karistusmäär 15+5 aastat. Vabanes 1955.a. Seejärel Lõpetas TRÜ kehakultuuriteaduskonna (1963) ja töötas spordikooli direktorina. Mõrvati. Maetud Tartu Ropka kalmistule.

Ved arst ja kaitseliitlane Juhan (Johan) Värnik (third cousin twice removed) juured Võrumaal, Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Paikneb minu vanaema Miina Pikk (Pormeister) sugupuus. Meie ühine eellane on Hinni Rein. Oli tegev Kaitseliidu Tartu malevas. Autasud: Kotkarist ja Valgetäht. Kuulus Isamaaliitu. Suri Sevurallagis eeluurimise ajal septembris või oktoobris 1941.a.

Täiendus uuringule: Isiksused millenniumi sugupuus /sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu. Käsikiri, 2019, 21 lk.

Vambola Raudsepp

Sahtlis seisnud luuleread

Mäletan, et 1950ndatel ütles meile toonane Antsla Keskkooli kirjandusõpetaja Eduard Aarna: "Teist siin ei pea saama kirjanikud, kuid teist võiksid/peaksid saama head kirjanduse, vahest ka kunsti  tundjad".  Selles vaimus kasvas ja arenes minu täditütar, Antsla Keskkooli vilistlane Valve Varkki, kirjandus- ja kunstihuviline, kes ka ise on kirja pannud mitmeid luuletusi. Tähelepanuväärne see, et tema järeltulijatest on kasvanud mitmeid tuntuid ja edukaid tegijaid (sh Valve lapsed metallikunstnik Harvi Varkki, moekunstnik Jaana Varkki-Truverk, maalikunstnik Marju Varkki, filoloog Merle Koppel, Harvi tütar sisearhidekt Maarja Varkki jt). 

Oh neid rukkililli

Valve Varkki

Oh neid rukkulilli

maantee kõrval.

Põllu serval.

Igas õies taevasina

koidukuma

sinisilmi

merevärvi.

Igas õies päeva algus

suve soojus

Päikse valgus.

Oh neid rukkililli

taevasina tähti.

Igas õies selle aasta suvi.

Urvastes.

Vambola Raudsepp, Koorastes.

Tosin kuulsust minu sajandi sugupuus

Põlvnemisloo, oma sugujuurte, -puu uurimine jääb läbi aegade igale inimesele huvipakkuvaks, aktuaalseks teemaks. Samas rõhutamist väärib tees: põlvnemislugu on meie rahvuse (eestlaste) kultuuriloo osaks, mis kaugemas perspektiivis toetab rahvuse, kultuuri ja Eesti Vabariibi säilimist läbi aegade. Meeldiv ja huvitav on uurida isiksusi, ke nö mõtlevad suurelt, kes tunnetavad/tunnetasid enda vajalikkust, rolli ja tegevussuundi siin planeedil Maal, kuhu Looja on nad välja valinud ning eesmärgistatult saatnud. Olen nendele isiksustele tänulik ja uhke, et nad olemas olid ja praegugi minuga on. 

Käesolevasse kirjutisse on välja valitud vaid tosin kuulsust, kes ei vaja eraldi tutvustamist, nende kohta on kogu teave olemas entsüklopeediates ja erinevates teatmeteostes. Minul on nendega ühised sugujuured pärit ennekõike Sangaste ja Urvaste kihelkonnast. Üksikasjaliselt sellest üllitises: Isiksused millenniumi sugupuus /sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu/, koostanud Vambola Raudsepp.

Hugo Treffner

Veljo Tormis

Alfred Neuland

Karl Pärsimägi

Vello Sermat

Silvia Laidla

Bernard Kangro

Luise Vaher

Heino Liimets

Eero Vasar

Rein Lüüs

Väino Puura

Vambola Raudsepp,

 Koorastes, juuni 2019.

Nikola Tesla mõttetera

Nikola Tesla mõtteteradest võib kirjutada monograafia, kuid ikkagi jääb ka sellest väheseks. Tema mõtetest arusaamine nõuab uurija nö eluküpsust, -kogemusi.

Tagasivaade elusündmustele pole alati meeldiv, huvitav või isegi põnev. Aga, mis on juhtunud, see on olnud ja ajas tagasi me mingisuguseid vigade parandusi teha enam ei saa. Küsimuseks jääb: on siis iga toimuva/toimunud sündmuse taga juhus või ettemääratus, sh ka risk? Kogusummas kujundavad need tegurid saatust tervikuna. 

Peale selle on ka igal tühisel, märkamatuks jääval sündmusel tähendus ja oma mõju. Nii nagu sageli näiteks toodud liblika tiivalöögil. 

Vambola Raudsepp. (Erakogu)

Nikola Tesla mõtteid. (Internetist)

Eks ülaltoodu on heaks lähenemisviisiks, kuidas oma elukäiku analüüsida. Aga see on juba väga isiklik teema.

