Hänike küla talude paiknemine

.

The study examinies the location of farms (in village Hänike), households and families in these farms. The survey covers 1930s. At the present time, the majority of farms ceased to exist, and have been replaced by large farms. The study has purely local historical value.

 .

 Hänike - küla Kerretist Tinnipaluni.

.

Hänike küla nn hajaasustus oli välja kujunenud juba 1930ndate aastate lõpuks. Uusi taluhooneid seejärel enam ei ehitatud, küll aga ehitati Hänikesse nõukogude ajal vaid paar kortermaja. Küla läbib lõunast Valga-Petseri raudtee, millest lõuna poole jääb osa Vilbusoost ja paar talumaja Võsumäel.

.

.
Suur osa taludest asus aga Sõmerpalu-Vaabina maantee ääres, so Tammessilla, Piiri, Vastse-Piiri, Saare, Sepa (Siileoja), Hänike, Lille/Lelle, Kojatse ja Lustivere talu (teatakse ka kui Jäätsi talu, so endise rentniku perekonnanime järgi). Nendest Vastse-Piiri, Saare kaks talu, Tornimäe/Torni ning Lustivere on kas varemeis või juba täiesti kadunud. Tammessillast kuni Piisini kirde suunas asub Kandsimets ja turbasoo. Taluhooned olid puidust, nö kaasaegsema väljanägemisega, üksnes Tammessillas asus veel omanäoline rehielamu.
.

 Hänike küla talud 1930ndate lõpuaastatel

Hänike küla poolitas omamoodi Jaadsimets (Jäädsimets, Jäätsimets), kusjuures Hänikest loode suunas vaadatuna neid nn metsatagused maid ja talusid kutsutigi Tagametsa maadeks ja taludeks.

Hänike küla talude paiknemine 1950ndatel aastatel

.
Märkus: Kõigi talude nimed ei pruugi ühtida sellega, mis on ametlikult kirjas ja mis levis nö rahvasuus. Mitmeid talusid kutsuti ka lihtsalt omaniku perekonnanime järgi.
.

Eraldiseisev taluderüm asus piki külatänavat, mis ulatus Piisist kuni Pudru taludeni. Pudri talusid oli tegelikult neli, so Veisverid (talu 43), Rohtmets (talu 44) ja Raagid (Uibu talu 63), Sooveres kolm talu, sh Kannistiku (Haaviku) talu ning Piisi talude rühma kuulus samuti kolm talu. Momendil elatakse veel Soovere ja ühes Pudru talus, kõik teised talud on kas varemeid või täielikult hävinenud. Taludest loodesse jääb Karjasoo, läände aga Matuoja, mis ajalooliselt oli ka Kärgula mõisapiirkonna edelapiiriks.
.

Karjasoo Hänike külas 

(pärast maaparandustöid 1960. aastatel)

Eemal teistest taludest asusid Tagametsa, Hüti ja Turna talu, kusjuures praeguseks hoonestik on veel vaid Tagametsal, Hüti ja Turna talud on täielikult kadunud. Külatee ühendas ka Lustivere, Tagametsa ja Hüti talu.

Kortermajad Hänikes

.

Hänike on tulekahjude läbi kaotanud väga stiilse ait-kuivati 1950ndatel ja kolmekorruselise keskusehoone 1990ndatel. Viimane oli palju aastaid Sõmerpalu sovhoosi Hänike osakonna keskuseks ning rändkinoseannside asukohaks. 

1950ndatel rajati veel loomakasvatushooneid, silotorn, aga ka kauplus. Viimane töötas aastaid, kuid hiljem see suleti ja hoone on praeguseks erastatud suvekoduks. Muide, 1930ndate algul oli Hänike külas nii palju lapsi, et peeti isegi plaane oma algkooli asutamiseks, kuid seoses Kurenurme kooli ehitamisega (1931) need kavad jäeti kõrvale.
.

Tagametsa oja Hänike külas

 .
Andmestik suuremate talude kohta 1930ndate lõpuks (vajab edaspidist täiendamist, täpsustamist):

Vana-Piisi. Selle talu omandas Feodor Javorski 1936ndal aastal. Põllumaad 18 ha, heinamaa 3 ha, kariloomi 5, sh hobuseid 2.
Soovere I- 42. Peremees Karl Leok. Põldu 14 ha, karjamaad 3 ha, metsa 2 ha, Kariloomi 6, sh hobuseid 2. Hästikujundatud viljapuuaed.
.

