Akadeemik Uno Mereste: pühendunud teadlasaristokraat

.

Mida pole kirjas, seda pole ka olemas.
Hiina rahvatarkus

.

Scientists are wealth of each nation's, particulaly important they are for small nations. Professor Uno Mereste was Esonian scientist, member of the Academy of Sciences. He was internationally wellknown scientist (economist). Professor Uno Mereste made a lot for the development of language (terminology) in Estonia. He also acted in politics, was the Member of Estonian Parlament.

.

Teadusajaloo tarvis on väärtuslikud iga suurmehe kaasaegse kirjapandud mälestused, meenutused. Pean Uno Merestet enda kaasaegseks, millest vajadus visandada mõned mõtted, mis omavad tähtsust iseloomustamaks seda väljapaistvat akadeemikut.

1960.ndate alguses hakati Eestis rääkima Uno Merestest kui ühest omanäolisest erudeeritud noorest majandusteadlasest, kelle loengud Tartu ülikoolis äratasid huvi oma põhjalikkusega ja laiahaardelisusega. Rääkijateks ennekõike tema üliõpilased ja kolleegid, sealhulgas ka need, kellega ise olin tuttav keskkoolipäevilt. Seega Uno Merestet teati põgusalt ka Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus olin majandustudengiks aastail 1961-1966.

Akadeemik Uno Mereste (27.05.1928-06.12.2009)
/Foto internetist/

1964. aastal tuli Uno Mereste tööle Tallinna Polütehnilise Instituudi raamatupidamise ja statistika kateedri juhatajaks ning tollest ajast peale tekkisid meil juba isiklikud kontaktid, mis kestsid aastakümneid.

.

Autor kirjutab raamatust ainult poole,
teise poole kirjutab lugeja.

Joseph Conrad

.

Pöördelised hetked on kõigile enim mällusööbivad: TPI-sse tuleb Tartu ülikoolist uus tarmukas-sarmikas kateedrijuhataja! Muide, meie tolle aja majandustudengid olime siiski juba piisavalt ette valmistatud uue kateedrijuhataja tulekuks, sest endine juhataja akadeemik Johan Vaabel oli meile Uno Merestest rääkinud kui väga vajalikust ja sobivast isikust sellele ametipostile. Etterutates võib ütelda, et ta ei eksinud oma valikus.

.

Akadeemik Johan Vaabel (26.08.1899-10.04.1971)
 /Foto internetist/

.

Muide, teadlasjärelkasvu loomiseks Eestis langes akadeemik Vaabeli valik omal ajal ka Raimund Hagelbergile, keda ta kutsus aspirantuuri ja kellele ta oli ka teaduslikuks juhendajaks. Sõnaga, akadeemik Vaabelit võib pidada Eesti tulevaste akadeemikute vaimseks isaks. Põhjus lihtne: akadeemik Vaabel hindas kõrgelt noore inimese loomupärast annet ning tahet, täielikku pühendumist teadustööle.

Tagasivaatena tuleb rõhutada, et Uno Mereste kanda Tartu ülikoolis olid majandusliku mõtlemise arendamisele väga olulise tähtsusega õppeained nagu statistika teooria, majandusstatistika ning esialgu ka osa raamatupidamisest ja majandusanalüüsi õppekoormusest. Kõigest sellest pikemalt on kirjutanud Raimund Hagelberg oma elulooraamatus Elust ja endast (2008).

Niisiis, Uno Mereste tuli Tallinnasse Tartu ülikoolis õppeteadustöö kogemusi omava õppejõuna. Tartus hinnati teda väga kõrgelt ning TÜ majandusteaduskond pidas tema äraminekut omale suureks kaotuseks.

TPI-s üllatas Uno Mereste meid, majandustudengeid juba esimestel kokkusaamistel oma süsteemse lähenemisviisiga, so ta piiritles majandusteaduse koha ja rolli teaduste süsteemis, rääkis teaduse enesetunnetusest ning teaduse elementidest. Muidugi oli selline teadusfilosoofiline lähenemisviis meile esialgu väga uudne, võõras, isegi arusaamatu ning tekitas mõnedes üliõpilastes protestimeeleolu (miks me peame seda kõike üldse teadma?). Arusaadavam oli meile see, kui ta selgitas majanduslike näitajate kujunemist nö algarvepidamises, näitajatevahelisi seoseid ja analüüsi võimalusi. Niimoodi avanes üliõpilastele Uno Mereste tõeline teadlasnatuur juba esimestest kohtumistest peale.

Eks eelnevast johtuvalt harjuti tõigaga, et Uno Mereste on väga nõudlik üliõpilaste uurimistööde sisu ja vormistamise suhtes. Ja kuigi algul meid valdas mõistmatus, olime hiljem tänulikud sellise nõudlikkuse eest.

.

Intelligentsus on inimese omadus
vähem ruumi võtta.
Mikk Mikiver

.

Pidasin siis ja pean ka nüüd Uno Merestet sündinud teadlasaristokraadiks, mis ilmnes tema teadlasnatuuris, aga ka käitumises, kõnes ja suhtlemises üldse. Vaid üks seik. Tol ajal TPI oli ennekõike poiste kool, meie erialal olid aga valdavalt tüdrukud. Kuidagi koomiliselt kukkus välja olukord, kus mõned noored TPI meesõppejõud püüdsid eputada meie kursuse noorte tüdrukute ees. Mõni kiidukukk läks isegi nii kaugele, et tutvustas end kui noort ihaldatud poissmeest. Seda teati ka erialakateedris, kuid Uno Mereste laitmatud kombed ja resoluutsus lihtsalt ei talunud taolist olukorda. 

Edasi mõni sõna isiklikku. Oma diplomitöö (sisuks tööjõu ja -viljakuse mõju ettevõtte kasumile ja rentaablusele) koostasin dotsent Maimu Saarepera teaduslikul juhendamisel, kuid samas tunnetasin väga selgelt kateedrijuhataja suuniseid. Need olid: andmetöötluse korrektsus ja sügavus, näitlikkus (sh arvjoonised), järelduste ja ettepanekute selge väljatoomine ning majandusalase keele, sh terminoloogia täpne kasutamine. Selle töö kaitsmise ajast on mulle meelde jäänud Uno Mereste väga sisukad küsimused ja asjakohased märkused. Meenutasin neid sageli oma edaspidiste teaduslike uurimistööde koostamisel.

1966. aasta märtsist alates minu sidemed erialakateedriga mõneks ajaks katkesid, sest õpinguaeg sai läbi, diplom taskus ja tuli asuda oma esimesele töökohale. Selleks sai ehitusettevõte Valgas, kus töötasin esialgu finantsistina, hiljem pearaamatupidajana. Kõik toimus kuidagi järsku, oli kindel tahtmine veel õppida, sest Uno Mereste näidatud tee tundus nii kütkestav, perspektiivikas.

Nii hakkasingi otsima-kuulama edasiõppimise võimalusi ennekõike küll aspirantuuris Eestis, aga ka naabervabariikides. Õhtuti peale tööd valmistusin aspirantuuri sisseastumiseksamiteks, ehkki ei teadnud veel, kus õppimisvõimalus avaneb. Juhtus nii, et Läti Teaduste Akadeemia majandusinstituudis kuulutati välja koht, kuhu võisin kandideerida ja Riias mul soovitatigi seda teha. Läks aga nii, et tekkis hoopis võimalus asuda tööle Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedrisse assistendina. Raskused tekkisid aga sellega, et pidime ju peale kõrgkooli lõpetamist töötama erialal vähemalt kolm aastat, mul aga oli töötatud napilt kaks ja pool aastat. Tänu Raimund Hagelbergi ja Uno Mereste toetusele sain tööle Tartu ülikooli, kuid tolle aja nö ehitussüsteemist läks välja kaebekiri TPI-sse minu ebaseadusliku lahkumise kohta. Nendes asjus Uno Mereste pidi paaris instantsis vaibal käima, kuid mulle rääkis ta nendest seikadest alles aastal 2003, so 35 aastat hiljem. Milline altruism ja tagasihoidlikkus!

.

Ehkki statistikat pole põhjust pidada enam nooreks teaduseks, on ta üks selliseid, mille mõnede elementaarsetegi mõistete ümber käivad veel elavad vaidlused.
Uno Mereste

.

Akadeemik Uno Mereste teadustöö on olnud väga viljakas ja ulatuslik. Algul oli tema põhitähelepanu suunatud statistikale, hiljem laiemalt kogu majandusteooriale. Kui hakkasin koostama oma kandidaadi väitekirja (ehitusettevõtte rahanduse alalt), siis uurisin läbi kõik tema poolt kirjutatu, alates teadusartiklitest kuni õppematerjalideni välja. Tol ajal meie kontaktid ei olnud nii tihedad nö silmast-silma, kuid nad toimisid avaldatud tööde baasil.

Kõige muu kõrval väärib eraldi esiletõstmist Uno Mereste hiiglaslik töö majandusalaste mõistete piiritlemisel ja terminoloogia täpsustamise alal. Tema poolt kasutatavad keeled (saksa, vene, soome, inglise jt) võimaldasid teha võrdlevaid analüüse eesti erialakeele vajadusteks. Selles osas oli ta küll teenäitaja kõigile noortele teadlastele Eestis.

Teadustöös tekib olukordi, kus ollakse lihtsalt ummikus ja edasiminekuks puudub suund, siht. Mäletan kui mitmeid kordi käisin Uno Mereste juures oma doktoritöö koostamise ajal, et saada nii vajalikku nõu, aga ka toetavat sõna. Abi sain alati, eriti häid soovitusi, millist kirjandust uurida. Samas mind alati üllatas see, kui tugev oli ta teaduse metodoloogia probleemistikus ning kui hästi ta orienteerus majandusteooria keerdkäikudes.

Uno Mereste oli ületamatu statistikateooria tundmises, kuid samas ta võis rääkida peensustest rahanduse, panganduse, majandusanalüüsi vms valdkonnast. Kõike rääkis ta mõtlikult, aeglaselt, pühendatult ning väga selges sõnastuses. Kõik see tegi atraktiivseks ja meeldejäävaks tema esinemised arvukatel teaduskonverentsidel ja teistel koosviibimistel.

.

Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedris töötanud õppejõud 1988.aasta. Uno Mereste esimeses reas vasakult esimene, Raimund Hagelberg samas reas neljas.
/Foto Vambola Raudsepa erakogust/

.

Eks statistikast räägitakse mitmeidki anekdoote (statistiline vale!), mis seonduvad statistilise näitaja tõlgendamisega. Õppejõud meenutavad sageli Arthur Schopenhaueri väidet: "Kõige raskem on õpetada seda, mis võib olla korraga nii tõene kui ka väär" olukorras, kus õppur ootab vaid üht ainuõiget vastust või lahendust. Uno Mereste orienteerus sügavuti majanduselu nüanssides ning oskas lahti arulteda kõige keerukamad probleemid. Mõnikord ka üsna karmi tõde välja üteldes. Eelmise ühiskonnakorra tingimustes tekitas see vastavate organite huvi tema isiku vastu. Seika tõendas kaebekirjade hulk vastavates asutustes. Aastaid hiljem sai ta nende kaebekirjadega isegi tutvuda, jutuajamistes vihjas vaid mõnele, kuid samas jäi väga napisõnaliseks.

.

Uno Mereste kapitaalsel majandusleksikonil pole majandusteooria seisukohalt rahvusvahelises ulatuses võrdväärset.

 Raimund Hagelberg

.

.
Akadeemik Uno Mereste intensiivne teadustöö kestis kuni tema elu lõpuni. Viljakas oli ta veel suhteliselt kõrges vanuses, olles seotud tööga Riigikogus ja Eesti Pangas. Ikka ilmus temalt teadusartikleid ja mis kõige kaalukam, so kaheosaline Majandusleksikon. Viimast võib pidada ka tema elutööst kokkuvõtteks.

.

Uno Mereste (vasakult teine) Riigikogu liikmena külastamas Tartu Ülikooli

/Foto Vambola Raudsepa erakogust/

.

