Minu esimene rektor - professor Feodor Klement

.

Mälestused teevad kaasaegse ilusaks.
.

• 1951-1970 - TÜ - rektorina töötas prof Feodor Klement;
• 1954 -Tü-sse asus tööle Raimund Hagelberg;
• 1958 - TÜ-s moodustati rahanduse ja krdiidi kateeder, mille juhatajaks sai prof Raimund Hagelberg;
• 1968 - TÜ-s hakkas tööle iseseisev majandusteaduskond.  

.

Tartu Ülikooli peahoone

.

1968.aasta suve pühapäeva õhtupoolik, piki Emajõe kaldateed jalutavad sügavasse vestlusse laskunud professorid Feodor Klement ja Juri Lotman - pilt, mis on minu mällu aastakümneteks sööbinud. Mis sai olla kahe tippteadlase kõneaineks, siis seda võis aimata nende meeste teadusele pühendumise kaudu. Edaspidi sain töötada selles Tartu ülikoolis, mida juhtis rektorina professor Feodor Klement vaid vähem kui kaks aastat.

Professor Feodor Klement

(30.05.1903 - 28.06.1973)

Rektor kohtus tol ajal iseseisva majandusteaduskonna õppejõududega paaril korral, kuid sellest piisas, et saada ettekujutus tema arusaamadest tööst ülikoolis.

Majandusteaduskond aastal 1969

Rektor eeldas, et õppejõul on sisemine vajadus teha teadustööd, leida tunnustus teaduslike kraadide ja kutsete näol ning selle varal korraldada õppetöö õpihimulistele noortele. Asi pidi toimima ennekõike eetika, mitte niivõrd bürokraatia (reglementeerimine, kontrollimine, aruandlus vms) varal. Meeldivad ajad tööks ülikoolis, mis aga ei kestnud kaua.

Õnneks jõudis akadeemik Feodor Klement oma memuaarid kirja panna, mis tõsi küll ilmus raamatuna aastaid hiljem peale tema lahkumist igavikuteedele.

Juba 1970.ndate lõpus ja 1980.ndate algul võis Eestis märgata kõrghariduse ja eriti teaduse nö ülepaisutamist. Majanduserialasid õpetati kolmes kõrgkoolis (TRÜ, TPI, EPA) ning -teadust tehti väga erinevates instituutides, filiaalides, sektorites jt. Üleliiduliselt oli Eestile taoliseks arenguks loodud kõik tingimused ja rumal oleks Eestil olnud mitte neid võimalusi kasutada. Tekkis olukord, kus selle väikse keeleruumiga maa vaimne potentsiaal ammendus üsna kiiresti, kõrgkoolidesse pääses palju vähevõimekaid noori ja neid jagus ka teadusepõllule. Aga rektor Feaodor Klement hindas väga kõrgelt ennekõike annet ja pühendumist. Talendi nimel võis ta teha isegi mööndusi alluvate mõnedes üleastumistes.
.

TÜ rahanduse ja krediidi kateeder aastal 1982

.

 1968.aastal alustanud TÜ rahanduse eriala üliõpilased aastal 2012

Ja veel. Noore õppejõuna sain põhjalikumalt tutvuda 1968.aastal rahanduse eriala õppima asunud noortega. Eks rohkem meenuvad need, kes üldtuntud tegijad, so Tõnu Laak, Ants Veetõusme, Ivi Proos, Olev Raudsepp jt. Ise nad peavad end professor rektor Klementi aja tudengiteks.

Vambola Raudsepp

Majandusteadlane Arno Susi

.

Intuitsioon on ainuke väärtuslik asi.

 /Einstein/

.

• 1949 25. märts - Suurküüditamine;
• 1989 - Ida-Euroopas varises kokku II maailmasõja järel poliitiliste kokkulepete alusel ja relvajõu abil rajatud kommunistlik süsteem;
• 1990 24.veebruar - toimuvad Eesti Kongressi valimised;
• 1991 20. august - taastatakse Eest Vabariigi iseseisvus.