Karl Leoki hauaplats Osula kalmistul

 .
Soovere II-42. Omanik Anna Känksepp. Põldu 18 ha, karjamaad 3 ha, heinamaad 4 ha ning kariloomi 7, sh hobuseid 1.
Piiri, 67. Peremees Gustav Mürk. Kariloomi 4, sh hobuseid 1.
Tornimäe (ka Torni) talu omanik Feliks Potter. Põldu 16 ha, heinamaad 6 ha, kariloomi 8, sh hobuseid 2.
.

Feliks Potteri hauaplats Osula kalmistul

.
Pudru, 42. Omanik Aliide Raag. Põllumaad 8 ha, karjamaad 8 ha, heinamaad 2 ha, metsa 2 ha ning kariloomi 6, ah hbuseid 1. Viljapuuaed ja tegeldi mesindusega.
.

Aliide Raag-Rohtmetsa hauaplats Osula kalmistul

 .
Pudru, 43. Omanik Elisabeth Veisver. Põllumaad 28 ha, heinamaad 6 ha, metsa 10 ha. Kariloomi 15, sh hobuseid 3. Õunapuuaed.
.

Veisverite hauaplats Osula kalmistul

.

Uibu, 63. Peremees Märksus Raag. Põllumaad 7 ha, heinamaad 2 ha, metsa 1 ha ning kariloomi 8, sh hobuseid 1. Suur viljapuuaed, sh 60 õunapuud jt. Arendati mesindust.
.

Märksus Raagi hauaplats Osula kalmistul

.

Saare, 52. Peremees Karl Raag. Põllumaad 15 ha, karjamaad 3 ha, heinamaad 5 ha, metsa 5 ha ning kariloomi 8, sh hobuseid 2. Kujundatud viljapuuaed.
.

Karl Raagi hauaplats asub Osula kalmistul

 .
Vastse-Piiri, peremees Jaan Runno. Põllumaad 6 ha, karjamaad 3 ha, heinamaad 4ha. Kariloomi 7, sh hobuseid 2.

.

Jaan Runno hauaplats asub Osula kalmistul

.
Lille (ka Lelle) 49 peremees Karl Vahter (Vaher). Põllumaad 10 ha, heinamaad 4 ha, kariloomi 13, sh hobuseid 3. Rajatud viljapuuaed.
.

Karl Vaheri hauaplats asub Osula kalmistul, kuid tänapäeval pole enam leitav.

.
Lustivere, 47 peremees Gustav Raudsepp ja sellest eraldunud Lustivere-Tagametsa (10,62 ha), peremees Richard Raudsepp. Kokku talu suurus 42,9 ha, kusjuures Lustivere osale jäi 32,28 ha ning kariloomi 9, sh hobuseid 2. Lustivere-Tagametsa talundi hooned valmisid 1938ndal aastal.
.

Peeter Raudsepa hauaplats Osula kalmistul

.
Hüti, 46 peremees Eduard Ermel. Majapidamishooned (elamu, laut, rehi jt) välja ehitatud. Kariloomi.
.

Eduard Ermeli hauaplats asub Osula kalmistul, kuid tänapäeval pole enam leitav.

.
Kojatse, 74. Õunapuuaed. Kariloomi 5.
Võsumäe, 48. Kariloomi 4.
Turna, 54. (Metsavahi koht). Peremees Rafael Toom.  Kariloomi 4, kodulinnud.
.

Rafael Toome hauaplats asub Võru kalmistul

.
Tammesilla. (Metsavahi koht). 
Sepa (Siileoja), 51. Peremees Rudolf Lepik. Kariloomi 3. Sepikoda.

Igas talus olid korralikud põllutööriistad ja isegi -masinad. Talumehed olid aktiivsed ühistegevuses (Kärgula ühispanga ning piima- ja turbaühistu liikmed). Igas talus võis leida raamatuid, ajakirju, ajalehti vms. Üksikutes taludes (nt Lustiveres) leidus 1930ndatel Soomes väljaantud soomekeelseid põllumajandusalaseid ajakirju, broshüüre. Enamuses vanematest talupoegadest olid osa võtnud Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Nüüdisajaks suur osa Hänike küla elanikest on maetud Osula Prassimäe kalmisrule, aga ka Urvastesse ja mujale.
.
Hänike külasse on inimesi pidevalt juurde tulnud ja siit on ka lahkutud, kuid varem selline ränne hõlmas peaasjalikult naabervaldu ja -maakondi, so eestlasi. Hiljem, suuremat liikumist võis täheldada talude päriseksostmise ajal, aga ka peale seda, so näiteks, seoses talude ostu-müügiga, mil Piisile tulid venelased (Javorskid) Petserimaalt, Kojatsesse lätlasi jms ning seoses Teise ilmasõjaga, mil sõjapõgenikud tulid Kannistiku, Hüti, Piiri jt taludesse ( Hyyrönenid, Kekkonenid jt). Massiline noorte külast lahkumine toimus 1960. ja 1970ndatel aastatel ja seda seoses nende edasiõppimisega. Hiljem need väljaõppinud noored leidsid rakenduse mujal, peaasjalikult linnades. Sel viisil küla elanikkond vähenes järsult ja ka vananes.
.