Uno Mereste oli avatud suhtlusringiga, tal jätkus aega külastada kollege ja üliõpilasi Tartu Ülikoolis ning esineda aktuaalsetel teemadel. Alati võttis ta osa Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedri tähtpäevade tähistamisest, kokkutulekutest.

 .

Ühest väga olulisest iseloomuomadusest: Uno Merestel puudus täielikult selline pahe nagu inimlik kadedus. Johtus see nüüd sellest, et tema tehtud uuringud olid lihtsalt täiuslikud ja jäid teistele kättesaamatuiks. Ja ta ise tunnetas seda? Küll aga oli ka neid, kes väga kadestasid Uno Merestet. Vaid paar seika. Mäletan, kui ilmus Uno Merestelt teadusmetodoloogiline artiklite sari ajakirjas Vestnik Statistiki, siis õelutsevaid mahategijaid jätkus. Või kui ilmus Merestelt Majandusleksikon, siis mõned algajad magistrikraadiga õppejõud kuulutasid, et see töö ei sobigi kasutamiseks üliõpilastele. Aeg läheb edasi, praegu neid nö kriitikuid majandusteoreetikutena ei tea, ega tunne keegi.

 .

Lõpetuseks. Inimesena akadeemik Uno Mereste läbi üksikisikute hoolis väga oma maast ja rahvast, olgu see siis teadlasena, õppejõuna või Riigikogu liikmena. Tema kui teadlasaristokraadi puhul oli see kõik nii loomuli, mis ei saanudki teisiti olla.

.

Vambola Raudsepp,

prof emer, Tartu Ülikool

.



Aastaid kestnud sidemed St Peterburi Finantsmajanduse Ülikooliga

.

• 1982 - suri N Liidu parteijuht Leonid Brezhnev (19.12.1906 - 10.11.1982)
• 1982 - akadeemik Raimund Hagelberg asus tööle Eesti TA peasekretäriks
• 1983 - Vambola Raudsepp kaitses doktoriväitekirja St Peterburis
• 1988 - suri TÜ rektor Arnold Koop (16.07.1922 - 21.04.1988)

.

Mitte ühtegi avastust pole tehtud ilma julge oletuseta. /Isaac Newton/

.

Möödub kolmkümmend aastat, mil kaitsesin Neevalinnas oma doktoriväitekirja, millele aga eelnes mittestatsionaarne doktorantuur sealse õppeasutuse rahanduse kateedri juures. Hiljem aastaid doktoriväitekirjade kaitsmisnõukogus, kus oponeerisin mitmeid väitekirju. Peale selle osavõtt ja esinemised mitmetel teaduskonverentsidel doktorantuuri ajal ja hiljemgi.

.

Gribojedovi tänava sümbol /vr*/

Doktoriväitekirja koostamise aeg oli pingeline, tuli läbi töötada hulk kirjandust, seadusandlikku materjale, arvandmestikku vms ja olla kursis majanduses toimuvaga. Sel ajal oli mul heaks teejuhiks ja konsultandiks professor Viktor Kolesnikov.

.

Paraku nüüd juba manalamees, kelle elutöö
on raiutud Finantsmajanduse ülikooli ajalukku
.

Teeneline teadlane professor majandusdoktor

 Dmitri Stepanovitś Moljakov

.

Majandusprofessor ja kirjanik Vytatutas Aźusilis

TÜ  rahanduse ja krediidi kateedri õppejõud ja abipersonal (1981)
.

1970. aastateks olid meil juba väljakujunenud sidemed St Peterburi Finantsmajanduse Instituudiga. Olulisemaks oli ehk seik, et tolle aja sealse rahanduse kateedri juhataja professor Ernst Voznessenski doktoriväitekirja üheks ametlikuks oponendiks oli professor Raimund Hagelberg. Hiljem tuli aga mul endal oponeerida mitmeid sealseid doktori- ja kandidaadiväitekirju. Avaldasime ka oma uurimistöid tol ajal väga tuntud instituudi teaduslike uurimistööde kogumikes.

Tartu Ülikooli ja Neevalinna ülikoolidega 

tihedate koostööaastate aegu

.

Aastad mööduvad, sidemed Neevalinna ja Tartu vahel lõdvenesid, kuid õnneks ei kadunud päriselt. Ja seda tänu dotsent Nadezhda Ivanovale.

TÜ rahanduse ja krediidi kateedri isikkoosseis, paremalt teine dotsent Nadezhda Ivanova /Foto Vambola Raudsepp'a erakogust/

Paraku hinnangud lähiajaloole, sh teadusajaloole on kiiresti muutuvad ja ka vastuolulised. Momendil on aga tähtis see, et neid materjale, mida hinnata oleks piisavalt talletatud.

Vambola Raudsepp 
aastal 2012.

375 aastat Hänike esmamainimisest

.

Inimesed näevad üksnes seda, mille nägemiseks nad on ette valmistatud. /Ralph Waldo Emerson/.

.

Hänike kui Kärgula karjamõisa esmamainimisest leiame jälgi aastast 1638. Seega aastal 2013 võisime tähistada selle küla 375.ndat täht-/sünnipäeva. Paraku selle küla möödanikku on väga vähe uuritud ja algmaterjale selleks on napilt. Siiski võib väita, et küla elas oma kõrgaastaid peale talude päriseksostmist, so ülemöödunud sajandivahetusel. (Märkus: kõik fotod Vambola Raudsepp'a erakogust /vr*/).

.

Sissesõit Hänike asulasse Sõmerpalu suunast /vr*/

Hänike küla talude ostudokumentidel võime leida 

Kärgula mõisniku von Sieversi allkirja (Foto internetist)

.

Praegu elab külas alaliselt vähem kui kümmekond perekonda (põhiliselt pensionärid), kusjuures 1970.ndatel oli siin üle saja püsielaniku.

Hänike vanemaid elanikke 1950.ndatel /vr*/

 Hänike noored 1950.ndatel aastatel  /vr*/
 .

 

 .

Vennad Raudsepad 1949. aastal /vr*/

.

Hänike elanikke Osula Prassipalu kalmistul 1940.ndatel  /vr*/

.

Küla paljud endised elanikud on maetud Osula kalmistule, mille rajamisest möödub eeloleval aastal 180 aastat.

Kohalik koduloohuviline Gustav Raudsepp (1882-1935) 
 (Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)

.

Kohalikke vaatamisväärsusi  /vr*/

.

Koduloohuvil Lustivere talus olid oma traditsioonid, mistõttu ise  kogusin 1950.ndatel ütlusi Hänike külas, aga ka kohalikke muistendeid. Üks omapärasemaid oli Meela needus, mille panin kirja 1955. aastal Liidia Solom-Raudsepp'a ütluste järgi. On ka muudes allikates juttu sellest, et 1800.ndate keskpaiku oli Kärgulas mõisnikke, kes hoolimatult peksid talupoegi ja olla isegi tapmisi. Et aga kohalike elanike seas võis olla ka sensitiivsete võimetega vanemaid inimesi, siis selles pole midagi erakordset.

Mälestustahvel Urvaste kirikus 
Hedwig Catharina von Sivers'ile /vr*/

.

Niisiis, Hänike koduloolaste väidete kohaselt on Urvaste kiriku ühel mälestustahvil kirja pandud noore inimese surm seotud kohaliku muistendiga Meela needus. Omapärane muistend on Karjasoo kaksikud, mida on räägitud kohalike inimeste seas juba mõned sajandid tagasi.

Küla lähiminevikust juttu ka memuaarides

Hänike külast on pärit mitmeid tuntuid inimesi: Endel Ideon (lõpetas Eesti Põllumajandusülikooli ja oli pikka aega Hiiumaal põllumajandusjuht), Meelis Ideon (lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli ja töötas sealse raamatukogu direktorina), Vambola Raudsepp (lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli, majandusdoktor, töötas pikka aega Tartu Ülikoolis professorina), Asta Rauba-Sibul (lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli), Avo Toom (lõpetas Tallinna Merekooli) jt. Juured Pudru talus on jalgpallur Mart Poomil (Meeta Veisver-Poom'i pojapoeg), ajakirjanik Argo Ideonil (Meelis Ideoni poeg) jt.
.

 Endel Ideon (2012)

(Vt ka 375 aastat Hänike esmamainimisest. Lõunaleht 22. november 2012).

.

Vambola Raudsepp, endine Hänike elanik.

Koduloolisi pilte/seiku Osula Prassipalu kalmistult

.

Koduloouuring on ennekõike austusavaldus

 kohalikele inimestele

.

Osula cemetery was founded in the 1833rd. There are buried many well-know people who have come from Sõmerpalu parish, as well as their descendants. The cemetery contains a large scale information that must be skillfully used. These investigations have a great historic value at the local level.

.

Lähedaste haudadel käime nende tähtpäevadel, Jõulude ajal, hingedepäeval, aga ka kalmistupühal. Miski meile veel tänapäeval arusaamatut seob meid lahkunutega, võibolla tumeaine või -energia vahendusel. Aga need seosed on meile vajalikud ja olulised. Peale selle kalmistu pakub väärtuslikku materjali igale koduloo- ja genealoogiahuvilisele. Kuna eeloleval aastal möödub 180 aastat Osula Prassipalu (üteldakse ka Prassimäe) kalmistu rajamisest, siis järgnevalt mõned fotod, millel igal oma pikem lugu. 

Kalmistu tarvis oli Sõmerpalu mõisaomanik Aleksander von Möller eraldanud 10 vakamaad Prassipallu. Õpetaja Stein olnud uue surnuaia vastu, kuid õnnistanud selle siiski sisse. Nüüd üks vastuolu: erinevates allikates on surnuaia rajamise aastaks küll 1833, mis peaks õige olema, aga ka aastaks 1883 (vt Metsast leitud kirik, lk 140, autor Valdo Valper). Vastuolu vajab selgitamist.

Valdo Valper

(NB! Kõik pildid on pärit Vambola Raudsepp'a erakogust /vr*/).

Prassipalu kalmistu värav /vr*/

Hauamonument professor Evald Maltenek'ile (1887-1938) /vr*/

Ta oli laialdaste huvidega, ennekõike tehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor. Siit kalmistu ühelt kaunimalt mälestusmonumendilt avanes vaade Osula alevikule ja Võhandu jõele, mille paraku nüüd kasvavad puud varjavad.

.

Hauamonument Määritsal langenud metsavendadele /vr*/

See hauamonument on juba kujunemas kohalikuvastupanuliikumise sümboliks. Pakub huvi ennekõike koduloouurijatele.

.

Kohaliku kirjamehe Rihhard Iher'i matuseplats /vr*/

..

Sporditegelase ja ärimehe Väino Leok'i (1939-2007) viimne puhkepaik. Tema järeltulijad Avo, Aigar,Tanel jt Leok'id on motospordis kogu maailmas tuntud nimed  /vr*/

.

 II maailmasõjas langenute ühishaud Osula kalmistul /vr*/

.

 Laulja ja näitleja Väino Puura vanemate hauaplats /vr*/

.

Kirjanik Endel Loide-Rätsep'a isa

 Peeter Rätsep*a hauamonument /vr*/

.

Mälestuskivi Vabadussõjas langenutele Osula kooli pargis /vr*/

.

 Vabadussõjas langenud sõjamehe hauaplats /vr*/

Kohaliku taluperemehe ja koduloohuvilise Gustav Raudsepp'a (1882-1935) viimne puhkepaik Majandusteadlase Vambola Raudsepp'a (1941) vanaisa /vr*/

.

Pühajõgi

.

Osula kalmistule on maetud veel teisigi tuntuid inimesi või nende vanemaid. Siia on maetud botaanik Linda Viljasoo (1910-1991), sõjaväelane Erich Matteus (1903-1985), aga samuti arhitekt Arnold Matteuse (1897-1986) vanemad jt. Ja lõpuks mitmed kohaliku tähtsusega haridus- ja kultuuritegelased.

.

