Akadeemik Raimund Hagelberg - 85

.

Õpetlased on iga rahva aare.
 Hiina rahvatarkus

Raimund Hagelberg (07.02.1927)
 /Foto internetist/

Biograafiaid uurides märkame, kui tähtis roll on iga inimese elutee kujunemisel tema elukeskkonnal ja kaasaegsetel. Eriti viimastel, so kui palju ollakse mõjutatud kaasaegsete andest, töökusest, haritusest. See asjaolu paneb mõtlema ennekõike akadeemik Hagelbergi erilisest mõjust meile endile kui tema kaasaegsetele. Või teisisõnu, on suur vedamine olla nii erudeeritud ja tagasihoidliku tõsiteadlase kaasaegne.

Üllatav, kui väike võib olla ühe väikeriigi teadlasintelligents ja kui küsitav selle jätkusuutlikkus. Nii nagu astronoomias, füüsikas jt teadusharudes on omad konstandid (gravitatsioon, planeetide liikumine vms), nii ka ühiskonnateadustes. Tuginedes teadusloolistele uuringutele näitasid meie vaatlused/arvutlused, et kõrgteadlasintelligentsi (sh ennekõike ideede genereerijad) osatähtsus maa rahvaarvust moodustab vaid 0,2 protsenti. Seega Eesti puhul võime rääkida vaid 2 5oo inimesest! See seik annab meile suunad, kuidas suhtuda Eesti väljapaistvatesse tedlastesse, oma teadlaseliiti.
.

Prof Raimund Hagelberg (esireas neljas) 

TÜ majandusteaduskonna kolleegide seas /1968/.

 .

Kuuluda teadlaseliiti on suur au, kuid see paneb ka suured kohustused ja vastutuse. Akadeemik Raimund Hagelberg on selle au välja teeninud ning vastutuskoormat väärikalt kandnud. Siinjuures rõhutamist väärib tema väljakujunenud originaalne maailmapilt ja - vaade, mis andis tema õppe-teadustööle uue kvaliteedi, eriti Tartu Ülikooli päevil. Konkreetsemalt rajanes see teadusfilosoofiale, teadusloole ja teaduse metodoloogiale, millele ta üheks esimesena Eestis hakkas süvatähelepanu pöörama juba 1960.ndatel. Seega nii mitmeski valdkonnas oli akadeemik Raimund Hagelberg alusepanija, traditsioonide looja ning need traditsioonid jätkuvad tänasel päevalgi, so aastal 2012.
.

Prof Raimund Hagelberg (vasakul) kolleegide 

Vambola Raudsepa ja Valner Krinaliga /1980/

Palju õnne suure juubeli puhul!

Prof emer Vambola Raudsepp, 20. jaanuaril 2012.a.

.
PS Paraku akadeemik Raimund Hagelberg lahkus igavikuteele 17.07.2012, so vaid viis kuud peale oma juubeli tähistamist. 
.

Lahkus majandusprofessor Vladimir Koslov

Kuuluda eliiti on austav, kuid samas tähendab ka suurt vastutuskoormat ühiskonna ees.

Vladimir Koslov (17.02.1928 - 07.01.2012)

07. jaanuaril 2012. aastal lahkus igavikuteedele Eesti üks erudeeritum ja omanäolisem majandusteadlane professor Vladimir Koslov. Tundsin teda õpiaastatel TTÜ majandusteaduskonnas (1961 - 1966) kui hinnatud lektorit ning hiljem kui väga sõbralikku, kuid samas väga tagasihoidlikku kolleegi. Isegi oma raevukate kriitikute suhtes, kes panid käiku oma valimatu platnoisõnavara, jäi professor intelligentseks ja väärikaks härrasmeheks. Parimad mälestused õppejõust, kolleegist ja sõbrast.

Vambola Raudsepp, Koorastes 11. jaanuaril aastal 2012.

Maailmapilt: mõtisklus koos lahkuva aastaga 2011

Kunagi varem pole teadlased olnud nii teadlikud oma teadmiste piiratusest kui tänapäeval.