Vambola Raudsepp

.

Vilbusoo veretöö

.

This legend talks about the cruel murder in Vilbusoo (Estonia, Võru County) after the Battle Erastvere (01/09/1702) during the War between Sweden and Russia. Deserters of Sweden Army have sought refuge in Vilbusoo, but Russian soldiers pursued them, and brutually killed all deserters.

.

Suukollin eläs mõrtsuka heng.  

Ütlus Hänike külast

.

Pärast Erastvere lahingut eraldus Rootsi väest väejooksikuid, eriti Kärgula mõisapiirkonnas, keda võitjad Vene sõdalased taga ajasid ja halastamatult tapsid. Juhtumeid mäletati isegi Hänike külas, seoses ennekõike Vilbusooga.

.

Teeviit Hänike-Sõmerpalu maanteel, mis osutab Vilbusoo suunas
.

Teati rääkida, et pärast kaotatud lahingut otsisid Vilbusoos varjupaika mõned Rootsi väejooksikud, kes olid võtnud endaga kaasa Rootsi väe kulda. Venelastest tagaajajad leidsid nad üles ja julmalt tapsid nad "nii et maharaiutud peadega laipadest verd purskas üles joana". Juttude kohaselt praegugi võib soos leida pruunika veega allikaid, millest heinalised kunagi ei joonud. Mõned heinalised olid isegi näinud allika põhjas tapetud Rootsi sõjameeste nägusid.
.

 .
(Hänike /Hennige, ka Henninge/ endine Kärgula karjamõis, mainitud tühja külana aastal 1638 /Hennige Metz Pustus/. Praegu küla Sõmerpalu vallas.).
.

Kirja pandud koduloohuvilise
Gustav Raudsepp'a märkmete põhjal
.

Vambola Raudsepp
.

.

Koduloo allikmaterjalid

.

Räägi mulle oma lapsepõlve kodu lugu.
.

Local history and genealogy ivestigations provides additional materials for historians. These are photos, maps, biographies, etc, which are collected by local history enthusiasts. In this essay the materials are related to the Raudsepp's genealogy.

.

Koduloohuviline leiab, korjab omale allikmaterjalid ennekõike lähisugulastelt ja -ümbrusest, peaasjalikult suuliste ütluste varal. Paraku jäävad vaid suulised ütlused, sest kirjalikud allikmaterjalid lähevad kiirete elumuutuste tõttu lihtsalt kaduma, kuna neid ei peeta pahatihti väärtuslikeks, olulisteks. Nii see on juhtunud meie kõigi kirjapandud materjalidega, kes on talutarest välja kasvanud ning kogu oma edaspidise aktiivse elu linnades elanud. Samas aga suulised ütlused kaovad koos inimestega, so kui neid just kellegi poolt edaspidi kirjasõnas talletatud pole.

 .

Hänike küla Lustivere talu 1930ndatel aastatel

.

Koduloolasele tänuväärseks allikmaterjaliks on igasugused fotod. Juuresolev foto on aga täiesti ebaõnnestunud, sest siin pole äratuntavalt ühtegi inimest ja ka maja pole õieti näha, rääkimata teistest taluhoonetest (laut, ait, rehi jt). Uurija võib nentida vaid seda, et talus elas tol ajal palju inimesi, kes kõik olid seotud maatööga.

Sangaste lähiümbruse vana kaart, kust leiame Piisaste küla,

 kus elasid 1700ndatel aastael Schmidtid

..

Väljavõte Sangaste koguduse kirikuraamatust,

 kust näeme, et Schmidtist sai Raudsepp
.