                      Vambola Raudsepp

Mõtteid ja aforisme

  

.

These aphorisms and sayings I have accumulated over many years. They are designed for the Estonian reader - they take into account the peculiarities of the local language. Thus, often, they are difficult to translate into English.

  

Aforismid ja mõtteterad on väga isikupärased, neis peegeldub autori maailmapilt ja eluhoiakud. Nad sünnivad aeganõudvalt, raskelt. Alljärgnevalt mõned (minu märgi /vr*/ all) pikema aja jooksul kogunenud mõttesähvatused.

1. Kui oled kotkas, siis ära kraakle vareseparves, sest kraakleja kujutleb end kondorina. /vr*/. 
2. Haridus intuitsioonita on lhtne koolitus. /vr*/.
3. Kuluta raha asjadele, mida saab raha eest osta, kuid kuluta aeg asjadele, mida ei saa raha eest osta. /vr*/.
4. Olnust valikuline vaikimine on ideoloogia, olematust valikuta rääkimine aga poliitika. /vr*/.
5. Ilusad inimesed ei ole alati head, kuid head inimesed on alati ilusad. /vr*/. 
6. Suured asjad tehakse suurtes keeltes, väikeste osaks jääb üksnes tõlkimine. /vr*/. 
7. Inglasel on sugupuu (family tree), eestlasel suguvõsa. Kui näen meie kalmistul võsastunud hauaplatsi, siis veendun erinevuses. /vr*/. 
8. Üksnes vabal inimesel on vabadus ka eksida. /vr*/. 
9. Meelisharrastus on vabadus, mis tekib vaimsuse varal. /vr*/. 
10. Müsteeriumide rikkused toetavad vaimsust, rikkuse müsteerium ambitsioone.  /vr*/.
11. Aja möödudes me enam ei mäleta oma laimajaid-pahasoovijaid, kuid mäletame oma sõprade vaikimist. /vr*/.
12. Tarkus seondub headusega, kui mitte, siis kavalusega. /vr*/. 
13. Kõike, mida me võime teha, on meie võimuses ka mitte teha. /vr*/. 
14. Me alati ei tea, mida tahame, kuid vastutame nende /tahtmiste/ teostamata jäämise eest. /vr*/.
15. Kui rahval/rahvusel on haritud eliit, siis võideldakse välja ka iseseisev riik ja saavutatakse vabadus. /vr*/. 
16. Rahvas, kes ei hoia eliiti, pole hoitud ka rahvana. /vr*/. 
17. Inimlik eksimus on eatu, üksnes kavalad kasvavad veatuks. /vr*/. 
18. Anonüümpealekaebajale jääb õigus, sest ristilöömistõde on üldsuse poolel. /vr*/.
19. Usalda üksnes teaduslikke teadmisi, kui neidki kõiki võib... /vr*/.
20. Et käia ajaga sammu, peab jooksma muutustega kaasa. /vr*/
21. Masohhism: loomingulise põlemise nautimine läbipõleva loomingu nimel. /vr*/
22. Võim/voli koos vabadusega on taak, mille kergendamine pole kunagi kurjast. /vr*/
23. Jah-sõna eitab teisi võimalusi. /vr*/
24. Gigantomaania: tahe ületab talenti. /vr*/
25. Ateism: valitute kohtumine absoluudiga tekitab teistes raevukat hukkamõistmist. /vr*/
26. Sõnakuulekas on äraarvamatu, sest ta elab võõraste sõnade järgi. /vr*/
27. Igavikus on Kõiksus ja vaimsus lahutamatud - selle mõistmiseks peame tõusma vähemalt Looja Tarkuse lävepakule. /vr*/
28. Elu mõte: parimad mõtted elule. /vr*/
29. Ainelises maailmas näeme rohkem kui oleme kõrgemal, vaimses - kui otsime sidet Looja Tarkusega. /vr*/
30. Inimesele pole tähtis Looja Tarkus vaid oma õigus/tõemonopol. /vr*/
31. Üks kõigi eest küll, kuid kõigile üks - pigem ükskõik. /vr*/
32. Ande suuruse märkamiseks vajame ajalist ja ruumilist distantsi. /vr*/
33. Lühim anekdoot - on olemas filosoofiline tõeteooria. /vr*/
34. Tähtsustades elu peale elu võib sündida kultus, kuid elu enne elu - vaimsus. /vr*/
35. Iga uus päev on taevalik kingitus/and, mis kohe halastamatult tagasi võetakse. /vr*/
36. Ambitsioonide võidu korral saavad vastumeelsetest õigustustest meeldivad tõed. /vr*/
37. Õnn soosib pigem eesmärgistatud ambitsioone kui altruistlikke soove. /vr*/
38. Sageli sõnatus vaikuses sisaldub kõige sisukam sõnum. /vr*/
39. Paraku üksmeel rajaneb vaid ühe meelel.  /vr*/
40. Üksmeel on võimalik vaid tänu lihtsameelsetele. /vr*/
41. Rahval on alati õigus. Õigus hävitada ka neid, kel suurem tõde. /vr*/
42. Iga teadmine, oskus on rikkus, ennekõike aga kasvatuslik. /vr*/
43. Vaimuvaesus rikastab tigedust. /vr*/
44. Isegi elus kogetud mõttetus muutub mõttekaks elukogemuseks. /vr*/
45. Paraku iga teadmine muutub tarkuseks. /vr*/
46. Andevaesus toidab tabusid ja tavandeid. /vr*/
47. Pedagoogika: Vigadest õppijast kasvab väärastunud inimene, sest õpetajateks on vead. /vr*/
48. Eelarvamused tekivad teadmatusest, kuid paraku nad kujundavad harjumusi. /vr*/
49. Keskiga: nooruse unelm muutub paroodiaks. /vr*/
50. Autobiograafia: verbaalne vigade parandus elatud elule. /vr*/
51. Viisakus on tavakohane erisuste austamine. /vr*/
52. Multiversum: olematus saadab signaale oma olemuse usutavuse kohta. /vr*/
53. Ilu on väärtuste kontsentratsioon. /vr*/
54. Haridus/tarkus teeb vabaks, kuid õnnetuks. /vr*/
55. Eesmärk on iseloomu saladus. /vr*/
56. Teadlikkuse duaalsus: infoühiskonna näljane lepib rämpstoiduga. /vr*/
57. Erinevused kujundavad andeid, paraku erineda söandavad üksnes edevad. /vr*/
58. Lapsepõlves sinisilmne komistamine; keskeas paljulubav heitlus; vanaduses kahetsemine. /vr*/
59. Kui on idee ja tahe, saab teoks ka looming. /vr*/
60. Õigustuse otsimiseks hakkab inimene oma ohvrit vihkama. /vr*/
61. Iseloom tekitab olukordi, olukorrad kujundavad saatuse. /vr*/
62. Memuaarides talletatud energia läidab mälestusküünla igavikku lahkunutele hetkel, mil seda soovime. /vr*/
63. (Teadus)looming on mõtestatud ilmutus väljavalitute kaudu. /vr*/
64. Ilmutus on äraspidine tunnetus. /vr*/
65. Originaalitseja teeskleb isegi mõttetuste mõtlemisel /vr*/
66. Kordamine/kordumine on stagnatsiooni ema. /vr*/ 
67. Inimene on selline nagu näeb teda armunu pilk. /vr*/
68. Retsensioon: põhimõtete mõtetuse põhjendus. /vr*/ 
69. Ka üleannetus on annetus. /vr*/ 
70. Tõrjuge revolutsionääre/mässajaid, enne kui nad teid endit tapavad. /vr*/ 
71. Ülesandjad tulevad just allaandjate seast. /vr*/ 
72. Tänapäeva emakeel meenutab õela võõrasema keelt. /vr*/
73. Kõige keerukamaid probleeme on hakatud lahendama tänu lihtsameelsusele. /vr*/ 
74. Kui tahad õppida tundma inimest ennast, siis lase tal rääkida teistest. /vr*/ 
75. Härrasmees märkab märkamatult, sõnab sõnatult ja kõnetab kohalolekuga. /vr*/ 
76. Mittekeegi on ennekõike keegi. /vr*/ 
77. Inimese nimes heliseb tema saatus. /vr*/ 
78. Elul pole mõtet või eesmärki, küll aga on need isiksusel. /vr*/ 
79. Hingehädade parim ravim on oskusteave. /vr*/ 
80. Ilu ei tekita küsimusi, küll aga annab vastuseid neid esitamata. /vr*/ 
81. Patriotism: maakodu kui kodumaa minimudel. /vr*/ 
82. Üksnes üleolev saab olla ülev. /vr*/ 
83. Isekus tagab iseolemise. /vr*/ 
84. Konformism: juuda suudluse inimlik, neutraalne mõistmine. /vr*/. 
85. Erakordsus tõendab keskpärasust. /vr*/.
86. Bolśevike partei võidukäigu tagasid parteitud bolśevikud. /vr*/. 
87. Hetked, mil sobrate minevikus, kaotate olevikus. /vr*/. 
88. Demokraatia müsteerium: võim loob võimalused ise ja iseendale. /vr*/. 
89. Teadmiste lisandumine muudab rumala inimese enesekindlaks, isegi ülbikuks. /vr*/ 
90. Tõde on ilus - julm ja ülekohtune, elu harmoniseeriv jõud. /vr*/. 
91. Sõna selgitab (idee) mõtte, kõne tapab selle. /vr*/. 
92. Mõrva puhul ei vasta karistuse suurus kunagi kuriteo suurusele. /vr*/. 
93. Apooria: need väärikad inimesed, kes teenivad ausalt jätiseid, lahkuvad just ise jätistena. /vr*/. 
94. Üle pea kasvanud ambitsioonid viisidki pea. /vr*/.  
95. Kui tõrvikukanja väsib, hakkab jalgu jääma, siis on rahval õigus tramppida ta mutta - armetult, igaveseks. /vr*/. 
96. Õnneseened, kes on vabastatud/vabanenud mõtlemisest. /vr*/.
97. Oskusteave: millist tarkust vajatakse mõistmaks inimlikku rumalust! /vr*/.
98. Looming - mediteerimise ja vaimse eneseületamise produkt. /vr*/.
99. Tänuvõlalt teenivad intresse harilikult võlgnikud. /vr*/.
100. Ebavõrdsus tekitab arengu. /vr*/.
101. Valgustkartvad teod toimetatakse vaimupimeduses. /vr*/.
     