.

Teadusajaloos tuleb ette üksikute teadlaste nö mahavaikimisi, olgu siis põhjuseks pealiskaudsus, hooletus või  mõnikord hoopis pahatahtlikkus. Meie kohustuseks on anda nendele teadlastele koht, mida nad väärivad oma teadustöö ja -tegevusega.

.

TÜ rahanduse ja krediidi kateedri töötajad 1980ndatel,

Arno Susi teises reas paremalt esimene /vr*/

Dotsent Arno Susi

Arno Susi (11.IV. 1928  - 01.VII. 1993) saanuks 11. aprillil 2013 85 aastaseks, kuid paraku 1. juulil võime tähistada tema 20. surmaaastapäeva. Lühiseks ja raskeks kujunes selle andeka töömehe elutee. Samas ega üldsus midagi suurt Arno Susist teagi, sest teatmeteostes teda ei leia ja ka kirjasõna tema kohta on napilt. Oma memuaarides on teda meenutanud akadeemikud Raimund Hagelberg ja Uno Mereste, pikemalt juttu Kultuur ja Elu 1/2009 (intervjuu Heli Susiga). Paar daatumit. Arno Susi kaitses kandidaadiväitekirja 1970. aastal (KAK-i kinnitus 1971) ning dotsendi kutse omistati 1977. aasta.
.

Tartu Ülikooli peahoone

.

Isiklikult tundsin ma Arno Susit alates 1966. aastast kuni tema surmani, so 1993.aastani. Paar sõna meenutusteks. Sõnaga, sõbralik ja intelligentne härrasmees, läbiniste eestimeelne suur isiksus. Koos käisime teaduskonverentsidel Moskvas, Peterburis, Kaasanis, Vilniuses ja Riias, sest meid sidus ühine teadustöö ettevõtete rahanduse ja investeeringute valdkonnas. Originaalsete mõtetega väga põhjalik majandusteadlane, kelle töid ilmus rahvusvahelise levikuga ajakirjades. Töötas aastaid TÜ majandusteaduskonnas teadusprodekaanina.

.

TÜ majandusteaduskonna juhtkond, 

dotsent Arno Susi teadusprodekaanina /teises reas paremalt teine/

.

Õnneks on piisavalt arhiivimaterjale, mis võimaldavad iseloomustada Arno Susit teadlase ja avaliku elu tegelasena (sh Eesti Komitee liikmena). Ja neid tuleb tingimata kasutada.

Vambola Raudsepp

Antsla tuntumaid inimesi

.

Kui on idee ja tahe, saab teoks ka looming. /vr*/
.

With Antsla is related a number of well-known personalities (writer Bernard Kangro, painter Karl Pärsimägi, sculptor Juhan Raudsepp and others). This paper is reminded of these and other personalities who, unfortunately, are beginning to fall into oblivion.

.
1889 - avati Antsla raudteejaam; ümbruskonda eraldati palju             ehituskrunte ning Antsla hakkas kujunema alevikuks;
1920 - Antsla sai aleviks ja 1938 - Antsla sai linnaks;
1950 - 1959 eksisteeris Antsla rajoon.
.

Antslaga on seotud kirjanik Bernard Kangro, maalikunstnik Karl Pärsimägi, skulptor Juhan Raudsepp, publitsist ja ajakirjanik Jaan Ellen ning mitmed teised meie tuntud inimesed.

.

Bernard Kangro (18.sept. 1910-25. märts 1994)
/foto internetist/

.

Võõrsil viibides Bernard Kangro ehk aimas, et aatakümnete möödudes tema kodukohas ei mäletata teda enam. Sellest ka hingevalus kirjaread luuletuses Teisik:

       Mulle võõras on

sinu saatus,

sinu nimi, su

isamaatus.

Bernard Kangro on Tartu Ülikooli audoktor.

/.../

.

Maalikunstnik Karl Pärsimägi (11.mai 1902-27.juuli 1942)
 /foto internetist/

.