Vambola Raudsepp, juuni 2018.

Rahvastikuplahvatus ja sugulusseosed Eestis

Uuringus esiletõstetud tosina isiksuse sugulusjuured, (so sisuliselt küll üks kompaktne seosteniidistik), viivad meid Urvaste kihelkonna Vana-Antsla valda, kus nende eellased on üksteisega väga lähedased sugulased. Põhjus: 19. sajandi ja 20. sajandi I poole rahvastikuplahvatus Eestis tekitas tänapäeva inimesele omapärase olukorra, sest tänu suurperedele (peres võis olla isegi kuni 10 ja enamgi last) on meil järsku arvukalt eellasi, aga ka nende järeltulijaid. Antud tosina isiksuse valimi puhul saame sugulusseoseid jälgida küll sugupuu, sügavamalt aga sugulusmaatriksi varal. Käesolevas kirjutises ei ole neid seoseid iseloomustatud, küll aga on need jälgitavad genis, kui kõrvutame seal toodud andmeid.

Niisiis, sugulusseoseid väljendatakse harilikult sugupuuna (family tree), mis on oma olemuselt piltlik, kõnekas ja genealoogiahuvilistele lihtsalt mõistetav. Paraku puu siiski ei anna võimalusi detailsemalt sügavuti minna, so tuua välja väga mitmekesiseid ja keerukaid sugulusseoseid üksikute isikute vahel. Ja kui neid seoste niidistikke ongi puu varal püütud esitada, siis pole need just kuigi hästi mõistetavad, rääkimata piltlikkusest. Seepärast peaksime ilmselt rääkima sugulusseoste, -niidistiku korrapäratust maatriksist, kus isikutest lähtuvad seostekimbud, läbi mitmete põimumiste jõuavad üksteiseni. Keeruline, kuid asi pole üldse nii, sest kui meid huvitab vaid kaks väljavalitut isikut, siis seosed muutuvad vägagi konkreetseks.


Rein Lüüs (1939)

Rein Lüüs

Tehnikateadlane, PhD, Toronto Ülikooli professor (6th cousin once removed) sugulusjuured Võrumaal, Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Minu ja Reinu sugujuured lahknevad õe-venna Hinni Marta (s 1768) ja Hinni Reinu (s 1743) juurest.

Aado Voldemar Lüüs (1896-1980)

Aado Voldemar Lüüs

Sõjaväelane, kolonelleitnant Aado Voldemar Lüüs (fifht cousin once removed) juured Võrumaal,Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Minu ja Aado sugujuured lahknevad venna-õe Hinni Reinu (s 1743) ja Pukka Tiiu (s 1751) juurest. Maetud Rahumäe kalmistule.

Richard Samarüütel (1892-1942)

Richard Samarüütel

Omavalitsustegelane, taluperemees, kaitseväelane ja ühiskonnategelane Richard Samarüütel (fifth cousin once removed) sugulusjuured Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Minu ja Richardi sugulusjuured lahknevad vendade Hinni Reinu ( s 1742) ja Hinni Samueli (s 1748) juurest. Hukatud NKVD poolt Sevurallagis, Svardlovskis.

Peeter Koemets (1868-...)

Pildiallkirja lisamine

Vana-Antsla vallavanem Peeter Koemets (third cousin once removed) Juured Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Minu ja Peetri sugulusjuured lahknevad vendade Hans Pormeistri (s 1800) ja Mikk-Mihkel Pormeistri (s 1791) juurest. Esines 1918 aastal Riias maakoosolekul Lõuna-Eesti vallavanemate esindajana märgukirjaga, et Lõuna-Eesti vallad ei soovi ühineda Balti hertsogriigiga. Suri Venemaal, Omski oblastis.

Maarja Talgre (1945)

Maarja Talgre

Ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija Rootsis Maarja Talgre (6th cousin once removed) juured Võrumaal, Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Minu ja Maarja sugulusliinid lahknevad venna-õe Hinni Reinu (s 1743) ja Pukka Tiiu (s 1751) juurest.

Paul Puustusmaa (1964)

Paul Puustusmaa

Poliitik ja jurist Paul Puustusmaa (fifth cousin thrice removed) Juured Urvaste kihelkonna Tartu Ülikooli magister. Vana-Antsla vallas. Sugulusjuured lahknevad Ott (s 1755) ja Madle (s 1742) Pormeister juurest.

Tiit Pruuli (1965)

Tiit Pruuli

Ettevõtja Tiit Pruuli (6th cousin twice removed) juured Võrumaal, Tartu Ülikooli magister. Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Minu ja Tiidu sugulusliinid lahknevad õe-venna Anne (s 1724) ja Ado (s 1738) Kangro juures.