102. Kaaslase kaotused ja valu elatakse üle, harva aga tema õnnestumised ja rõõmud. /vr*/.
103. Õppisid rääkima - oled saanud inimeseks; tead, mida rääkida - oled saanud hariduse; õppisid vaikima - oled saanud targaks. /vr*/.
104. Igal ajastul inimene käitus just nii, mis tagas siiski inimkonna ellujäämise. /vr*/.
105. Vaikimine - investorit ootav kuld. /vr*/. 
106. Pole hullu, kui laps ei tea, mida tahab, sageli ei taha ta seda, mida teab. /vr*/.
107. Tahad teise tuju õelaks ajada, siis kiida kui hästi sa ise elad. /vr*/.
108. Kõik teavad laste kasvatamisest kõike seni, kuni neil endil lapsi pole. /vr*/. 
109. Etnose kriis: nõrgenevate lootus-ja masendusvirvetega hääbumine. /vr*/.
110. Kõiksusele kulus igavik, et sünniks anne, ideoloogiale piisab ajutisest võimust, et panna ta rivisammu marssima. /vr*/. 
111. Olen, kuni mind mäletatakse. /vr*/. 
112. Minu noorusaja kaks kultusfilmi: "Valgus Koordis" ja "Viimne reliikvia" - mõlemad ajaloolised võltsingud. /vr*/.
113. Postamendil tehakse hiljem rohkemgi kui omas ajas. /vr*/. 
114. Iga reetur õigustab end isemoodi, kõik nad kaifivad ühtmoodi. /vr*/. 
115. Mõni inimene on justkui tume pilv taevas, kui ta kaob, paistab taas Päike. /vr*/. 
116. Erakordne anne (talent) - arvukatelt vereliinis eellastelt päritud võimed, oskused ja teadmised, mis teatud tingimustel on võimendunud ühes isiksuses ./vr*/ 
117. Intelligentsil on traditsioonid, eliidil ambitsioonid. /vr*/.
118. Traditsioonide kaudu tunnetame oma juurte väge. /vr*/.
119. Igas hetkes peitub üks möödalastud võimalus. /vr*/.
120. Õigeaegsus tähendabki aja õiget kasutamist. /vr*/. 
121. Teadlik sarihilineja näitab oma ülimuslikkust, sellega leppija - lakeilikkust. /vr*/.
122. Eristujaid, eirajaid-eitajaid küll palju, kuid erilisi vaid üksikuid. /vr*/.
123. Mida rohkem teistest hoolid, seda enam enda elus kaotad. /vr*/.
124. Eestile sobis edev president, sest puudus eliit, kes oma suhtumise selgelt välja ütelnuks. /vr*/. 
125. Andesta ja unusta! Vale puha. Alandatud ja solvatud inimene ei anesta ega unusta mittemidagi. /vr*/. 
126. Alandatu/solvatu vaikimine on ohutu kuni esimese vihapurskeni. /vr*/.
127. Lapse loomisanne pärineb enim kujutlusvõimest kui teadmistest. /vr*/.
128. Kõrgepinge ja reetmine - eksida võib vaid kord. /vr*/. 
129. Kui soovid teisele edu, tervist ja õnne, lased sellel endas domineerida, siis kutsud parima ka isiklikku ellu. /vr*/.
130. Probleeme jagub kõigile. Vaid üksikud suudavad anda lahendusi seal, kus keegi probleemi ei näinudki. /vr*/.
131. Vaikimine on kõige intelligentsem vastus. /vr*/.
132. Juba ammustest aegadest kurdetakse ebasuhet inimese mõistuse kiire arengu ja tema hingelise kitsikuse üle. /vr*/.
133.  Kui ühiskonnas ka kõik rõõmud kaoksid, siis vähemalt kahjurõõm jääb. /vr*/.
134.  Pealekaebajal on alati õigus, mistõttu seda õigust kasutatakse innuga. /vr*/. 
135. Tark teab, millest rääkida ja millest mittekunagi ei räägita. /vr*/.
136. Kadeduskõõrdsilm ja kahjurõõm tantsivad kadrilli ja rahvas rõõmust plaksutab. /vr*/. 
137. Pettumused, tühistamised ja mõnitamised toodavad ühiskonnas destruktiivse energia, mis ebasobival hetkel plahvatab. /vr*/.
138. Negatiivsusega saavutatud tulemus pole jätkusuutlik. /vr*/.
139. Õnneks inimene usub, et elab väga erilisel ajal. Õnnetus - kui see nii ei oleks. /vr*/.
140. Inimese probleemiks on teise inimese erinevus. /vr*/.
141. Pole olnud, pole kuulnud. Pole kirjas, üldsus nõuab.  Paber kannab, mõistus uinub. /vr*/.
142. Aeg antud: kui palju jääb tegemata, kui palju võiks jääda tegemata. /vr*/.
143. Karma: Kahjurõõmu kaifija saab oma teenitud tasu. /vr*/.
144. Massihüsteeria: kõik need, kes usuvad isiku kohta solvanguid/alandamisi, enne kui kuulevad selgitusi, on juba asunud kive loopima ning jäävad endas kindlaks. /vr*/.
145. Inimesel oma elu elamiseks on mitmeid valikuid, kuid aeg antakse vaid ühe tarvis. /vr*/. 
146. Tšingis khaan ei halastanud ühelegi reeturile. Isegi ka neile, kes vaenlase leerist reetsid tema kasuks. Reetur jääb reeturiks, kord reedab oma, teinekord sind ennast. /vr*/. 
147. Võim: õigus löödud, tõde ristil, raskelt rinna peal. /vr*/.
148. Pjedestaalil: Pioneer Pavlik Morozov andis võimudele üles  oma vanemad, saatis surma ja tühistas nad igaveseks. /vr*/.
149. Teadus on üks tervik, üksnes inimene liigendab, klassifitseerib tervikut harudeks, valdkondadeks vms. Teadlane on harilikult valdkondade ülene, mistõttu temalt võib oodata üllatavaid leide, tulemusi väljaspoolt oma uurimisvaldkonda. /vr*/.
150. Hirmutatud-tühistatud inimesed on alistatud. Alistunud sõdurid riiki ei kaitse. /vr*/.
151. Meist võimsama, kõrgema mõistmine annab lootust. /vr*/.
152. Reetur teadku, et oli usaldus, mida ta ei väärinud, ega vääri enam mitte kunagi. /vr*/.
153. Inimene, kes suudab abstraheerida ja hinnata nähtusi uuel tasandil on väga ebamugav. /vr*/.
154. Vältigem eluteel ristmikke, sest võibolla juba järgmisel tuleb teil üksi edasi minne. /vr*/.
155. Naeratus aitab lahendada probleeme, vaikimine neid vältida. /vr*/.
156. Ei unustata inimesi, kes rasketes olukordades aitasid, ei jätnud üksi ja ka neid, kes selle olukorra tekitasid. /vr*/.
157. Keegi neist pole sinu sõber, kes ei kaitse sinu nime seal, kus sind ennast pole kohal. /vt*/.
158. Isegi Eldoraados igatseme tagasi käidud teele. /vr*/.
159. Läänemere-soome hõimud ei leidnud ühist keelt, et luua riik. Küll aga idapoolsed soome-ugrilased võtsid omaks slaavi ja panid aluse Suur-Vene impeeriumile. /vr*/.
160. Kui oled kaotanud kõik, jääb järele tõeliselt oma, mis ongi suurim rikkus. /vr*/.
161. Ajaloost ei õpita? Prognoosimine aegridade varal on eksitav viga. Aga viga korratakse taas ja taas.  /vr*/.
162. Looduse toiduahelas  pole üks tähtsam teisest, ühiskond aga prioriteetidel toimibki. /vr*/.
163. Mida iganes te ka ei räägi (head/halba) on see peegelpilt teist endast kuulaja(te)le. /vr*/.
164. Tahad olla vaba, usalda üksnes alustõdesid. /vr*/.  
165. Minevikusündmused on valikulised, moonutatud ning   iseloomustavad valiku tegijat ja kirjeldajat endit. /vr*/. 
166. Tõde peitubki raskes pakendis, et otsijal oleks seda mõnus lahti harutada. /vr*/. 
167. Ka terve mõistus võib haigestuda, kaotada oma tõ(v)ekindluse. /vr*/. 
168. Kahtlen paljuski, mis õppinud/kogenud olen, kuid ei kahtle kunagi selle vajalikkusest. /vr*/. 
169. Kes loomeprotsessis põleb, peab taluma kõrvetusvalu ja arvestama läbipõlemisega. /vr*/.
170. Armastatud inimesed asuvad südames, vihatud mõistuses. /vr*/.
171. Mõned inimesed saavad alles üldsuselt teada, kes nad on. /vr*/.
172. Igapäevaelus loeb ka nende arvamus, kellel seda tegelikult ei olegi. /vr*/.
173. Ajastu normaalsus on tehislooming, vastuvõetav kaasaegsetele, kuid rikutub looduse loomulikkust. /vr*/. 
174. Rasketel hetketel peab end elus leidma, kuid pidevalt peab tegelema enda loomisega. /vr*/. 
175. Elu eesmärk on saavutatav vaid kokkuleppel loodusega/Loojaga. /vr*/. 
176. Olla rikas, iseseisev ja lugupeetud inimene ebaõiglases ühiskonnas on häbiasi. /vr*/. 
177. Kui sind armastavad sugulased - oled rikas, kui aga  lihtsalt kaaslased, oled õnnelik. /vr*/.
178. Armastatu on ideaalne, vaenlane reaalne. /vr*/. 
179. Õnnelik saab olla vaid olevikus - sellega, mis olemas on. /vr*/. 
180. Stress: kaitsevalmis kaevikus viibija, kes peale pahalaste rünnaku tagasilõõmist on tugevam ja tegusam. /vr*/. 
181. Sa ei vastuta lapsepõlves saadud õpetuse ja kasvatuse eest, kuid vastutad täisealisena selle kõige vastuvõtmise eest. /vr*/.
182. Isiksuse kujundamisel oled ise graniit ja disainiv skulptor. /vr*/. 
183. Kogu elu on lõputu võitlus, millest lõpuks ei tule keegi elavana välja. /vr*/.
184. Vaidlus viib ägestumiseni, nii tarku kui ka rumalaid. Ja rumalad teavad seda. /vr*/. 
185. Iga juhtumi korral on tähtsam inimese reaktsioon sellele. /vr*/.
186. Maailma parim on see naine, kes loob sulle parima maailma. /vr*/.
187. Õnnestumine tuleb läbi kannatuste, sest kannatustel on enamasti õnnelik lõpp. /vr*/.
188. Mida ema laulab hälli juures, see kõlab kõrvus kirstuni. /vr'/.
189. Laps vajab teadmisi, mida meil tollal ei olnud, mitte aga nipsasju, mis tänapäeval on. /vr*/.
190. Arvamused ei muuda fakte, küll aga faktid muudavad arvamusi. /vr*/. 
191. Ära vihka kadedaid. Nad ju arvavad, et oled nendest parem. /vr*/.
192. Ebaõnnestumiseks kuula sõpru, ülemust ja üldsust. /vr*/.
193. Silmakirjalikkus - teeskluse, valskuse ja viisakuse segu. /vr*/. 
194. Kui vaja, tuleb põletada ka sildu enda taga - valgus sellest teel  homsesse heledam. /vr*/. 
195. On ebasiiras kritiseerida-halvustasi mineviku teadmisi-oskusi - mida ei teadnud eile, oskame täna. Asjade loomulik käik. /vr*/. 
196. Üksiolek - kaitse inimeste emotsioonide ja  tõekspidamiste-arvamuste vastu. /vr*/. 
197. Enne kui hakate arvustama-halvistama teist, kõrvutage temaga iseennast kui ideaalset inimest. /vr*/. 