Jaan Einasto

.

Kooraste Suurjärv aastavahetusel /vr*/

Täiuslik maailmapilt tähendab aduda täielikult Looja loodut. Inimene pole selleks võimeline, ega saa olema ja seda mitte kunagi. Ja kui inimene olekski nii võimas, siis võiks ta julgelt asuda Looja kõrvale/asemele. Võimatu!

Üksikisiku või ühiskonna maailmapilt kujuneb/kujundatakse teadmiste, kultuuri, hariduse ja kasvatuse varal maailmavaadete kogumiks. Edasi võib juba kitsamalt rääkida teaduslikust, mingi harudeaduse vms maailmapildist. Võime asuda probleemi erinevate tahkude piiritlemise ja defineerimise juurde, millel on oma puhteoreetiline väärtus.

Järve talus oma töölaua taga. /vr*/

Sõnaga, mida rohkem teadmisi, seda sügavamalt me tunnetame meid ümbritsevat maailma ja mõistame elukeskonna tegelikkust. Seega raskuspunkt lasub teadusel, teadmistel. See pole ju piisav, sest kerkib juba iga teismelise koolijütsi peas küsimus: kes ma olen, milleks ma elan, kust kõik saanud on ja palju muudki?

Austust väärivad inimesed, kes tunnistavad ausalt oma teadmiste piiratust ja tunnevad kaasa sihitult elavatele kaasasukatele. Kurb. Veel kurvem on aga see, kui mitu põlvkonda elavad rahumeeli kooskõlas oma väärastunud maailmapildiga. Samas aga vähemalt Eesti ühiskond pole veel valmis lahti ütlema agressiivsest materialismist kuni võitleva ateismini välja.

Vambola Raudsepp

.

Siim Kallas Tartu Ülikooli rahandustudengina

.

Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist 
erinevas maailmas. A. Scopenhauer

Siim Kallas külalislektorina Tartu Ülikoolis

(Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)

.Siim Kallas poliitikuna on leidnud oma koha nii Euroopa, aga ka Eesti ajaloos. Kindlasti kirjutatakse temast palju küll monograafiates, ajalooõpkutes ja teistes väljaannetes. Alljärgnevalt vaid paar rida nagu mäletan mina teda Tartu Ülikooli rahandustudengina aastail 1968-1972.

Rahanduse eriala üliõpilasena paistis Siim Kallas silma oma erakordse ande ja sihikindlusega. Ta lihtsalt haaras kõike lennult ja oskas omi mõtteid esitada süsteemselt ja vajaliku sügavusega. Pööras erilist tähelepanu keeltele, kusjuures vene ja inglise keelt valdas ta täiesti korrektselt juba tudengipõlves.
.

Ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli Siim Kallas juba üliõpilasaastail lausa võrratu. Teda kadestati, millest ka mitmed arusaamatused erinevatel tasanditel, sh bürokraatiaaparadiga. Sõbraliku ja hea suhtlemisoskusega noore mehena tõelisi vastuolusid tal kellegiga justkui ei tekkinudki. Ennustasin juba nondel aastatel talle hiilgavat karjääri ja seda ennekõike tänu tema talendile ning laiahaardelisusele. Tema edasine elukäik ka kinnitas seda.

Vambola Raudsepp

.

Uno Veri - Kurenurme kooli õpetaja

.

Uno Veri (Foto Asta Veri erakogust)

Iga teadmine mõjub kasvatuslikult /Lev Tolstoi/

Uno Veri (28.11.1928-15.02.2003) tuli Kurenurme kooli tööle õpetajaks 1950.ndate alguses. Olin siis kolmanda klassi õpilane ja seega siis tuli kohe meile klassijuhatajaks. Juhtus nii, et ta jäigi meie klassijuhatajaks kuni meie klass lõpetas kooli, so seitsmenda klassini ja kokku siis viieks aastaks. Üldse töötas ta Kurenurme koolis palju aastaid, õigemini kogu oma elu, kuni pensionini jäämiseni.