Skulptor Juhan Raudsepp (10.dets.1896-15.dets.1984)
 /foto internetist/

.

Juhan Raudsepp elas Antslas, mil ta õppis aastatel 1909-1912 Kraavi kihelkonnakoolis. seal elas mitmeid tema sugulasi. Võttis osa Vabadussõjast (1918-1920) ning ta on Antslas paikneva Vabadussõja monumendi autor.

Põllumajandusjuht ja majandusteadlane
 Edgar Tõnurist (12. 01. 1920-16. 08. 1992)

/foto internetist/

 Tõnuristide perekond asus elama peale opteerumist Eestisse Antslasse. 1933ndal aastal lõpetas Antsla linna algkooli. Mälestusi Edgar Tõnuristist vt kogumikust: Edgar Tõnurist põllumajandusjuhina ja looduskaitsjana, AS Rebellis, Tallinn, 2011.

.

Publitsist ja ajakirjanik Jaan Ellen (25. juuni 1937-5.märts 2008)
/foto internetist/

.

Jaan Ellen õppis Antsla Keskoolis (1952-1956) ning töötas kohaliku ajalehe Kolhoosi Elu juures aastatel 1956-1959.

.

Antslas on sündinud lendur, Eesti kindralmajor Teo Krüüner (8.juuli 1943) ja siin on ta ka keskkooli lõpetanud. Antslas on pärit ajakirjanik Vahur Kersna (4.aprill 1962), keskkooli on ta lõpetanud 1980. aastal. Antslaga on seotud Eesti teeneline õpetaja, sportlane Aksel Kersna (13.september.1920-01.juuni.1986), aja- ja koduloolane Karl Veri, haridustegelased, koolijuhid Eduard Aarna, Johannes Martin, Nordon Antons jt.
.

Vabakutseline kirjanik Margus Konnula Contra (22.märts 1974)

 /foto internetist/

,

Margus Konnula õppis Antsla Keskkoolis (1989-1992) ning hiljem töötanud mitmetel ametikohtadel, sh postiteeninduses. Vabakutseline kirjanik, kirjutanud luuletusi, näidendeid, teinud tõlketöid vms. Tuntud ka avaliku elu tegelasena.

 .

.Meie kohustus on jäädvustada nende, aga ka paljude teiste inimeste koht Antsla ajaloos. Alljärgnrvatel piltidel on Antsla Keskkooli 1960nda aasta, so 12. lennu lõpetajad.

 .

 .

Vasakult Anne, Linda, Helina, Tiiu, Sale, Maila ja Tiiu, esiplaanil Maie

 ./foto isiklikust kogust/

Vasakult Ülo, Enn, Vambola, Ilmar, Arvo, Enno ja Heikki
/foto isiklikust kogust/
.

Tiiut tunneb üldsus kui Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud keemikut, aga ennekõike kui poliitik Urmas Reinsalu ema. Maie Põllumajandusülikooli lõpetanuna töötas pikka aega juhtiva spetsialistina, kuid tuntud peaasjalikult kui aasta pereisana (Jaan Sild) tunnustatud abikaasa ja pereemana. Enn Koolmeister, Ilmar Haller ja Arvo Kase on lõpetanud Tartu Ülikooli ning töötanud vastavalt juristina, finantsistina ja pedagoogina mitmetel ametipostidel. Vambola lõpetanud TTÜ majandusteaduskonna ja töötanud aastaid TÜ õppejõuna.

.

Vambola Raudsepp,
Antsla Keskkooli vilistlane

.

Majandusteadlane ja kirjanik Vytautas Azhushilis

.

Ilu on väärtuste kontsentratsioon. /vr*/
.

Kui 1983.a. kaitsesin Peterburis oma doktoriväitekirja, siis üheks oponendiks oli prof dr Vytautas Azhushilis (1929) Leedust. Veel enam. Ta  avaldas minu monograafiat tutvustava arvamuse Leedu majandusajakirjas, võttis osa Tartu Ülikoolis korraldatud rahvusvahelisest teaduskonverentsist ning oli ka teisi teadusalaseid sidemeid. Tugev majandusteoreetik ja laia silmaringiga praktik. Sõnaga, sümpaatne kolleeg.