198. Kuulujuttude õel keel leiab alati hea südame, kes neidle hoogu annab. /vr*/.
199. Reeturile andestamine ei muuda minevikku, ega tema tulevikku. Küll aga muudab sinu enda tulevikku. /vr*/.
200. Võime arvustada-mõista minevikku, kuid edasi elame peame ikkagi tulevikus. /vr*/.
201. Teadmised ilma tegevuseta kujundab targutamist, tegevus ilma teadmisteta hullumeelsust. /vr*/.
202. Voorusteta inimese teekond kõrge eesmärgi poole lõpeb varem või hiljem katastroofiga. /vr*/.
203. Suurte isikute tegusid saadavad ka suured vead, mis jäävad teistele arvustamiseks. /vr*/.
204. Teistele haiget teinud inimese teod jäävad tema mälestusse, kuid tuleb aeg, mil neid äratatakse  painavaks valuks. /vr*/-
205. Kui sinu edulugu ärritab teisi, siis sul pole mingit süüd nende ebaõnnestumise pärast. /vr*/.
206. Suurtes hullunud inimrühmades on jõud, mida ei tohi kunagi alahinnata. /vr*/.
207. Noahoop selga on kole, koledam aga, kui näed inimese nägu, kelle käes on nuga.  /vr*/.
208. Häälekad pole usaldusväärsed, sest usaldus vajab vaikust. /vr*/. 
209. Sõjaaja lapsed õppisid rohkem tänaval, lastekodus või koloonias kui kooli klassiruumis. /vr*/. 
210. Üksiolek teeb tugevaks, kuid muudab isiku külmaks, karmiks ja tõrjuvaks. /vr*/.
211. Eeskujud ja enda pidevalt võrdlemine teistega tapab õnnetunde. /vr*/.
212. Sündmused otsustavad, kuid saatuslikuks saavad tagajätjed, so mis juhtub pärast. /vr*/. 
213. Inimene peab ehitama üles ennekõike oma mõttemaailma, alles siis tohib auda midagi mujal muutma. /vr*/.
214. Igal iidolil oma minevik, igal patusel teistsugune tulevik. /vr*/.
215. Su enda halvimad vaenlased on madal enesehinnang, endasse usu puudumine ja otsustamatus - need kõik pärsivad saavutusi. /vr*/. 
216. Inimene peab ise leidma omale armastatud töö, väärtustama seda ning alles siis saab olla ühiskonnale kasulik. /vr*/. 
217. Kord saabub piinav, pilkane vaikus, mil alles hakkame  mõistma möödunut. /vr*/.
218. Intelligentne inimene peabki olema ta enda poolt määratud piirides mõistatuslik ja kinnine. Ta ei peagi olema argiidiotismile avatud ja seda mõstev. /vr*/. 
219. Armastus lihtsalt on, siin pole põhjusi ega selgitusi. Ja kõik edasisedküsimused jäävad vastuseta. /vr*/.
220. Talent tegutseb globaalselt, etnos vajab neid lokaalselt. /vr*/.
221. Põlesid leegiga, et soojendada teisi, ent söestuna ei vaja sind enam keegi. /vr*/. 
222. Tark kogub teadmisi, rumal teab niigi kõik. /vr*/.
223. Kes kogub liigset, see hakkab vajalikust ilma jääma. /vr*/. 
224. Kes on hakanud meeldima kõigile, võib kiiresti muutuda üldkasutatavaks. /vr*/. 
225. Suhtled teadlasega, saad teiseks tema kõrval, suhtled kahe rikkaga, saad kolmandaks, suhtled kolme lolliga, saad neljandaks. /vr*/. 
226. Kes mustab teisi sinu juuresolekul, see mustab ka sind teiste juuresolekul. /vr*/. 
227. Kui oled pettunud inimestes, tuled tagasi selle inimese juurde, kelles ei pettunud. /vr*/.
228. Erak pole nõrrk ega hüljatud, vaid tugev inimene, kes saab ise oma probleemidega hakkama. /vr*/.
229. Koketeeriv-kergemeelne pole kunagi lihtsameelne. /vr*/.
230. "Ära mõtle sellele, mõtle millegile muule!" - inimene, kellel on tõsine mure, vajab neid sõnu kõige vähem. /vr*/. 
231. Geenius ei tea kõike, kuid ta teab paljutki, mida kõik veel ei tea. /vr*/.
232. Kurja andestamine on heategu, kuid ükski heategu ei jää kättemaksuta. /vr*/. 
233. Vigade tunnistaja muutub alandlikuks, nende eitaja arrogantseks. Õnnetud mõlemad. /vr*/.
234. Bossi haiglane eneseimetlus kandub üle friikidele tema imetlemise haiguseks. /vr*/.
235. Kõik, mis toimub praegu, lõid ise kunagi varem. /vr*/. 
236. Kui saad, jäta küsimata, sest aus vasrus võib sind traumeerida. /vr*/.
237. Vähese andega inimeses on harilikult suur annus õelust. /vr*/. 
238. Raskustes tõelised sõbrad aitavad jäägitult -  rõõmudes leiad sõpru, kes su õnne jagavad. /vr*/.
239. Isegi vaimupimeduses hüpatakse oma varjust üle. /vr*/.
240. Ka pealekabajat, usalduse kaotanut, on millalgi peetud usaldusväärseks. /vr*/.
241. Inimese iseloom - kiskja või saakloom. /vr*/. 
242. Enesekontroll on piinav, selle kaotus - häbistav. /vr*/. 
243. Distsipliin tekitab paineid, distsiplineerimatus - kahetsust. /vr*/. 
244. Irvhamba naeru/rõõmu hind võib olla üks esihammas. /vr*/. 
245. Kui tahad vanaga võidelda, siis loo ise oma käsitlus või nö mudel, millega näitad olemasoleva ajast mahajäämust. /vr*/.
246. Purustatud süda avab teravad silmad meeletuks vihaks. /vr*/.  
247. Karma: alatusega teenitud kasu tuleb maksta tagasi intressidega. /vr*/.
248. Tavatu eiramine ja tavade pime toetamine - mõlemad progressi pärssivad. /vr*/. 
249. Kui tunnetate depressiooni ja enesehinnangu langust, siis kõigepealt vadake, ka s te pole ümbritsetud idiootidest. /vr*/. 
250. Kõigepealt tee selgeks, milles seisneb probleem ja alles seejärel püüa lahendus leida. /vr*/.
251. Kõik kaotused pole üldsegi pahad, mõned annavad hoopis vabaduse. /vr*/. 
252. Sündmused jõuavad üldsuseni läbi paljude tõlgendusete. Igal ajal valitakse välja vaid üks vastavalt tellimusele. /vr*/. 
253. Elu eesmärguks on kestev õppimine, oma ande leidmine. Elu mõtteks - ande rakendamine kõrgete ideaalide teenimiseks. /vr*/. 
254. Kui on tahe, tekib sisemine sund, välisel sunnil tahet ei tekita . /vr*/. 
255. Ainult raskused loovad võimalusi ja lõpuks ka saavutusi. /vr*/.
256. Väärikad vaenlased õilistavad isiksust, nuhid ja pealekaebajad esindavad ühiskonna heidikuid. /vr*/. 
257. Eksimused kui armid palet ei ehi, kuid tunnustavad omaniku vaprust. /vr*/.
258. Ülemuse rahulolematus mõjub - ka saakloom tarretub mürkmao pilgu ees. /vr*/. 
259. Üks õnnestunud risk võib luua tuleviku, üks ebaõnnestumine purustada selle. /vr*/. 
260. Meelitused-kiitused on ohtlik sööt - kala kinnise suuga õnge alla ei neela. /vr*/. 
261. Kui õpetate noorele kuidas mõelda, siis arendate ta mõistust, kui aga millest mõelda, siis õpetate teda koguma teadmisi. /vr*/.
262. Eneseohverdus rahuldab teisi, kes vajavadki ohvreid. /vr*/.
263. Kes palju märkab, jääb teistele märkamatuks. /vr'/.
264. Enesekindlus vajab vähe tarkust, kuid palju häbitust. /vr*/. 
265. Nn "teisel suu kinnipanemine" on allasurutut emotsioon, mis võib ootamatult ja purustavalt plahvatada. /vr*/. 
266. Suured isiksused ei kaeba, ega nuhi teiste järele, seda teevad end tähtsaks/suureks pidavad tühikargajad. /vr*/. 
267. Eesti ajaloost: peale rahvast ühendavat laulvat revolutsiooni järgnes rahvast lõhestav plats-puhtaks selektsioon. /vr*/. 
268. Tark tabab vestlusest seda, mida pole öeldud. /vr*/.
269. Inimene saab küpseks läbi valu, ebaõnnestumiste, tõrjutuse, kaotuste ja raske töö. Mitte aga aastatega. /vr*/.
270. Kui oskate õieti hinnata privaatsust, olete rikkaim inimene maailmas. /vr*/. 
271. Armastan ja andestan teie alatused, sest olete minu südames kuni surmani. /vr*/.
272. Tõeks osutunud vanad väited vihastavad tõemonopoliste ning külvab nendes kadedust. /vr*/. 
273. Ajalugu on vallutuste ja võitude ülistamise hüsteeria. /vr*/.
274. Vale otsus on üks võimalikest, otsustamatus aga hävitab kõik võimalused. /vr*/. 
275. Andekad ei vaja autoriteete. /vr*/.
276. Kui on võimed ja võimalused, kasvab tagija. Kui pole võimeid, kuid on võimalused, tekib pealekaebaja. /vr*/. 
277. Kõik karmikäega lurjused on pürginud Looja asemikuks, et rahvas neid jumaldada saaks. /vr*/.
278. Kõike võib andestada, üksnes reetmist ei pea. /vr*/. 
279. Ajalugu - valdavalt minevikuväärastuste ja vägivalla kaasaegne tõlgendus. /vr*/.
280. Rumala inimese sõnal/jutul on volüümi, targal kaalu. /vr*/.
281. Luule sõnaseadel on oma ilu, mõtte tabamises aga sära. /vr*/. 
282. Andetus tekitab kastunnet, ülbus jälestab - jälestav kaastunne toimib kui painav reaalsus.  /vr*/.
283. Entusiasm korvab puudulikku ideed, progressile ohtlikud mõlemad. /vr*/. 
284. Peab olema õpihull, et saada targaks, kuid tarkus lõpeb seal, kus algab vihkamine. /vr*/.
285. Mitte keegi nendest pole su sõber, kes ei kaitse sinu nime seal, kus sind kohal pole. /vr*/. 
286. Inimene läheb surma ajalise ülla idee nimel, et seeläbi pärida igavene au ja kuulsus. /vr*/-
287. Kõik teadurid on olnud omas ajas piisavalt uudishimulikud, tarmukad ja erilised. /vr*/. 
288. Teadjaid on palju, kuid neid, kes mõistavad - vaid üksikuid. /vr*/. 
289. Reetur, pealekaebaja või poriloopija on inimene lagunenud isiksuses. Nendel enda võetud positsioonist enam tagasiteed ei ole. /vr/'.
290. Hea lastetuba kas oli või seda ei olnud - tõsiasi jääb muutumatuks kogu eluks. /vr*/. 
291. Eliidi teke: nälg näpistas, puudus põletas, külm karastas - šedöövrite sünd. /vr*/. 
292. Algaja teadlane on veendunud ateist, kuid mida enam areneb, seda lähemale Jumalale ta jõuab. /vr*/. 
293. Nähkem inimestes head ja andeid, sest õelust ja rumalusi näitavad nad ise. /vr*/. 
294. Mida väiksem anne, seda suurem kriitik. /vr*/. 
295. Õelus võimendub: pahatahtlikud mõttekaaslased konsolidee- ruvad neile sobival teemal ja kiiresti. /vr*/. 

