Kestvus

Vambola Raudsepp

Vambola Raudsepp. Kestvus. Tartu, 2025, 38 lk. Loetav DSpace ut.ee.

Luulevihik sisaldab 35 luuletust ning mõtteid ja aforisme. Lühi-luuletused on seotud elulooliste seikade ja sündmustega, sh Tartu Ülikoolis. Paljud värsiread jäävad tänapäeva lugejale arusaamatuks, kuid selline see karm tõde toona oli. Olgu näitena Diktatuur, Nuhk, Ülekohus vms, so ajast, mil valitses vaesus, omad nuhid ja pealekaebajad, isegi valesüüdistuste esitajad. Aga kõik see on omamoodi aja märk Eestist, olgu siis nõukaajal või nn üleminekuaastatel.

Järgnevalt üks luuletus kõnesolevast luulevihikust.

                             Tee.

                        Hilja hämaras, novembris,

                        väsinuna, alles porisel teel.

                        Masendus. Raagus ümbrus;

                        koju - kuhu mul minna veel?

                        Must vari, kaaslane, mul ligi;

                        pea tulemas pime aeg.

                        Jääb töö ja valatud higi,

                        oli trots ja kestev vaev.

                        Ammu kõik kokku pakitud,

                        reisiks kingadki lakitud.

                        Pole midagi kaasas kanda,

                        jääjale - mida veel anda?

                        Tee lõpeb, kus igavene rahu,

                        halb sinna enam ei mahu.

                        Põhjatäht kaugusse kutsub,

                        vaimuvalgus seal iial ei kustu.

                                                                    Vambola Raudsepp,

                                                                        Koorastes. 

 

                                  Aeg.

                            Maine saab mullaks, tolmuks taeva,

                            kõik olnu kaob kord aega.

                            Hetkeiks rõõm, möödub vaev,

                            igavikku randub me lootuste laev.

                            On karmis kaduvas miskit suurt,

                            seal uue tekkiva vaimne juur.

                            Elu tähendus Maal kestma jääb,

                            läbi aegade auuremaks saab.

                            Kõik vahetub, hääbub, ärkab,

                            Kõiksusest uus elu taas tärkab.

                            Miski ei lõpe. Elu teisenduse voos,

                            vaid üürikeseks oleme siin koos.

                                                                Vambola Raudsepp,

                                                                AD 2026 Koorastes. 

                               

Osula 570.

                                                         Pühajõgi. Loitsimise koht.

Urvaste kihelkonna Osula küla esmamainimiseks on pakutud mitmeid daatumeid, kuid ametlikes ajalooallikates märgitakse aastat 1456. Seega, nii või teisiti, võiksime tähistada Osula küla esma-mainimise 570. aastapäeva. Alljärgnevad minu värsiread on katsed meenutada mõningaid hetki Osula möödanikust. 

                                                 Osula.

                    Rahutu loodus ja Prassimäe rahu;

                    hiies värelevate varjude valgus.

                    Pühajõe loitsu vaimsus,

                    kalmude karm ajaloo kaja. 

                    Näljaaastad - ikaldus, surm, katk,

                    veskilõhkujad, Pühajõe vastuhakk.

                    Põhjasõjas venelaste rüüsteretked,

                    Erastvere kaotuse valusad hetked.

                    Kaoses Eesti riigi loojad, kangelased,

                    rahva toetusel Vabadussõja sangarid.

                    Metsavend okupandilt võimu võttis,

                    sest kannatused, veri ja ühishauad.

                    Talendid - Maltenek, Matteus, Kaitsa ...

                    teadus-kultuuriloole innustuse andjad.

                    Veel väärikad maa edendajad, kaitsjad;

                    tänase rikkuse ja maine kandjad. 

Minu vanaisa Gustav Raudsepa (1882-1935) vanemad (Peeter ja Ann) on maetud Osula kalmistule ning temalt on omal ajal kirja pandud järgmised Osulaga seonduvad värsiread. 

                                        Gustav Raudsepp

                        Pühajõe palve.

                             Harjumäe võlvilt vette,

                             põlvib üks paik nii püha;

                             koht kui altari ette,

                             üllan ikka ja üha.

                                    Igatsus pilvisse viib,

                                    oleks miski küll kindel;

                                    mu kohal valge pilvetiib -

                                    see mu kaitseingel.