Tol ajal ma aga ei teadnud veel, et tegemist on hoopis tuntud tulevase kirjanikuga, mitme väga loetava väljaande autoriga. Põhjalikumalt tema kohta saab lugeda Vikipedia'st. Kui meil veel 1980.ndatel olid tihedad sidemed, siis peale Eesti taasiseseisvumist me enam ei kohtunudki.

Prof dr Vytautas Azhushilis 1980.ndatel /foto internetist/

Kui prof Azhushilise majandusalased kirjutised on kättesaadavad ka võõrkeeltes, sh eriti vene keeles, siis tema ilukirjanduslikud pajatused vaid leedu keeles. Hea meel on sellest, et tema tegevust on Leedus vääriliselt tunnustatud.

.

Vambola Raudsepp

.

Õppetöö erakõrgkoolides ja õppekeskustes

.

Tungiv vajadus on leidlikkuse parim koolitaja /vr*/
.

• 1992 - asutati Tallinnas Majandusarvestuse Keskus
• 1992 - loodi Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
• 1995 - loodi Fontese erakooli filiaal Tartus /Audentese eelkäija/
• 1996 - loodi Pärnu Majanduskooli baasil TÜ Pärnu Kolledzh

.

Perestroikaaja lõpuaastatel ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tärkas meie noortel suur huvi majandusõppe vastu, kuna tekkis ettevõtlusvabadus, arenesid turusuhted ning koos sellega ka vastav kaadrivajadus.  Ja selle huvi rahuldamiseks loodi mitmeid eraõppeasutusi, õppekeskusi, korraldati kursusi vms.
.

.
Alljärgnevalt saan ütelda vaid mõne sõna enda osavõtu kohta nende koolide õppeprotsessist. Olin tol ajal seotud finantsjuhtimise ja ettevõtete rahanduse didtsipliinide õpetamisega ennekõike Tartu Ülikoolis, edaspidi aga ka külalisõppejõuna mujalgi.

.

Pärnu Majanduskooli õppehoone /foto internetist/

.

Aastaid olin seotud Pärnu Majanduskooliga, mille baasil hiljem loodi (1996) Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzh. Muide, olin üks osaline selle idee (TÜ prorektor Teet Seene, majanduskooli direktor Riina Müürsepp jt) tekkimisel ja ka otseseks toetajaks. Tolle aja tudengite hulgast sirgus praegune kolledzhi õppejõud Margus Kõomägi, kes siis paistis silma erilise pühendumusega erialasse.

.

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzh /foto internetist/

.

Mitmeid aastaid õpetasin Audentese eraülikooli Tartu filiaalis, mille lõpetas ka minu poeg Priit Raudsepp. Tol ajal tegutsesid seal valdavalt Tartu Ülikooli õppejõud.

.

Audentese erakooli õppehoone Tallinnas /foto internetist/

.

Pikaajaliseks  (aastad 1993-2008) kujunes minu koostöö Majandusarvestuse Keskusega. Õpperühmi oli palju, kuid õppurid paistsid eriliselt silma tahtega õppida, võimalikult palju omandada uut. Lektorite koosseis oli tugev, eriti meenuvad Albert Paltser, Enn Isand, Alver Aria jt.

Väljasõidul Majandusarvestuse Keskuse endiste õppuritega (2003)
.

Haldusjuhtimise õppehoone Tallinnas, kus asus Majandusarvestuse keskus /foto internetist/

.