.

1. Ülistatud juhid on hästi nähtavad, sest massid (pugejad, kiibitsejad, nahahoidjad) on tema ees küürus-põlvili. /vr*/. 
2. Tõelist vaesust märkame alles siis, kui aineline rikkus muutub tähtsusetuks. /vr*/
3. Pigem rahulolematus kui olematus. /vr*/
4. Võid kaaslasele oma katelokist pala pakkuda, kuid ei või kindel olle, et ta sind esimesel võimalusel ei reeda. /vr*/. 
5. Tungiv vajadus on leidlikkuse parim koolitaja. /vr*/
6. Jõuetu saamatus hingestab väga elujõulisi arusaamatusi. /vr*/
7. Suur osa kollektiivsest rumalusest muutub rahvatarkuseks. /vr*/
8. Müstika fenomen: infovälja energia. /vr*/
9. Kõlblusteooria: käitutakse õieti ja valesti, kusjuures 99% valesti. /vr*/
10. Kõiksus teab vastuseid kõigile küsimustele, kuid paraku me ei tea neid küsimusi. /vr*/
11. Teismi mõistmine eeldab teadmisi, ateismiks piisab emotsioonidest. /vr*/
12. Reetur usub, et ta teeb teabe tasakaalustamisega ohtlikku, kuid tänuväärset tööd. /vr*/
13. Teadus: faktiuurimise, selgeltnägemise ja fantastilise juhuse kooslus. /vr*/
14. Viisakus on erapooletuse väljendus. /vr*/
15. Pirtsakus on saamahimu vastikuim vorm. /vr*/
16. Perspektiivituse mudel: 1% annet ja 99% tööd. /vr*/
17. Faktid kui aus vale on veenvaim tõestusmaterjal. /vr*/
18. Intellektuaalid võrsuvad ideede ja ideaalide keskkonnas siis, kui avalik arvamus neist veel korralike inimesi ei kujunda. /vr*/
19. Täielikule vabadusele seab piirid üksnes kõlblus. /vr*/
20. Vihastumine kui väiklane eneselaostamise vorm on vorminud kõige suuremaid isiksusi. /vr*/
21. Stagnatsioon: debiilsus kindlustab stabiilsuse. /vr*/
22. Ilu mõjub distantsilt, inetu aga vahetult. /vt*/
23. Õnn on valikuid välistav parim võimalus. /vr*/
24. Iga ülekohtune naudib omakohut omal moel. /vr*/
25. Kõik mis ei tapa, sandistab. /vr*/
26. Tahtmatus on soove tasukaalustav positiivne ilming. /vr*/
27. Aukartuseks on vaja nii au kui ka kartust. /vr*/
28. Ülbus ilmestab läbikukkumist. /vr*/
29. Viga on vaenlase vigu kritiseerida. /vr*/
30. Paraku vandenõuteoreetikute nõu on praktikas vägagi pädev. /vr*/
31. Elutarkus on oskus leppida pettumuste ja täitumatute soovidega. /vr*/
32. Range rezhiim tagab suurema vabaduse. /vr*/
33. Minevikus tehtud vead ei häiri meid niikaua, kuni neid pole meenutatud. /vr*/
34. Ebaoluline toetab tahtejõuetust. /vr*/
35. Mõttetuse mõte peitub kriitikas. /vr*/
36. Ajalugu väärtustab ka materialiseerunuid väärastanuid ideid. /vr*/
37. Kibestumine on alasti kistud usaldus. /vr*/
38. Minatus loomingus peaks sünnitama tundmatu autori, kuid tulemuseks hoopis nurisünnitus. /vr*/
39. Tõde on (h)alastamatu, ülbe ja julm, sest ta on alasti ja jalgade alla tallatud. /vr*/
40. Põhimõttekindlus vabastab süvamõtlemisest. /vr*/
41. Ajal, mil riigi helge tuleviku nimel on valitsejad hakanud oma rahvast hävitama, räägitakse üha veenvamalt kodumaast/isamaast. /vr*/
42. Monism: väikese inimese suur tõde. /vr*/
43. Pole ühtegi pahategu; on vaid teod, millele pole veel õigustust leitud. /vr*/
44. Laulva revolutsiooni revolutsionääri luigelaul kirjutatakse omal viisil. /vr*/
45. Väiklane vihkamine väljendab selle inimese elu tühjust. /vr*/
46. Kadedus leiab alati kaaslasteks ülbuse ja edevuse. /vr*/
47. Tulemuslikkuse nimel peab (teadus)eliit elama vaimse energia säästurezhiimil. /vr*/
48. Ülekohtune naudib oma ülimuslikku seisundit. /vr*/
49. Mitmekesine kui kesiste mitmus vihjab kollektiivsele armetusele. /vr*/
50. Oma ajast ees saavad elada üksnes oleviku kreeditorid. /vr*/
51. Kriitika loob algajale kindlusetunde, et hiljem korüfee saaks kindluses end mugavalt tunda. /vr*/
52. Oleks meheiga vaid igamehe tase. /vr*/ 
53. Riskinud on  need, kes nooruses pole riskinud. /vr*/ 
54. Kes tänu oma andele suudavad kirjutada, need peaksid seda ka tegema.  /vr*/ 
55. Anonüümsus: virtuaalne inimene, zombi on kutsutud maailma parandama. /vr*/ 
56. Õnneks enamus soove ei täitu mitte kunagi. /vr*/ 
57. Sõna kuulutajast võib saada kangelane, sõnakuulekast aga  kuritegudes osaleja. /vr*/
58. Piiritu armastus on meeletu, isekas ja julm. /vr*/
59. Õnnelikud on need lahkujad, kel on kuhu minna. /vr*/ 
60. Isiklikud elukogemused moodustavad tühise, segava osa vajalikest teadmistest. /vr*/ 
61. Argiteadvus pole kunagi väärtustanud oskusteavet. /vr*/ 
62. Tahtejõuetuses peitub harilikult jõuline tahe! /vr*/ 
63. Mineviku oskustega ning usus tulevikku koostatud prognoos tagab tagantjärele tarkuse. /vr*/ 
64. Kohusetundlikud on manipuleeritavad, sest nad sageli ei söanda olla vastutustundlikud. /vr*/
65. Jah-vastus avab uksed, kuid sageli labürintidesse. /vr*/ 
66. Eneseohverdus: üllas masohhismijoovastus. /vr*/ 
67. Kui pahe sünniks üksnes rumalusest, oleka ta kergesti võidetav. /vr*/ 
68. Geeniused tunnetavad kõiksuse sõnumeid ja oskavad neid inimestele kuuldavaks teha. /vr*/. 
69. Inimest juhivad tehtud teod. /vr*/ 
70. Naine võib komistada, kukkuda, kui ta kõrval pole tugevat meest. /vr*/. 
71. Kõige veenvamaid seisukohti leiame valdkondades, mida ei peeta vajalikuks (teaduslikult) uurida. /vr*/. 
72. Kord: kaob mitmekesisus, järele jääb kesisus. /vr*/ 
73. Entsüklopeedia kui peegel näitab inimese ignorantsust. /vr*/. 
74. Rumal teeb, mis tahab, tark teab, mida teeb. /vr*/. 
75. Rivaalitsejatest armastus jääb kaotajale. /vr*/ .
76. Unustamine teeb vabaks. /vr*/. 
77. Haridus raamistab andeid; üksnes talendil on annet hüljata need raamid. /vr*/. 
78. Demokratiseerimine: katse muuta vägivaldset korda, mis lõpeb harilikult kaosega. /vr*/.  
79. Oma ajast ees elamine on sama, mis rongi ees jooksmine. /vr*/. 
80. Kui maailmaparandaja viskab võllanalja, siis võllas ongi temale nali. /vr*/.  
81. Võimendus: igal teol on tagajärjed, mis lähevad palju kaugemale kui vahetu tegu ise. /vr*/. 
82. Gerontoloogia - noored veel ei teadvusta, keskeas juba tõdetakse, vanad enam ei tähtsusta. /vr*/.
83. Süütunne: vägistatud naiste lapselapsed hakkavad omi vaare vihkama. /vr*/.
84. Genealoogia - oma juurte kaudu etnose mõtteloosse. / vr*/.
85. Isiku sugupuu kuulub talle endale. /vr*/.
86. Hea autobiograafia räägib läbi isiku kogemuste ajastu lugu. /vr*/. 
87. Reetmine - õel edevus ja  enesealandamine. /vr*/.
88. Põlemine: rahutus ja rahulolematus enda sees ja suhetes. /vr*/.
89. Kõik suured majandusteooriad on kujundatud tagantjärele põhiliselt suurriikide empiirikal, so nende kogemuste põhjal. /vr*/. 
90. Informatsiooniline jalajälg: pigem tühjus kui tühisus. /vr*/.
91. Teeline, kes vaatab jalgade ette, jõuab kohale, taevasse vaataja jääb ekslema. / vr*/.
92. Meedia iseloomustab kõige paremini selle maa elanikkonna vaimset kvaliteeti. /vr*/. 
93. Maapealne põrgu - kui kokku saavad tarkus, kavalus ja siiras kahjurõõm. /vr*/.
94. Teadlik hilinemine näitab ülimuslikkust, sellega leppimine -  lakeilisust. /vr*/. 
95. Võidud-kaotused läbi riskide on elu osaks. Neid ma ei kahetse. Kahetsen vaid, et olen aidanud inimesi, kes seda poleks väärinud. /vr*/.
96. Mittekeegi ei vaja su andeksandmisi, inimesed teavad väga hästi, mida nad teevad. /vr*/.
97. Suurim ebavõrdsus saavutatakse võrdsuse nimel.  /vr*/.
98. Palgatöö tõttu ollakse koos inimestega, kellest tulevikus mõnda enda lähedusse mitte kunagi ei lasta. /vr*/.
99. Nautigem tänast, sest homme võib juba kõik halvasti olla. /vr*/.
100. Inimese elutarkust iseloomustab tema enda võimete/võimaluste kohaselt elatud elu. /vr*/.
101. Mahavaikimine algab inimese enda vaikimisest. /vr*/. 
102. Kui usaldad kellegile oma südamesaladuse, siis sellega annad talle võimaluse end hävitada. /vr*/.
103. Pavlikmorozovlik: Andestame lapsele eksimuse isegi siis, kui see eksimus osutub meile endile hukatuslikuks. /vr*/.
104. Parim andestamise viis: kaota need inimesed enda elust igaveseks. /vr*/. 
105. Suheldakse, kui aega on või võetakse selleks aeg. Selles ongi vahe. /vr*/.
106. Tõsiasi vihjab sageli asja tõsidusele. /vr*/.
107. Silmad näevad ennekõike seda, milleks ta mõistus on koolitatud. /vr*/. 
108. Heasüdamlikkus selles julmas maailmas ei väljenda mitte nõrkust, vaid hoopis tugevust. /vr*/. 
109. Vabandused peale reetmist kõlavad sarkasmina. /vr*/. 
110. Mida vanemaks saab inimene, seda enam loodus talle end avab. /vr*/.
111. Õige hõlma hakkavad need, kes on õigemad. /vr*/.
112. Ükski heategu ei jää karistamata, sest tegu kannab endas kurjuse alget. /vr*/.
113. Noorena imetlesin nn palavalt armastatuid kuulsusi, nüüd küpsemas eas üksnes sõbralikke, heade käitumismaneeridega inimesi. /vr*/. 
114. Tarkus tallab käidud teid, andekus rajab uusi radu. /vr*/.
115. Kui lapsed oleksid teinud vaid kõike seda, mis nende vanemad, elaksime kiviajas. /vr*/.
116.  Eeskuju muutub sageli käilakujuks, mis seisab su arengul ees. /vr*/. 
117. Inimese ütlused mõõdavad tema mõtlemise kvaliteeti. /vr*/.
118. Võimukus pärsib loovvõimekust. /vr*/. 
119. Ei söönud me kartuli koori, ega õppinud koorima, et süüa või koorega kartulit. /vr*/.
120. Negativism hävitab ka parima lahenduse. /vr*/.
121. Kui kellegil on õigus, siis see ei tähenda, et ka tõde on tema poolel. /vr*/.
122. Mis pole kirjas, pole olemas. Isegi kui on. /vr*/.
123. Silmside kannab energiat, kutsub dialoogile. Tekitab mõistmist või arusaamatust. /vr*/.
124. Olles hea inimene ei tähenda alati seda, et Sind armastatakse. Sind lihtsalt kasutatakse ära. /vr*/.
125. Inimene, kes jääb vait, tõmbub üksindusse peale solvanguid, alandamisi või tühistamist on hirmuäratav. /vr*/.
126. Ei taha veenda ega vaielda. Kui juba kirjasõna kinnitab, et 1+2=2, siis nõustun. Ju see siis on nende tõde ja tee. /vr*/.