                             Taamal Osula kalme,

                             kadu kõiki meid köidab;

                             juba õhus on talve,

                             külm loojang seal loidab.

                                    Meist maha jääb mure,

                                    siin kõrge sinitaevas,

                                    kus lootus ei sure,

                                    ehkki hing veel vaevas.

                                                              Vambola Raudsepp, AD 2026.

Juured Urvaste kihelkonnas: EV major Eduard Johannes Kimm.

 

                           Eduard Johannes Kimm (1895-1946).

Eduard Johannes Kimm sündis Vilo vallas, Petserimaal talupoja perekonnas (1895). Minu sugupuus third cousin. Keskharidus. Õppis välismaal. Sõjaväeinsener. Oli õppejõuks Eesti Sõjakoolis. 

Arreteeriti punavõimude poolt 14.06. 1941.a. kui nõukogude vastane element. Tribunali otsus 15+5 a vangilaagrit. Osales Vabadussõjas. (Oli Punaarmees alampolkovnik, inseneriteenistuse ülem?). Suri 9. mail 1946. a. Norlagis, Krasnojarski krais. 

Vambola Raudsepp. 

Sugulussidemed: professor Tiit Land.

Rektor Tiit Land

Tiit Land (1941) on biokeemik. Lõpetas Tartu Ülikkoli (1989), kaitses väitekirja Stockholmi Ülikoolis (PhD, 1994). Täiendanud end ja töötanud mitmes väisriigis, sh Rootsis, USAs jm.  Professor. Valiti Tallinna Ülikooli rektoriks (2011), seejärel Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks (2020). Minu sugupuus 7th cousin once removed.

Vambola Raudsepp, Koorastes. 

Kuhu mul minna veel

Vambola Raudsepp

 Vambola Raudsepp. Kuhu mul minna veel, e-raamat. DSpace ut. 2026, 28 lk. https://hdl.handle.net/10062/123501

Värsivihik sisaldab 25 luuletust, mis kajastavad enamuses autori eluloolisi seiku. Alljärgnevalt üks nendest.

                            Häbistatud.

                            Olime omal maal sunnismaised,

                            sunnitud toetama puukideid,

                            neid punetavaid mädapaiseid.

                            Vabakäiguvangidena veeti eksiteid. 

                            Isegi siis, kui elasime poolnäljas,

                            oli KGB silm, nuhid, kõikjal väljas.

                            Puna-pime aeg sai lõpuks läbi,

                            mõistagi oli meil, alandatuil häbi.

                            Variserid, kes teenisid truult punalippu,

                            pürgisid ja saidki kohe EVs tippu.

                            Häbistatakse Eesti suutlikkuse tagajaid,

                            patrioote, mitte kasu tagaajajaid. 

                                                                    Vambola Raudsepp,

                                                                            Koorastes.

 

Katsumused

Vambola Raudsepp

Vambola Raudsepp. Katsumused, Tartu, 2024, 28 lk.

Oleme kõik omas ajas kasvanud Eestimaa lapsed, minu põlvkond sõja aastatest pärit. Rahva ja maa katsumused elavad meis kustumatult edasi. Paraku. Niisiis, isikut kujundavad aeg, olud ja keskkond, küll aga ennekõike ta tahe, huvid ning distsipliin  eesmärkide saavutamiseks.

Olen püüdnud Eesti ja iseenda elus juhtunuid seiku mõtestada ja talletad värsivormis, mis käesolevas luulevihikus (sisaldab 25 luuletust)  teoks said.

Järgnevalt üks luuletus kõnesolevast luulevihikust.

                      Mõõganeedus.

                            Eesti mehed kahel rindel,

                            vaenupoolte vaprad võitlejad.

                            Karmavõlg või relvaneedus,

                            vend venna vastu taplesid.

                            Vintis Kalevipoeg mõõgaga,

                            Soome sepa poja mõrv:

                            needus nõuab võrdset tasumist -

                            "et mõõk ta jalad läbi raiuks".

                            Kestab Soome sepa sajatus:

                            "Mõõgast saagu su mõrtsukas,

                            tapariist sind ennast tapku".

                            Sest needus Eesti sõjamehel.

                                                                Vambola Raudsepp,

                                                                  Koorastes.       

.