Õppetööga olin veel hõivatus koolituskeskusega Version  (juhataja Tiiu Hazak) ja mujalgi. Muidugi oli ka raskusi, sest eestikeelne kirjandus puudus täielikult, so kõik vajalik tuli nö käigu pealt teha, EV seadusandlus oli alles kujunemisjärgus, nappis vajalikku õppetehnikat jpm. Vaatamata raskustele said baashariduse paljud tulevased edukad majandusspetsialistid, kes hiljem täiendasid end väga erinevates õppevormides. Usun, et tolle aja õppetööl ja lõpetajatel oli tähtis roll Eesti majanduse edasises arengus.

.

Vambola Raudsepp

Absoluudi mõistuse müsteerium

.

Kõiksus teab vastuseid kõigile küsimustele, kuid paraku me ei tea neid küsimusi. /vr*/

.

.

Teadlased, aga ka paljud loomeinimesed on leidnud inspiratsiooni ja jõu tänu tugevatele seostele kosmosega, millest ka mitmed nende veendumused. Näiteks Nikola Tesla on oma veendumusi sõnastanud järgmiselt:

.

.

Vabatõlge oleks: "Mu aju on üksnes vastuvõtja, Universumis on tuum/üdi, kust ma saan teadmisi, jõudu, inspiratsiooni. Ma pole läbi tunginud selle tuuma saladustesse, kuid ma tean, et ta on olemas".

Absoluudi mõistus/aju (planeet Maa väline mõistus) jääb inimesele igavesti müsteeriumiks, kuid tänuväärne on selle probleemi püstitus, teadvustamine ja lahendusteede otsimine. Teaduslik teadmine sünnib läbi meditatsiooni, stressi, depressiooni vms, vähemalt seda kinnitavad loomeinimesed ise. Aga paljud kinnitavad ka enda hetkeseost nö absoluudi mõistusega.

Niisiis, ühelt poolt inimvaimu suurus, teisalt aga inimmõistuse abitus/piiratus otsimas seost Universumiga. Just viimane muudab meid tolerantsemaks olukorras, kus lähenevad teadus, religioon, kunst vms. Aga isiksuse vaimsuse seisukohalt on nad kõik väga tähtsad.

.

Vambola Raudsepp

.

Akadeemik Uno Mereste: pühendunud teadlasaristokraat

.

Mida pole kirjas, seda pole ka olemas.
Hiina rahvatarkus

.

Scientists are wealth of each nation's, particulaly important they are for small nations. Professor Uno Mereste was Esonian scientist, member of the Academy of Sciences. He was internationally wellknown scientist (economist). Professor Uno Mereste made a lot for the development of language (terminology) in Estonia. He also acted in politics, was the Member of Estonian Parlament.

.

Teadusajaloo tarvis on väärtuslikud iga suurmehe kaasaegse kirjapandud mälestused, meenutused. Pean Uno Merestet enda kaasaegseks, millest vajadus visandada mõned mõtted, mis omavad tähtsust iseloomustamaks seda väljapaistvat akadeemikut.

1960.ndate alguses hakati Eestis rääkima Uno Merestest kui ühest omanäolisest erudeeritud noorest majandusteadlasest, kelle loengud Tartu ülikoolis äratasid huvi oma põhjalikkusega ja laiahaardelisusega. Rääkijateks ennekõike tema üliõpilased ja kolleegid, sealhulgas ka need, kellega ise olin tuttav keskkoolipäevilt. Seega Uno Merestet teati põgusalt ka Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus olin majandustudengiks aastail 1961-1966.

Akadeemik Uno Mereste (27.05.1928-06.12.2009)
/Foto internetist/

1964. aastal tuli Uno Mereste tööle Tallinna Polütehnilise Instituudi raamatupidamise ja statistika kateedri juhatajaks ning tollest ajast peale tekkisid meil juba isiklikud kontaktid, mis kestsid aastakümneid.

.

Autor kirjutab raamatust ainult poole,
teise poole kirjutab lugeja.

Joseph Conrad

.