Ammendamatuteks allikateks on mitmesugused vanad kaardid, kirikuraamatud jms, mis õnneks on arhiveeritud, ehkki puudulikult. Vanadel kaartidel on teed, kõrgendikud, külade asukohad ja palju muud huvitavat, vajalikku. Kirikuraamatutes on nimed, aastaarvud, sageli ka kuupäevad, kohanimed jt andmed.

.

Gustav Raudsepp (1882-1935)
.

Hea, kui sugupuus on isiksusi, kes tähtsustab vaimsust, so perepeasid, kes kogusid muistendeid, vanasõnu, kõnekäände jms ning püüdsid ka ise kirja panna luuleridu, ilmavaatlusi, olulisi peresündmusi jne. Üheks selliseks inimeseks meie sugupuus oli vanaisa Gustav Raudsepp. Tema vanaisa Tiit Raudsepp (1808-1893) hakkas esimesena kandma perekonnanime Raudsepp, tema esiisad olid seotud perekonnanimega Schmidt. Minu isa Richard Raudsepa (1910-1971) meenutuste kohaselt oli Gustav teadlik oma saksa (?) juurtest, millest ka suurem edumeelsus tolle aja kohta.  Kasvõi, näiteks, püüd oma mõtteid riimida.
.

.
Kündja kaebus

Tuli kevad, külm, sajune ja hilja:
Ei nüüdki valu, vaev veel põldu põlga.
Jäänd salve alles läinud aasta vilja,
Saab tasuda siis vana teravõlga.

Üks poiss, kes kangesti kevade tegu,
Käis uhkelt, kindlalt ja sirge sai vagu.
Keskpäeva kuulutas kuusiku kägu,
Põldki sai naeruse, nooruse nägu.
               * * *
Uus kevad, adrakurg aeg üles võtta;
Vao kõrvale vagu, taas vagu, vagu ...
Karge keskpäev õhtusse veel ei tõtta;
Küntud saab loojanguks vakamaa jagu.

Ikka mõõdab aega vana kella pendel,
Ja vana hobu vapralt vagu tonkab.
Sel kündjal ast ju tönts, rüht küll kindel,
Sama peni aastaid adrasammu vonkab.

Oli poiss, kes võitles vaba riigi eest,
Tänuks paar siilu mulda omal maal.
Vaid kuuliarm tunnustab võidukat meest:
Üks mure ja valu - me isade maal. 

Lustiveres, 1928
 .

Varasematel aastatel, nt kasvõi 60-70 aastat tagasi, räägiti kõikvõimalikest sugupuus juhtunust (sünd, surm, leerid, abiellumised jms) palju enam, sest polnud ju nn massimeediat, mis vormib kõik sündmused ühetaoliseks ja surub peresündmused teisejärgulisteks. Näiteks, sageli tehti pilte kalmistupühadel, so järeltulijad oma vanemate hauaplatsidel, mida tuleb eriti väärtuslikuks pidada.

.

Osula Prassimäe kalmistul 1940ndate algaastatel (vasalult Liidia-Adeele ja Richard Raudsepp, ees istub Einart Raudsepp ning paremalt esimene Liide Raudsepp, teine Eduard Solom)

.

Ülaltoodud lähisugulastest foto on tehtud Liide ema ja Richardi tädi (so Mari Kingu-Solomi) haual kalmistupäeval. Foto on õnnestunud, kuid paraku pole taha märgitud, kes pildil, mistõttu kahe keskel seisva naise kohta ei oska midagi ütelda. Liide mees Gustav Raudsepp oli selleks ajaks juba surnud, kuid maetud Raudseppade hauaplatsile.
.

Hänike küla noored 1950ndate keskpaiku (ilmselt aastal1954)

.

Pilte tehti ka suvepidudel, kus said kokku kogu küla noored. Need noored suhtlesid kõige tihedamini ennekõike omavahel ning nende mõju üksteise edaspidisele arengule oli väga suur.