Valdo Valper (1973)

Valdo Valper

Kirjandusloolane Valdo Valper (6th cousin once removed) juured Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas. Tartu Ülikooli magister. Minu ja Valdo sugulusliinid lahknevad õe-venna Lasokese Tiiu (s 1742) ja Lasokese Karli (s 1732) juurest.

Ellen Võpsu (1952)

Ellen Võpsu

Anestesioloog Ellen Võpsu (third cousin) juured Urvaste kihelkonnasa Vana-Antsla vallas. Lõpetanud Tartu Ülikooli. Minu ja Elleni sugulusliinid lahknevad vendade Märt Pika (s 1837) ja Zahkre Pika (s 1828) juurest. Lähisugulased maetud Urvaste kalmistule.

Indrek Võpsu (1988)

Indrek Võpsu

Insener-projekteerija, EMÜ magister  Indrek Võpsu (third cousin once removed) on Ellen Võpsu poeg).  Juured Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas.

Toomas Hirse (1971)

Toomas Hirse

Loodusuurija ja -hoidja Toomas Hirse (fourth cousin once removed). EMÜ magister. Minu ja Toomase sugulusliinid lahknevad Peeter Vungi (s 1763) juurest. Viimane on minu vanaisa Jaan Pika otsene eellane. Toomase sugulusjuured Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas.

Lõpetuseks paradoks. Kui uurida iseenda sugulusliine umbes 3...6 põlvkonda tagasi, siis võime üllatusega märgata, et paljud meie üleaedsed, naabrid, sõbrad, õpi- ja töökaaslased jt ongi meie (vere)sugulased. Aga selles peaks peituma meie ühtehoidmise positiivne jõud, sünergia.

Vambola Raudsepp

Sugulusseosed: tehnik ja muusik Sander Degis

Uskumatu, kui palju jõuab üks noor inimene oma 32 eluaasta jooksul, so omandada rakenduslik kõrgharidus, luua ansambel, mille juhiks ja kitarristiks ise oli, jätkata IT õpinguid ja peale selle mitmed huvialad (keeled). Aga see on võimalik üksnes siis, kui inimesel on nö haaret, mõtleb suurelt ja tunnetab Kõiksuse suunavat mõju, elab eesmärgistatult ja missioonitundlikult. 

Sander Degis (1987-2019)

Tehnik ja muusik Sander Degis oli minu vennatütre poeg, kelle juured vanemate ja vanavanemate kaudu Antslas, Võrumaal. Sõnaga, lähisugulane. Sanderi võttis Kõiksus omaks parandamata haiguse läbi.

Sander Degise ansambel, ise pildil paremalt esimene.

Selliseed isiksused kaunistavad igat sugupuud.

Vambola Raudsepp, 

Koorastes.

Sugulusseosed: kirjanik Luise Vaher

Kirjanik Luise Vaher (1912-1992) on minu vanaisa Jaan Pika sugupuus /fifth cousin once removed/ ning minu ja Luise ühised sugulusliinid lahknevad õe-venna Letti Eva (s 1757) ja Jaani (s 1766) juurest. Viimaste vanemad olid Letti Mari ja Juhan. Luise Vaher sündis Tartumaal (nüüd Valgamaal) Tõllistes, Sangaste-Laatre kihelkonnas.  

Kirjanik Luise Vaher

Töötas kutselise kirjanikuna, kuid muuhulgas oli rindeõde Eesti Laskurkorpuses (1942-1944). Ta on maetud Viljandi Metsakalmistule.

Vambola Raudsepp

Juured Paistu kihelkonnas: arhitekt ja disainer Tiina Ingrid Ritval

Tiina Ingrid Ritval

Arhitekt ja disainer USA-s Tiina Ingrid Ritval /1979/  (third cousin once removed) juured on Paistu kihelkonnast, Kildi talust. Ta on minu isapoolse vanaema Kadri Kingu-Raudsepa onu Mango Ritsoni 3. põlve lapselaps.

Allikad:

Tiina Ritval GGLO;
Geni Tiina Ritval.

Vambola Raudsepp

Juured Hänikes: Disainer Aavo Ermel

Aavo Ermeli (21.02.1959) juured oma isa Aksel Ermeli kaudu on Hänike külas Matul. Aavo vanaema Olga ning tädid Emma ja Lehte on maetud Osula kalmistule.

Aavo Ermel

 /Fotod erakogust/

Aavo Ermel õppis Tallinnas, lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuriosakonna ning olnud seal ka õppejõud. Niisiis, hariduselt sisearhitekt, aga tuntud ka graafilise disaineri ja raamatukujundajana, Muuhulgas kujundanud Tallinna logo. Töötanud Tallinna linnadisainerina, olnud erafirmade juhatuse liige.

Osula kalmistu värav

Väga andekas ja mitmekülgne isiksus, kuid samal ajal tagasihoidlik, avalikkuses vähetuntud. Paraku. 

Vambola Raudsepp