127. Jõudu kasutatakse millegi kohutava elluviimiseks, kõike muud saab hea ja tänulikkusega. /vr*/. 
128. Õnn, kui nuga kirurgi, õnnetus, kui mõrvari käes. /vr*/.
129. Demograafiline katastroof: kooli esimesesse klassi ei tule enam ühtegi õpilast. /vr*/.
130. Kadedus on sõbraliku näoga reetur. /vr*/.
131. Riskijad-eksijad-solvatud - need on tegijad, elu edendajad. /vr*/.
132. Palk on ravim, mis vabastab suurtest eluunistustest. /vr*/.
133. Vihaloosung "Plats puhtaks" oli suunatud ennekõike ühe osa eestlaste vastu. Ülesköetud noorte hulgas oli "platsi-puhastajaid", kes võinuks kasutada tulirelva avalikus kohas või koolis. Õnneks nii ei läinud, ehkki märke oli (nt süütamised, mis maha vaikiti). Lätis ja Leedus sellise loosungiga välja ei tuldud. /vr*/.
134. Masendus- või õnnehetked johtuvad inimese kujutlusvõimest ... /vr*/.
135. Andekas samastub kõigiga, kuid kõik märkavad tema  erinevust. /vr*/.
136. Naised, kel lapsi pole, seda ei kahetse. Üksnes kahju lastega naistest - missuguste meestega neil küll need lapsed on? /vr*/.
137. Kui käibel juba löövad solvangud, siis argumentidel pole enam mingit tähendust. /vr*/.
138. Meile antud hing on kaduvväike osake Universumi elavast vaimsusest. /vr*/.
139. Võitled tõe eest - teed parima teistele; räägid, mida kuulda tahetakse - teed parima endale. /vr*/.
140. Kui ühele rahvale on tekkinud juba üks kõige-kõige-kõige, siis on oldud juba pikemat aega valel teel. /vr*/. 
141. Tõeliselt vaba inimene on igaveste tõdede teener. /vr*/. 
142. Ori küsib: kas see on seaduslik?  Vaba mees - kas tõde ja õiglus seisavad ühel pool? /vr*/.
143. Iga eeskäija/juhi lähikonnas on lojaalne Juudas, kes hoolitseb oma juhi kannatuste ja ristilõõmise eest. /vr*/. 
144. Distsipliinis on energia. Distsipliin loob tõhususe ja vabaduse. /vr*/.
145. Viisakus kätkeb silmakirjalikkust. /vr*/.
146. Mida kõrgemale avarusse teadlane oma saavutustega lendleb, seda väiksemaks ta maapeal viibijate silmis muutub. /vr*/.
147. Julgus võimendub. Piisab vaid ühe julge mehe seisukohavõtust, kui kohe tema toetajaskond kasvab. /vr*/.
148. Pole inimest, kelle elu mööduks armideta. /vr*/. 
149. Teabesulus inimese mõistus nälgib ja mandub. /vr*/.
150. Kõiketeadjad on igavad, sest peale ühe kindla teadmise puudub neil arutlusvõime. /vr*/.
151. Iseloom on igaühe enda oma, kuid suhtumine kujuneb teiste käitumisest. /vr*/. 
152. Kui mees saab rikkamaks, tekib tal suurem huvi naiste (armukeste) vastu, kui aga naine saab rikkaks, kaotab ta üldse huvi meeste vastu. /vr*/. 
153. Õnne ja rõõmu pole vaja teistega jagada, tekib lihtsalt kadedaid kaaslasi juurde. /vr*/. 
154. Sageli vaikijal pole midagi ütleda, sest kaaskonnas pole kuukajaid, kes teda mõstaks. /vr*/. 
155. Intelligentset inimest on raske solvata, küll aga on kerge mõista solvaja intelligentsuse taset. /vr*/. 
156. Inimene, kelle seisukohti pole opponeeritud, polegi saanud end tõsiselt proovile panna. /vr*/.
157. Kaastunne - mure teise õnnetuse pärast, kadedus - mure teise õnne pärast. /vr*/. 
158. Reetmine, koputamine, pealekaebamine - väärastunud isikute eneseteostamise võimalus. /vr*/. 
159. Inimene on hea ja ilus senikaua, kuni tema hingeelu pole purustatud, teda reedetud või tühistatud. /vr*/. 
160. Inimene, kes võtab tõsiselt naeruväärseid probleeme, on naeruväärne tõstiste probleemide puhul. /vr*/. 
161. Sõber/kaaslane, kes on sind reetnud, püüdnud alandada vms, pole enam kunagi usaldusväärne, sest mürgine inimene jääb selleks kes ta on. Ka uss vahetab kesta, kuid jääb ikkagi ussiks. /vr*/.  
162. Intelligentne inimene kuulab sõnu, kuid tunnetab enam ütleja hoiakut ja energiat. Ta võib unustada ütleja, kellega on koos naernud, kuid mitte kunagi kaaslast, kelle pärast nutnud. /vr*/. 
163. Geeniust on kerge ära tunda, kuid raske mõista ning võimatu taluda. /vr*/. 
164. Kadedus, kius ja klatš tulevad just elus läbikukkunud, kibestunud inimestelt. /vr*/.
165. Teiste eksimuste üle rõõmustaja elab kui raipesööja, kes ise esineb veatu näidisinimesena. /vr*/.
166. Lojaalsus on kallis kink, viga on oodata seda odavalt inimeselt. /vr'/.
167. Kui tunded on tugevamad kui mõistus, kaotad iseenda. /vr*/.
168. Vaikimine on vastus, mida mõistetakse enamasti nõusolekuna. /vr*/.
169. Kui inimene on kindel oma andes ja loovuses, siis poletal ka vaja tunnustust otsida. /vr*/.
170. Süü puudumine paraku ei tähenda veel süütust. /vr*/.
171. Eneseõigustamine - kahestumine teiste süü või mittemõistmise tõttu. /vr*/.
172. Isa plaanid/mõtted olid tulevikus, kahjuks suri ta täna - õnneks tagas jatkusuutlikkuse. /vr*/.
173. Iga seik saab tähenduse läbi elukogemuse. /vr*/. 
174. Tähetund - eelneva elukorralduse ja püüdluste resultaat. /vr*/.
175. Paraku ajalugu on täis läbi võimu ületähtsustatud inimesi. /vr*/.
176. Kõik hea tuleb aegamööda ja omal ajal - kiirustades võid mööda tormata. /vr*/.
177. Eraklus - iseseisva ja kriitilise mõtlemise lõpptulemus. /vr*/.
178. Geeniused on kaitstud, sest nende sisesmine kiirgus on tugevam väliskeskonna omast. /vr*/.
179. Pärast sündmust, mil pettusid, pole inimeste vastu enam selliseid avatud tundeid, mis olid varem. /vr*/.
180. Käi nagu kuningas või nagu kuningas pole sinu jaoks mittekeegi. /vr*/. 
181. Nälg võib teha igast inimesest leivavarga. /vr*/.
182. Alatule paha ei soovi, aga õnne ka mitte. /vr*/. 
183. Rivaali/konkurenti kiidetakse tema hilisema näidispoomise eesmärgil. /vr*/. 
184. Inimeses peab olema natuke meeletust, et julgeda heita köidikud ja olla vaba. /vr*/. 
185. Selleks, et luua midagi intelligentset, peab varem tegema ka rumalaid asju. /vr*/. 
186. Tolerantsus - voorus sallida teadmatust või tundmatut. /vr*/. 
187. Noormehe parim õpetaja on tema väärikas/tark pruut. /vr*/. 
188. Viisakus väljendab väljapeetust, harmoonia intelligentsust. /vr*/.
189. Vastasseisus printsiibid vs privileegid jääb kaotajaks vaimsus. /vr*/. 
190. Enese- ja mõttekindlus on kants ja kindlus su enese ümber. /vr*/. 
191. Aja parema kasutamise korral ei teki paremate aegade ootust. /vr*/. 
192. Sõprus illusioonideta: reetsin, ega me sellepärast vaenlased ole! /vr*/. 
193. Varaküpsenud noort inimest on elu põrgutuli kõrvatanud nii, et vaevused kestavad surmani. /vr*/.
194. Tagasihoidlikku hoiab tagasi parem lastetuba. /vr*/.
195. Lugupidamatus ja labasus kaasinimeste vastu iseloomustab selle maa haritlaskonna tühisust. /vr*/. 
196. Kedagi ei saa alavääristada ilma tema enda kaasabita. /vr*/.
197. Vaene puudega mees ja inetu naine tunnevad kõige pareminu kaasinimesi tegelikkuses. /vr*/.
198. Kriitiku mõtlemist ei piira miski, ta esitab küsimusi kogu maailma kõigi valdkondade kohta. /vr*/.
199. Teooria võib olla õige või vale. Hindamise kriteeriumiks ei saa olla lihtsalt usk ühte või teise. /vr*/. 
200. Muutuste, liikumise puhul on tähtis valitud õige suund, alles seejärel liikumise kiirus. /vr*/.
201. Haletsusväärne on ärakasutatud, mahajäetud pugeja kes särasilmi tsiteerib/kiidab oma iidolit. /vr*/. 
202. Ära loobu uskumast imedesse. Kui on kõrge eesmärk ning raske ja pikk tee käia, siis seal võib kohata õnnelikke juhuseid ja imesid. /vr*/. 
203. Kui sageli reaalsesse surma on mindud ebareaalsete tõekspidamiste nimel. /vr*/.
204. Harmooniliseks abieluks ei piisa üksnes mehe-naise sobivusest, vaid peab olema sobiv koostöö ühiste raskuste ületamisel. /vr*/.
205. Andetu on piisavalt andekas mustamaks edukaid-andekaid. /vr*/. 
206. Lõpeta müttamine sogases vees, küll vesi siis iseenesest selgineb. /vr*/.
207. Kui oled otsustanud ja valmis teele asuma, siis tee ise ilmub su ette./vr*/.
208. Ära kuuluta oma kavatsusi, vaid ütle, mida teinud oled. /vr*/. 
209. Rumalat väiklaselt inimeselt häid tegusid ära oota. /vr*/. 
210. Mis kasu on mõtlemise vabadusest, kui puudub sõnavabadus? /vr*/. 
211. Kahjurõõm on isiklik, parim, kõige siiram rõõm. Kellegi kahjust, ebaõnnest keegi ikka võidad ja see võitja võid olla sina ise. /vr*/. 
212. Ajalooline tõde on selle üksiku tõe lugu, oma ajastu grimassis nägu. /vr*/. 
213. Kuidas hindad inimesi? Tõepoolest - nii nagu tõde valib poole. /vr*/. 
214. Kui keegi näitab näpuga, siis vaata, kas ta käsi on puhas. /vr*/.
215. Kui on valikuvõimalused, siis on võimalused ka unistusteks ja imedeks. /vr*/.
216. Kes on trüginud molli juurde, sel pole vaja enam häbeneda ruigamist ja matsutamist. /vr*/.
217. Loobutakse odavast või on loobuja nõrk ja odav. /vr*/.
218. Ori, kes ootab vabastajat ja jõukuse toojat, jääb orjaks ka vabaduses. /vr*/. 
219. Ainult väga rumal inimene võib tunda ja kasutada piirideta vabadust. /vr'/. 
220. Meditsiinis ja majanduses on kõik asjatundjad. /vr*/.
221. Kas kotkast muudab see, mis teised temast arvavad. /vr*/.
222. Majandus on justkui elav taies, mida kõik (poliitikud, juristid, ökoloogid jt) on valmis kujundama ja ümber kujundama läntudes oma huvidest. /vr*/. 
223. Tark märkab märkamatult, rumal vahib ja kommenteerib. /vr*/.
224. Oled alati püüdnud inimestele vastata heaga, kuid paraku kaua see nii enam ei kesta, sest nõuded heategijale kasvavad lõputult. /vr*/. 
225. Arvatakse, et EI-sõna välistab valikuvõimalused, vaikimine jätab need ja JAH-sõna vaid väljavalitud võimaluse. Arvamused ei aita -  ikka jääme kõhklejaks.  /vr*/. 
226. Ettevaatust õlale patsutajatega - need käed võivad olla mustad ja määrida te õlga. /vr*/. 
227. Kõiki reegleid järgides pole keegi tippu tõusnud - reeglid koostatud nii, et koosmõjus saadavad nad su labürindi ummikteele. /vr*/. 
228. Inimesi võib ära kuulata, ohtlik rääkida, kuid lubamatu nõuandeid jagada. /vr*/. 
229. Eestlase tasakaal on tasase põllu viljavaka päsmerikaal. /vr*/. 