Pöördelised hetked on kõigile enim mällusööbivad: TPI-sse tuleb Tartu ülikoolist uus tarmukas-sarmikas kateedrijuhataja! Muide, meie tolle aja majandustudengid olime siiski juba piisavalt ette valmistatud uue kateedrijuhataja tulekuks, sest endine juhataja akadeemik Johan Vaabel oli meile Uno Merestest rääkinud kui väga vajalikust ja sobivast isikust sellele ametipostile. Etterutates võib ütelda, et ta ei eksinud oma valikus.

.

Akadeemik Johan Vaabel (26.08.1899-10.04.1971)
 /Foto internetist/

.

Muide, teadlasjärelkasvu loomiseks Eestis langes akadeemik Vaabeli valik omal ajal ka Raimund Hagelbergile, keda ta kutsus aspirantuuri ja kellele ta oli ka teaduslikuks juhendajaks. Sõnaga, akadeemik Vaabelit võib pidada Eesti tulevaste akadeemikute vaimseks isaks. Põhjus lihtne: akadeemik Vaabel hindas kõrgelt noore inimese loomupärast annet ning tahet, täielikku pühendumist teadustööle.

Tagasivaatena tuleb rõhutada, et Uno Mereste kanda Tartu ülikoolis olid majandusliku mõtlemise arendamisele väga olulise tähtsusega õppeained nagu statistika teooria, majandusstatistika ning esialgu ka osa raamatupidamisest ja majandusanalüüsi õppekoormusest. Kõigest sellest pikemalt on kirjutanud Raimund Hagelberg oma elulooraamatus Elust ja endast (2008).

Niisiis, Uno Mereste tuli Tallinnasse Tartu ülikoolis õppeteadustöö kogemusi omava õppejõuna. Tartus hinnati teda väga kõrgelt ning TÜ majandusteaduskond pidas tema äraminekut omale suureks kaotuseks.

TPI-s üllatas Uno Mereste meid, majandustudengeid juba esimestel kokkusaamistel oma süsteemse lähenemisviisiga, so ta piiritles majandusteaduse koha ja rolli teaduste süsteemis, rääkis teaduse enesetunnetusest ning teaduse elementidest. Muidugi oli selline teadusfilosoofiline lähenemisviis meile esialgu väga uudne, võõras, isegi arusaamatu ning tekitas mõnedes üliõpilastes protestimeeleolu (miks me peame seda kõike üldse teadma?). Arusaadavam oli meile see, kui ta selgitas majanduslike näitajate kujunemist nö algarvepidamises, näitajatevahelisi seoseid ja analüüsi võimalusi. Niimoodi avanes üliõpilastele Uno Mereste tõeline teadlasnatuur juba esimestest kohtumistest peale.

Eks eelnevast johtuvalt harjuti tõigaga, et Uno Mereste on väga nõudlik üliõpilaste uurimistööde sisu ja vormistamise suhtes. Ja kuigi algul meid valdas mõistmatus, olime hiljem tänulikud sellise nõudlikkuse eest.

.

Intelligentsus on inimese omadus
vähem ruumi võtta.
Mikk Mikiver

.

Pidasin siis ja pean ka nüüd Uno Merestet sündinud teadlasaristokraadiks, mis ilmnes tema teadlasnatuuris, aga ka käitumises, kõnes ja suhtlemises üldse. Vaid üks seik. Tol ajal TPI oli ennekõike poiste kool, meie erialal olid aga valdavalt tüdrukud. Kuidagi koomiliselt kukkus välja olukord, kus mõned noored TPI meesõppejõud püüdsid eputada meie kursuse noorte tüdrukute ees. Mõni kiidukukk läks isegi nii kaugele, et tutvustas end kui noort ihaldatud poissmeest. Seda teati ka erialakateedris, kuid Uno Mereste laitmatud kombed ja resoluutsus lihtsalt ei talunud taolist olukorda. 