Uno Veri klassijuhatajana oma õpilaste keskel

(Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)

Väljanägemiselt lühemat kasvu noor poiss, juurtelt pärit Hummulist, sõnaga poissmees, kelle esimeseks töökohaks saigi Kurenurme kool. Kuna õpetajaid väikses koolis oli vähe, siis üks ja sama pedagoog õpetas nii matemaatikat, eesti keelt, hiljem ajalugu, geograafiat ja mitmeid teisigi õppeaineid. Nii kasvasid kokku õpilased õpetajaga ja õpetaja õpilastega. Üksteist tunti läbi ja lõhki, mistõttu õpilased võtsid nö oma õpetaja nägu. Aga selline ongi väikeste kollektiivide omapära, on see siis hea või halb.

Inimesena oli Uno Veri nö suur realist, õpetas põhjalikult üksnes algteadmisi, samas ega mäletagi teda vestlemas ka teistel teemadel. Eks aeg oli selline, et igat väljaöeldut lauset võidi tõlgendada nii ja naa, millest arusaamatused ja pahandused. Õigem oli neid vältida. Aastaid hiljem omavahelistes vestlustes selgus, et ta üldse mõtles palju, kuid rääkis teadlikult vähe.

Asta ja Uno Veri 

(Foto Asta Veri erakogust)

Hauaplats Urvaste kalmistul 

(Foto Vambola Raudsepa erakogust)

Uno vend Karl Veri oli Antslas tuntud ennekõike keskkooli direktorina, suhteliselt laldaste teadmistega, aga ka mõneti vabameelsema käitumisega. Kirjutas mitmeid sisukaid artikleid kohalikes ajalehtedes. Uno Veri abiellus sama kooli õpetaja Asta Ahmaniga, keda mäletan ennekõike bioloogina.

Urvaste kirik (Foto Vambola Raudsepa erakogust)

Uno Veri on maetud Urvaste kalmistule.

                                                            Vambola Raudsepp

Juured Koorastes: bioloog Andi Normet

.

Suhtlemine vaimselt rikka inimesega
 mõjub osapooltesse kordistavalt

.

 Andi Normet was born in 1943 in Kooraste, Põlva County (Estonia). Graduated from the Estonian Agricultural University, and received there his PhD scientific degree (1976). He has published several monographs in the field of floriculture.

 .

Kooraste-500 mälestuskivi avamine /vr*/

Üldsus oma tähelepanuga teadlasi ei hellita, mistõttu nad mõne näpuvea tõttu jäävad või on juba jäänudki välja entsüklopeediatest, teatmeteostest ja teistest väljaannetest. Nii juhtus ka broshüüri "Kooraste-500" koostamisega, kus pole selles külas sündinud ja koolis käinud Andi Normetist sõnagi. Alljärgnevalt püüame midagigi heastada.

.

Andi Normet sündis Koorastes aastal 1943 pere vanima lapsena. Käis Kooraste algkoolis ning põhikooli lõpetas Karstes. Seejärel õpiaastad Räpina Aianduskoolis, mille lõpetamise järel jätkas haridusteed EPA agronommiateaduskonnas. Õpingud jätkusid aspirantuuris ja lõpuks põllumajandusteaduste kandidaadi kraad aastal 1976. Huvi aianduse vastu kogu eluks oli ta kaasa saanud vanematekodust juba varasest lapseeast alates.

.

Andi Normet (foto internetist)

.

Vaid paar tõika. Andi Normet on mitme monograafia/raamatu autor, sh "Gladioolid aeda", "Liiliad aeda" ja "Sibullillede ajatamine" ning ligikaudu 100 teadusliku ja populaarteadusliku artikli autor. Täitnud mitmeid uurimisprojekte, aga samuti õppejõu kohustusi EMÜ-s ja Räpina Aianduskoolis.

.

Edasi aga Andi töödest-tegemistest tänapäeval koos abikaasa Theaga võiks kirjutada monograafia, kuid antud kirjutises loeme oma ülesande täidetuks üksnes tema kõige üldisema tutvustamisega.