230. Kriitik elab justkui parasiit teiste mõtete ja tegude peal, kandmata vastutust oma sõnaõeluse ja tegude eest. /vr*/.
231. Intuitsioon on rikkus, mille väärtus kasvab koos eaga. /vr*/. 
232. Tänu kujutlusvõimele võime oma elu muuta võrratult rikkaks ja selleks pole vaja mingeid ainelisi kulutusi. /vr*/. 
233. Kergem on targaga kivikoormaid vedada kui lolliga koos lõbutseda. /vr*/.
234. Pange tähele: su parimate sõprade hulgas on neid, kelle suurimad sõbrad on sind reetnud inimesed. /vr*/.
235. Kui sa purustad teise usu, saad endale õela vaenlae, kelle sa ise oled juhtinud kuritegelikule teele. /vr*/.
236. Ka rumalal inimesel võivad olla omad tegevuskavad, kuid nende elluviimine on väga ohtlik. /vr*/.
237. Kriitik on valmis kargu alt ära lööma ka sandistunud inimeselt. /vr*/.
238. Kui oled kotkas, siis ära seltsi kraakleva varesekarjaga. /vr*/. 
239. Kõik mis on tasuta antud, järgneb tänamatus ja andjale julm kättemaks. /vr*/.
240. Pole arvestust - kes oli see kuue samba tagant ellu läinud  esimene loll? /vr'/.
241. Pole tasuta heategu. Aitasid - nüüd ole valmis ka maksma selle eest. /vr*/.
242. Oled andnud endast kõik, kuid vastu saanud murdosakese: odav jäägitu eneseohverdus kõige kallima heaks! /vr'/. 
243. Üksindus kui vaba valik tähendab valida vaimne vabadus. /vr*/.
244. Vaenlasega taassõbrunemine on kui purunenud klaasi kildude kokkusobitamine. /vr'/.
245. Piiritu ohvrimeelsus võib viia nõdrameelsuseni. /vr*/. 
246. Ka halvad, kurjad inimesed vajavad lähedust ja headust, kuid anna endale aru, kas just sina pead olema see heategija. /vr*/. 
247. On hetki, mil oled isolatsioonis ja üksi, kuid kui tegeled ausalt ja pühendunult oma tööga, tekib alati juurde uusi tundmatiud sõpru ja mõttekaaslasi. /vr*/. 
248. Illusioonide purustajast kui tõerääkijast võib saada hoopis mentaalne mõrvar. /vr*/. 
249. Mitte tark, vaid hoopis ebatäiuslik elu on andnud suurema elutarkuse. /vr*/. 
250. Õiged sõnad vale inimese suus - teeskleja; valed sõnad õige inimese suus - kollaborant. /vr*/. 
251. Aeg-ajalt on vajalik peatada teadmiste tulv ja anda ruumi usule. /vr*/.
252. On inimesi, kes naudivad ohvrirolli, kuid hiljem tunnevad end hoopis rolli ohvrina. /vr*/. 
253. Tee tööd ja näe ränka vaeva - ükskord sind tühistatakse nii-kui-nii. /vr*/. 
254. Heasoovlikkus on odav, seda ei hinnata, pigem kasutatakse ära. Õpi eirama, vihkama. kaotama ja alles siis tunned end vabana. /vr*/. 
255. Piisab vaid ühest alatusest, et avada silmad ja sulgeda süda igaveseks. /vr*/.
256. Eiramine on vihkamise viisakam vorm. /vr*/. 
257. Mida ülbem ja isekam olend, seda suurem mõjuvõim on tal  normaalsete inimeste üle. Veel enam. Nad hakkavad teda tsiteerima ja ülistama. /vr*/. 
258. Inimlikud rumalused ei seondu üldsegi rumalate inimestega, pigem isevärki väärtushinnangutega. /vr*/. 
259. Isegi vaba meedia tingimustes soovitakse olla meediavaba. /vr*/. 
260. Võimu poolt väärkoheldud inimesed on karastunud ja kannatlikud ootamaks oma tõetundi. /vr*/.
261. Elu eesmärk baseerub taevalikul issanda vaimsusel, elu mõte - maisel tööl ja vaesusel. /vr*/.
262. Tõeline suurmees teeb oma tööd vastavalt talendile ja ei arva, et tema elatud aeg muutub tähesäraks. /vr*/. 
263. Teaduse pealispinnal ollakse ateist, kuid sügavuses ootab neid Jumal. /vr*/. 
264. Maailma kõigis hädades süüdistatakse naisi, kes on sünnitanud nii palju rumalaid inimesi. /vr*/. 
265. Intelligentse inimese suurim võit on iseenese üle, ärikal - konkurendi, väiksema, nõrgema üle. /vr*/. 
266. Paraku inimesed tunnevad üksteist pealiskaudselt, mistõttu kritiseerijad arvustavad konkreetset inimest oma ettekujutuste varal. /vr*/. 
267. Pole usaldusväärsed need inimesed, kes räägivad kõigist head ülivõrretes. Jääb küsimus - kelle tarvis toimivad kurikaeltele määratud vanglad. /vr*/. 
268. Autobiograafia - isiku hingeelu striptiis, strippari enda ilumeele piiril. /vr*/. 
269. Konfliktide kolle - muutlik meel, terav keel; suur suu, väike aju. /vr*/. 
270. Võime märgata märkamatult ja nähtut hundamata, on intelligentsuse kõrgeim tase. /vr*/.
271. Kõik oleks hoopis teisiti, kui oleksin kohanud mõningaid inimesi varem, mõningaid palju hiljem ja mõningaid  üldse mitte kunagi. /vr*/. 
272. Mõned teod on moraalselt õigustatud, ehkki seaduse ees valed. /vr*/. 
273. Enamus teadlastest arvavad, et nad kujundavad ajastut, kus elavad, kuid vähesed suudavad tõusta kõrgemale selle aja ideedest. /vr*/. 
274. Nooruse eliksiir: rõõmsameelsus, lapselik uudishimu ja heasoovlikkus. /vr*/. 
275. Kaja kõlab kuulaja kõrvus ka siis, kui hõikaja on ammu juba ununenud. /vr*/.
276. Võitle selle eest, mida tahad, kui ei võidelnud, siis kaotatu pärast ära nuta. /vr*/.
277. Harva armastatakse andide jagaja südant, ennekõike ikka jagaja kätt. /vr*/. 
278. Oled teistele hea - kaotad iseenda, oled paha - leiad  üksi enda. /vr*/.
279. Toeta julgelt ebatäuslikku, kes otsib tõde, ole ettevaatlik täuslikuga, kes selle leidnud on. /vr*/. 
280. Elu on kõiksuse mõistatus, surm selle maine lahendus. /vr*/.
281. Ka tõde tuleb serveerida kui hinnalist  veini parimas restoranis. /vr*/.
282. Kord kraakles vares kotka peale - kohaselt kasvatusele ja eaale. /vr*/. 
283.  On vara öelda oma sõna, kui veel puudub vajalik sõnavara. /vr*/.
284. Inimene on ekslik ja haavatav. Üldsus on kui kõrgpinge elekter - eksimatult haavav ja surmav. /vr*/. 
285. Kui oled 60+, siis tähtsam 1) tervis ja sa ise, 2) toimetulek kogu eluks ning 3) kestev õpe, sest läbi hariduse saavutad soovitu. /vr*/.
286. Eeskäijal täisvereline elu, tagarääkijal külmaverelise nuhkija roll. /vr*/. 
287. Elu esimene pool kulub isiksuse ülesehitamisele ja eneseaheldamisele, teine pool elust katseteks nendest köidikutest vabanemiseks. /vr*/.
288. Teadmatust saab ravida tarkuse abil, enesekindlat rumalust aga mitte millegagi. /vr*/. 
289. Intelligentsuse esmane test on ümbritsevate inimeste monitooring. /vr*/. 
290. Suurim kaotus elus on vastu enda tahtmist  mitte millegile raisatud aeg. /vr*/. 
291. Viga on teha valik ka siis, kui omal arvamus puudub. /vr*/.
292. Annet iseloomustab TTS, so tahe, töö ja sihikindlus. /vr*/.
293. Ülbuse vangistuses inimene on väga harva kaastundlik. /vr*/. 
294. Pettumuse juured peituvad ülehinnatud lootustes. /vr*/.
295. Õnn tähendab vabadust, võitlust ja vaprust. /vr*/.
296. Noorusesse jäävad paljud kaotatud võimalused. /vr*/.
297. Paradoks seisneb selles, et heasoovlikke ja alati abivalmei inimesi hakatakse pidama lollikesteks. /vr*/. 
298. Elu on valu ja kannatused, kuid ellujäänuna mõistame nende mõtet. /vr*/. 
299. Enamus vaenlastest on need, keda varem aidanud oled. /vr*/.
300. Massidele sobib pimedus, sest päikesevalguses tekivad iidolile varjud. /vr*/. 
301. Inimesel on kaks kõrva ja üks suu. Seega peaks ta kaks korda enam kuulama ja vaid kord rääkima. /vr*/. 
302. Tõelise sõbra eest pole raske surra, kuid raske on leida seda tõelist. /vr*/. 
303. Kui oled elust kurnatud, siis ava silmad ja sule süda. Mitte vastupidi. /vr*/. 
304. Igal lakeil on oma kuningas, osakese tunne õukonnast, selle soosikute, pugejate ja narridega. /vr*/.
305. Otsid uusi ideid, kiida mõnda vana/halba ja kohe tuleb materjale kuhjaga. /vr*/.
306. Rahutuste tekitamiseks piisab toorest jõust, arenguks - jõu küpsust. /vr*/.
307. Sageli, tühistes seikades solvuva inimese käitumine viitab tema intelligentsuse tasemele. /vr*/.
308. Teiste arvustamise kaudu hindame iseennast. /vr*/.
309. Esiplaanil peab olema aja kasutamise, mitte veetmise oskus. /vr*/.
310. Otsustamatus tapab võimalused. /vr*/.
311. Kui ei panusta/ohverda täna, pole lootust homsele edule. /vr*/.
312. Võta elu kui malepartiid, so sügav mõttetöö ja vaid paar sõna - šahh ja matt. /vr*/.
313. Rakendust leidmata talent hakkab mässama ja iseennast hävitama. /vr*/. 
314. Religioosne üksindus vaikuses on privileeg, milles sisaldub suur vaimne rikkus. /vr*/. 
315. Andekat/võimekat inimest nörritab kõige enam mõttetult kaotatud aeg. /vr*/. 
316. Tugevad inimesed on lihtsad, ebastabiilsed - keerulised. /vr*/. 
317. Olukorrad ei muuda elu talumatuks, vaid mõtte ja eesmärkide puudumine. /vr*/. 
318. Inimese täisküpsus saabub siis, kui ta valib vaikuse, ega soovi kellegile midagi tõestada. /vr*/. 
319. Tänastele küsimustele mitmetel põhjustel meile vastuseid ei anta, kuid uskuge, tulevikus vastuseta nad ei jää. /vr*/.
320. Kompliment sisaldab sageli kadedust ja solvangut. /vr*/. 
321. Kui käid iseenda valitut teed, siis jätad sinna ka oma jälje. /vr*/. 
322. Võid olla intelligentne ja andekas, kuid vales kohas, siis oled õnnetu ja kasutu. /vr*/. 
323. Reeturile andestamine on justkui halastusseks sarivägistajale. /vr*/- 
324. Ebaõnnestunud võimalus annab kogemuse eduks, võimalusest loobumine jätab pained kogu eluks. /vr*/. 
325. Sõpra tuntakse hädas siis, kui ta selle on põhjustanud. /vr*/.
326. Otsid vastust - need on sinus endas; leiad enda - algavad tõelised otsingud. /vr*/. 
327. Tõde jääb tõeks ka siis, kui seda ei usu ükski inimene; vale jääb valeks siis, kui sellesse usub ükski inimene. /vr*/. 
328. Rahvas, kes oma talente ei väärtusta, võib need üldse kaotada. Kaotus valus just väikerahvastele, paraku sellega lepitakse. /vr*/. 
329. Kui kõik on lõppenud, möödas, on tähendus kõigel, mida iganes oled teinud. /vr*/. 
330. Anne vajab nooruse rumalusi, et veatus ei muutuks vanaduse totruseks. /vr*/. 
331. Aidata altruistlikult abi vajajat, küsijat, väärtustades oma sihte ja huvisid - see on suuremeelsus. /vr*/. 

Vambola Raudsepp.

 ---------------------------------------------------------------------------------