Edasi mõni sõna isiklikku. Oma diplomitöö (sisuks tööjõu ja -viljakuse mõju ettevõtte kasumile ja rentaablusele) koostasin dotsent Maimu Saarepera teaduslikul juhendamisel, kuid samas tunnetasin väga selgelt kateedrijuhataja suuniseid. Need olid: andmetöötluse korrektsus ja sügavus, näitlikkus (sh arvjoonised), järelduste ja ettepanekute selge väljatoomine ning majandusalase keele, sh terminoloogia täpne kasutamine. Selle töö kaitsmise ajast on mulle meelde jäänud Uno Mereste väga sisukad küsimused ja asjakohased märkused. Meenutasin neid sageli oma edaspidiste teaduslike uurimistööde koostamisel.

1966. aasta märtsist alates minu sidemed erialakateedriga mõneks ajaks katkesid, sest õpinguaeg sai läbi, diplom taskus ja tuli asuda oma esimesele töökohale. Selleks sai ehitusettevõte Valgas, kus töötasin esialgu finantsistina, hiljem pearaamatupidajana. Kõik toimus kuidagi järsku, oli kindel tahtmine veel õppida, sest Uno Mereste näidatud tee tundus nii kütkestav, perspektiivikas.

Nii hakkasingi otsima-kuulama edasiõppimise võimalusi ennekõike küll aspirantuuris Eestis, aga ka naabervabariikides. Õhtuti peale tööd valmistusin aspirantuuri sisseastumiseksamiteks, ehkki ei teadnud veel, kus õppimisvõimalus avaneb. Juhtus nii, et Läti Teaduste Akadeemia majandusinstituudis kuulutati välja koht, kuhu võisin kandideerida ja Riias mul soovitatigi seda teha. Läks aga nii, et tekkis hoopis võimalus asuda tööle Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedrisse assistendina. Raskused tekkisid aga sellega, et pidime ju peale kõrgkooli lõpetamist töötama erialal vähemalt kolm aastat, mul aga oli töötatud napilt kaks ja pool aastat. Tänu Raimund Hagelbergi ja Uno Mereste toetusele sain tööle Tartu ülikooli, kuid tolle aja nö ehitussüsteemist läks välja kaebekiri TPI-sse minu ebaseadusliku lahkumise kohta. Nendes asjus Uno Mereste pidi paaris instantsis vaibal käima, kuid mulle rääkis ta nendest seikadest alles aastal 2003, so 35 aastat hiljem. Milline altruism ja tagasihoidlikkus!

.

Ehkki statistikat pole põhjust pidada enam nooreks teaduseks, on ta üks selliseid, mille mõnede elementaarsetegi mõistete ümber käivad veel elavad vaidlused.
Uno Mereste

.

Akadeemik Uno Mereste teadustöö on olnud väga viljakas ja ulatuslik. Algul oli tema põhitähelepanu suunatud statistikale, hiljem laiemalt kogu majandusteooriale. Kui hakkasin koostama oma kandidaadi väitekirja (ehitusettevõtte rahanduse alalt), siis uurisin läbi kõik tema poolt kirjutatu, alates teadusartiklitest kuni õppematerjalideni välja. Tol ajal meie kontaktid ei olnud nii tihedad nö silmast-silma, kuid nad toimisid avaldatud tööde baasil.

Kõige muu kõrval väärib eraldi esiletõstmist Uno Mereste hiiglaslik töö majandusalaste mõistete piiritlemisel ja terminoloogia täpsustamise alal. Tema poolt kasutatavad keeled (saksa, vene, soome, inglise jt) võimaldasid teha võrdlevaid analüüse eesti erialakeele vajadusteks. Selles osas oli ta küll teenäitaja kõigile noortele teadlastele Eestis.

Teadustöös tekib olukordi, kus ollakse lihtsalt ummikus ja edasiminekuks puudub suund, siht. Mäletan kui mitmeid kordi käisin Uno Mereste juures oma doktoritöö koostamise ajal, et saada nii vajalikku nõu, aga ka toetavat sõna. Abi sain alati, eriti häid soovitusi, millist kirjandust uurida. Samas mind alati üllatas see, kui tugev oli ta teaduse metodoloogia probleemistikus ning kui hästi ta orienteerus majandusteooria keerdkäikudes.