.
Vambola Raudsepp

.

Tiit Raudsepp (1808 - 1893)

.

Patriotism: maakodu kui kodumaa minimudel.
.

My forefathers relatives come from Sangaste (Estonia, Tartu county).  Genealogy research of Raudsepp involving more than three centuries (years since 1700). As I know now: they were immigrants from Germany to Estonia (?). Then they family name was Schmidt, but later changed Raudsepp. In 1700 years were famines, many children died at that time. Later, they (my forefathers) set up new farms in Estonia, and later become the owners of the farm. At present among them (Raudsepp) are many managers, intellectuals and scientists.

.

• 1802 - taasavatakse Tartu Ülikool;

• 1819 26. märts - Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest;
• 1887 - venestamise käigus viiakse rahvakoolid venekeelele, paar aastat hiljem ka omavalitsuste asjaajamine;
• 1879-1881 - ehitati Sangaste loss.

Esivanemate põlvnemise ja elukäigu uurimisel on tähtis iga väiksemgi fakt/seik, mistõttu need vajavad jäädvustamist kirjasõnas. Kuna aga paljugi on kirja pandud vanemaealiste lähisugulaste ütluste alusel, on nendes ka omajagu ebatäpsusi, mis sügavamal asja uurimisel on kergesti kõrvaldatavad. Ja seda me teemegi.

.

Väga vanal käsitsijoonistatud kaardil
 on olemas veel Piisaste küla

.

Restu mõisahoone tänapäeval. Mõisalt osteti välja Piirnatsi talu talude päriseksostu ajal(?). /vr*/

Tiit Raudsepp sündis Käärige Henno talus 26. detsembril 1808. aastal, mõni päev hiljem ristiti ta Sangaste koguduses. Tiit sündis Peetri (1764 – 1821) ja tema teisest abielust naise Juuli (1773 – 1830) kuuenda lapsena. Teadmata põhjustel surid enne 1921. aastal Tiidu isa Peeter ja vennad Kilian (09.10.1797-29.03.1798), Peeter (08.08.1800-06.09.1800), Henno (02.09.1801-12.09.1801) ja õde Juul (08.07.1803-28.05.1804), so ajal, mil Tiit oli vaid 12 aastane. Tiidu ema suri 1830ndal aastal, mil Tiit oli 22 aastane.

Väljavõte Sangaste kirikuraamatust: Tiidu poolvend 

Johan hakkab kandma perekonnanime Raudsepp.

1850.ndate algul asus Tiit perega elama Peerna Hansu/Hansi (hiljem kirjalikes allikates Piirnatsi) tallu, mis osteti välja Restu mõisalt (?), so Leili Udrase ütluste kohaselt. Muidugi vajab see fakt veel kontrollimist. Oma perenime Raudsepp sai Tiit oma isalt Peetrilt, kes esimesena minu sugupuus kandis seda perenime. (Tõsi küll, kirikuraamatus algul kirjas Smitt/Schmidt, mis asendati nimega Raudsepp).

Sangaste kirik. /vr*/

 

Tiit abiellus Tiiu Vahter'iga 1834ndal aastal ning neil oli seitse last. Lapsena surid Mari (1838 – 1839), Juul (1840 – 1845) ning Jaan (1853 - 1855). Täiskasvanuteks kasvasid Juhan (1836 – 1905), Ott /kellel oli mitu nimekaimu/ (1843 - …), Liis (1846 - …) ning Peeter (1850 – 1905). Niisiis, surm oli selles sugupuus liigagi sage külaline ja seda kõike pidi nägema Peeter lapsena.

.

Piirnatsi talu tänapäeval. /vr*/

Tiiu Vahter-Raudsepp sündis 21.märtsil 1813. aastal Lõõndre Hendi talus (praegune Endu?). Kogu oma elu lõpuni elasid nii Tiiu (suri 1.juulil 1890.a.) ja Tiit (suri 9.aprillil 1893.a., surma põhjuseks märgitud "vanaduse nõtrus") Piirnatsil. Ilmselt oli Tiit ka Piirnatsil peremeheks, kuid see vajab veel täpsustamist. Piirnatsi talu suuruseks oli ca 30 hektarit, talus oli viis hobust, sh kolm tööhobused, kümme lehma, lambad, sead, kanad jt koduloomad. Muide, talus kasvatati hobuseid ka müügiks.