Probleemiks on kohanimed, sest seoses maaparandus- ja teetöödega on kadunud väiksemad ojad, piiripeenrad, mitmed kohalikud teed jms. Hänike küla Tagametsa Metsakuruoja asemel on nüüd võimas kraav, kadunud kohalik väiksem tee, mis ühendas Lustivere ja Hüti talu ning kaovad lõplikult talumaid (Pudru, Soovere, Hüti jt) eraldunud piiripeenrad. Ja kuna talutared tühjenevad, siis pole enam inimesi, kes neid kohanimesid kasutaks või üldse meenutakski. Nii kõik kohalik kaob ja me jääme selle võrra vaesemateks.
.
Juured Hänike külas: 1. Mart Poom (jalgpallur); 2. Meelis Ideon, keskel (bibliograaf); 3. Vambola Raudsepp (professor); 4. Viktor Hyyönen (ajakirjanik); 5. Tuljo Puusepp (koduloolane); 6. Endel Ideon (põllumajandusjuht); 7. Aivar Leok, Väino Leok jt (mootorisportlane ja spordiorganisaator); 8. Argo Ideon (ajakirjanik); 9. Aksel Erme; 10. Avo Toom (tüürimees, kapteni van abi): 11.Vaike Runtal (koolijuht); 12. Ants Raag (majandijuht); 13. Aksel Kersna (sportlane ja spordipedagoog); 14. Endel Loide (kirjanik).

Meelis Ideon (pildil paremalt kolmas)

.

 Endel Ideon

 .

Aivar  Leok

. 

Väino Leok

 .

Argo Ideon

.

 Aksel Ermel
.

Avo Toom
 .

Vaike Runtal

.


 Ants Raag
.

Aksel Kersna

.

Lisama peab veel talude rajajaid, ühistegelasi ja palju-palju teisi tuntud Hänike küla isiksusi. Koduloolised uuringud jätkuvad.

 .

Vambola Raudsepp

.

Meela needus

.
The legend about landlord cruelty and old woman esoteric abilities in village Hänike (Estonia, Võru County).  Local people still remember these events.
.

Ega vanakuri õela seest välja lähe.

 Ütlus Hänike külast.

.

Ravitseja Meela elas erakuna inimestest mahajäetud Turna talu metsatuka hurtsikus Hänike külas. Ta teadis võlusõnu ja tundis taimede väge, mistõttu kõik abivajajad tulid oma ihuvaludega temalt abi saama. Ja kõik said abi ja kaasa hea sõna.
.

.

.

Hänike küla Turna taluase
 tänapäeval (2014)

 .

Oli ka Meelal kannatusi. Kord tormanud oma ratsul koos saatjaskonnaga Kärgula mõisnik tuhatnelja Keretü jahimaadele. Tema teele jäänud ette, aokubu seljas, eideke Meela, kelle peale mõisnik olla väga vihastunud ning härra äianud piitsaga üle eidekese näo. Meela vaid lausunud:  lööd küll mind, kuid armid-haavad saab sinu tütreke. Mõisniku vihahoog oli piiritu ja ta virutanud veelkord eidekesele. Õhtul koju jõudes oli mõisniku imestus piiritu, kui nägi tütrekese nägu armides ja ta langes sügavasse masendusse.
.

Kärgula mõisnik von Sivers, keda tunti ägeda ja julma härrana.

 (Võis olla seotud kõnesoleva jutuga).

 .
.

 Mälestustahvel Urvaste kirikus. 

(Võis olla antud jutus seos ühe von Siversi tütrega).

.
Hiljem rääkis härra oma perele kõik, mis oli juhtunud. Seejärel püüti ise ravida kõiksugu salvidega, isegi pöörduti Urvaste kirikuõpetaja poole, kuid miski ei aidanud. Lõpuks aga tütreke võtnud ise jalgsi teekonna ette Kärgulast Hänikesse, et eidekeselt andestust paluda isa pahateo pärast ning saada ravi. Nii Meela võttiski ürdivõi, kattis sellega lapse näo ja oh imet, armid kadusid kohe jäägitult. Härra aga muutus veelgi õelamaks, kuid vältis alatiseks eidekest ja Turna talu maid.
.

.

Kuuldud 1950ndatel Hänike külas.

.

Helendav mündipeidik

.

Võõra silm toob vargad tallu. 

Ütlus Hänike külast.

.
Kärgula mõisapiirkonna Hänike küla Tagametsa maadel asus 19. sajandi keskpaiku renditalu, mille omanikke tunti kui vargaid ja röövleid. Kohalikud vanemad inimesed teadsid rääkida, et varaste poolt oli kokku aetud kõiksugu vara, sealhulgas kuldesemeid, -raha, münte, mis on kaevatud, peidetud renditalu lähistele maa alla.
.

Hänike küla Tagametsa põllumaad

 (kadunud taluasemetega)

 .
Järjekordsel röövretkel olevat saanud üks varastest surmavalt haavata ning teised ta kaaslased matsid surnu mündipeidiku juurde. Hiljem, talude päriseksostmise ajal kihutas Kärgula mõisnik need vargad-röövlid sealt minema ning renditalu liideti ühe väljaostetava taluga, millele sai tubli, töökas peremees.
.