Uno Mereste oli ületamatu statistikateooria tundmises, kuid samas ta võis rääkida peensustest rahanduse, panganduse, majandusanalüüsi vms valdkonnast. Kõike rääkis ta mõtlikult, aeglaselt, pühendatult ning väga selges sõnastuses. Kõik see tegi atraktiivseks ja meeldejäävaks tema esinemised arvukatel teaduskonverentsidel ja teistel koosviibimistel.

.

Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedris töötanud õppejõud 1988.aasta. Uno Mereste esimeses reas vasakult esimene, Raimund Hagelberg samas reas neljas.
/Foto Vambola Raudsepa erakogust/

.

Eks statistikast räägitakse mitmeidki anekdoote (statistiline vale!), mis seonduvad statistilise näitaja tõlgendamisega. Õppejõud meenutavad sageli Arthur Schopenhaueri väidet: "Kõige raskem on õpetada seda, mis võib olla korraga nii tõene kui ka väär" olukorras, kus õppur ootab vaid üht ainuõiget vastust või lahendust. Uno Mereste orienteerus sügavuti majanduselu nüanssides ning oskas lahti arulteda kõige keerukamad probleemid. Mõnikord ka üsna karmi tõde välja üteldes. Eelmise ühiskonnakorra tingimustes tekitas see vastavate organite huvi tema isiku vastu. Seika tõendas kaebekirjade hulk vastavates asutustes. Aastaid hiljem sai ta nende kaebekirjadega isegi tutvuda, jutuajamistes vihjas vaid mõnele, kuid samas jäi väga napisõnaliseks.

.

Uno Mereste kapitaalsel majandusleksikonil pole majandusteooria seisukohalt rahvusvahelises ulatuses võrdväärset.

 Raimund Hagelberg

.

.
Akadeemik Uno Mereste intensiivne teadustöö kestis kuni tema elu lõpuni. Viljakas oli ta veel suhteliselt kõrges vanuses, olles seotud tööga Riigikogus ja Eesti Pangas. Ikka ilmus temalt teadusartikleid ja mis kõige kaalukam, so kaheosaline Majandusleksikon. Viimast võib pidada ka tema elutööst kokkuvõtteks.

.

Uno Mereste (vasakult teine) Riigikogu liikmena külastamas Tartu Ülikooli

/Foto Vambola Raudsepa erakogust/

.

Uno Mereste oli avatud suhtlusringiga, tal jätkus aega külastada kollege ja üliõpilasi Tartu Ülikoolis ning esineda aktuaalsetel teemadel. Alati võttis ta osa Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedri tähtpäevade tähistamisest, kokkutulekutest.

 .

Ühest väga olulisest iseloomuomadusest: Uno Merestel puudus täielikult selline pahe nagu inimlik kadedus. Johtus see nüüd sellest, et tema tehtud uuringud olid lihtsalt täiuslikud ja jäid teistele kättesaamatuiks. Ja ta ise tunnetas seda? Küll aga oli ka neid, kes väga kadestasid Uno Merestet. Vaid paar seika. Mäletan, kui ilmus Uno Merestelt teadusmetodoloogiline artiklite sari ajakirjas Vestnik Statistiki, siis õelutsevaid mahategijaid jätkus. Või kui ilmus Merestelt Majandusleksikon, siis mõned algajad magistrikraadiga õppejõud kuulutasid, et see töö ei sobigi kasutamiseks üliõpilastele. Aeg läheb edasi, praegu neid nö kriitikuid majandusteoreetikutena ei tea, ega tunne keegi.

 .

Lõpetuseks. Inimesena akadeemik Uno Mereste läbi üksikisikute hoolis väga oma maast ja rahvast, olgu see siis teadlasena, õppejõuna või Riigikogu liikmena. Tema kui teadlasaristokraadi puhul oli see kõik nii loomuli, mis ei saanudki teisiti olla.

.

Vambola Raudsepp,

prof emer, Tartu Ülikool

.