.

Sangaste kalmistu värav. /vr*/

Möödanik pakub ikka rohkem küsimusi, kui vastuseid, so mida arhiivimaterjalidest leida võib. Kõigepealt kadunud on Piisaste küla nimi nüüdiaaja kaartidelt, ehkki vanadel kaartidel on see olemas. Ka talude nimed on muutunud, eriti seda esimesel nö venestamisajal Nt Peerna Hansi talust sai vene tähtedes sujuvalt Piirnatsi talu. Kas mitte talu väljaostjaks ei olnudki Tiit? Kas Lõõndre Hendi talu on praeguse nimega Endu talu? Vahteri nimi on mõnedes algallikates muutunud Vahher'iks ja siis edasi Vaher'iks.

Tiidu ja Tiiu lastest olen mõneti kursis vaid Juhani (1836-1905) ja Peetri (1850-1905) järglastega, kuid midagi ei tea Liisi ja Ott'i järglastest.

.

Raudsepp'ade hauaplats Sangaste kalmistul.
(Tiit ja Tiiu on maetud hauaplatsi paremasse alumisse nurka). /vr*/

On teada Tiidu (26.12.1808-17.04.1893) ja Tiiu (21.03.1813-24.07.1890) matusekoht Sangaste kalmistul ning seda võimalik tähistada nimeplaadiga. Ja see võiks  jääda ka pildis ja sõnas asjaosaliste elulugudesse.
.

 Hauaplaat Raudseppade matuseplatsil 

Sangaste kalmistul

.

Tartu Ülikooli ajalooline peahoone

.
Veel ühest seigast. Raudseppade peres räägiti palju Tartust ja Tartu ülikoolist. Pärast aastat 1802, so mil Tartus taasavati ülikool, toimusid suured muudatused linna elus, ennekõike hoogustus ehitustegevus, elanike arv kasvas kiiresti ning arenes kaubandus. Talumehed käisid üha sagedamini linnas ja ainuüksi ülikooli kohalolek andis kõneainet ja viis mõtted hariduse ja teaduse valdkonda. Ja seda läbi paljude põlvkondade.
.

Põhjalikumalt e-raamatus "Kiirenevate muutuste keerises:
põlvnemislugu, olud ja arengud" (2014)
.

Tiit Raudsepa pojapoeg 

Gustav Raudsepp

.

Gustav Raudsepp (1882-1935) oli Tiit Raudsepa pojapoeg, hilisem Lustivere talu peremees Kärgula mõisapiirkonnas.
.

Oli genealoogia- ja koduloohuviline. Temalt ka mitmeid pärimisjutte oma esiisade elust Sangastes, peaasjalikult suusõnalisi vestlusi oma poegadele ja abikaasale. Lahkumise Piirnatsilt on Gustav sõnastanud alljärgnevates luuleridades:.
             Lahkumine

Sõnatu sõit uude kodutallu;
sõbrad, mängud jäid kasesallu.
Vanker veereb, nõõtused isa käest,
lüpsilehm laapsab rammusast väest.

Emal toidukorv, ja vokk veel süles,
riidekirst püsti kistud üles.
Rõhuv-rusuv rünkpilv kevadtaevas,
lahkumisvalu kõiki vaevas.

Alguste aeg, askelduste ootus;
perel põues põnevil lootus.
Napilt vara, mis alguseks vaja;
töö rajab maja, raadab raja.

Kurbuse käristab õe rõkkav hääl,
kepslen minagi rajale sääl.
Tere, uued põllud, metsad, aasad - 
las lust tulla meiega kaasa!

.

 Vambola Raudsepp
Koorastes aug. 2011.a.

.