.

Palju aastaid, kuni tänaseni, on naabrid, eriti sügisõhtutel,  näinud selle vana renditalu lähistel helendavat sinakat valgust. Arvatakse, et sel moel annab mündipeidik endast märku, aga ka sinna maetud röövel, kes igatseb surnuaiale.
.

 Koduloohuviline

 Gustav Raudsepp

.

Kuuldud 1950ndatel Hänike külas.

.

Meenutused e-raamatu kujul (pdf).

.

Isiklikud elukogemused moodustavad tühise, segava osa

 inimesele vajaminevatest teadmistest.
.

Vambola Raudsepp's autobioraphy provides an overview of his childhoods, youth, studies and work as professor the University of Tartu.  The interesting part of the book is the genealogy, which covers approximately 300 years, thus the seven generations. The book has a lot of new ideas, aphorisms, and generalisable life skills.

 Valminud e-raamat:

Vambola Raudsepp. Kiirenevate muutuste keerises: põlvnemislugu, olud ja arengud (2014);

 http://web.zone.ee/vraudsepp

Paljud minu ea- ja teekaaslased on juba jäädavalt lahkunud ning leidnud oma elutööle koha entsüklopeediates, teatmeteostes või autobiograafiates. Kui tõetruult, adekvaatselt on nende elukäik kajastatud - see on juba iseküsimus. Aastate möödudes saabub iga inimese ellu hetk, mil temasse on kuhjunud lõputu hulk küsimusi, aga ka vastuseid: nii kõik juhtus ja nii kõik oli, kuid lõpuks jääb vaid üks paljutahuline küsimus: "Miks juhtus nii?".  Oli see paratamatus, saatus? Põhjus? Kõige piinavam on see, et me ei pääse kuhugi nende küsimuste eest, ikka ja jälle oleme sunnitud neid endale esitama. Paradoks, kuid samal ajal vastused on ju meis endis olemas. Kas söandame seda tunnistada?  Õnnelikud on need inimesed, kes suudavad sobitada ja tasakaalustada tekkinud küsimused ja erapooletud vastused, sh oma kirjapandud meenutustes.

Edasiarendused ja täiendused raamatule:

Vambola Raudsepp: Otsingute aastad: sündmused, meenutused ja mõtted. Kirjastus Külim, 2013, 80 lk.
.

.

Mõtisklus: alguste algus

.

Kes tänu oma andele suudavad kirjutada, need peavad tingimata seda tegema.

 .

.

 .

Alguste algus on müsteerium, mille mõistuse- või eesmärgipärasuse kohta ei oska inimkond momendil veel midagi usutavat kindlalt ütelda. Seega jääb üle vaid nentida, et mateeria, energia, liikumise ja kogu inimtegevuse mõte planeedil Maa on meist kõrgemal, meie üle, mitte meis endis, meie keskel, mitte selles maailmas. Kui mõelda mittetraditsiooniliselt, alternatiivselt, siis lepime sellega, et alguses lõi Looja taeva ja maa, Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ning Jumala Vaim hõljus vete kohal. Niisiis, Jumala Vaim, Universumi intellekt (Kõiksuse tarkus) on alguste algus ja eesmärgistatud arenguga (antroopsuse printsiibi kohaselt) ennekõike meie planeedi puhul.
.

Meenutused e-raamatu kujul (2014)

.
Niisiis inimene oma toimetuleku ja eksisteerimise eesmärgil on seatud ning sunnitud osa saama Universumi intellektist, teadvusest, tarkusest ikka läbi raskuste, kõhkluste ja eksimuste. Ja ta tuleb sellega enamvähem toime. Samas toimub ühiskonna kiireneva arengu tingimustes pidevalt (juba üksikisiku tasemel) midagi pöördelist, enneolematut, praegu veel arusaamatut. Nendel pöördelistel, vastuolulistel hetketel jõutakse aegamööda arusaamisele, äratundmisele, et senised põhilised väärtushinnangud enam ei kehti ja radikaalsed muutused on möödapääsmatud. Pikkamööda adume, et tänapäeva ühiskonna põhilised mõjurid, so materialism, tehnoloogia, majanduskasv vms asenduvad sootuks sügavama ning väärtuslikumaga.
.

.