Juured Urvaste kihelkonnas: Valdeko Kangro.

 

                                                              Valdeko Kangro

Vaimulik ja muusik Valdeko Kangro (08.08.1916-23.03.2019) on minu sugupuus 6th cousin once removed. Sündinud Tartus, kuid kaugemad sugujuured Vana-Antsla vallas, Urvaste kihelkonnas. Lõpetas Treffneri Gümnaasiumi, õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Töötas viiuldajana Tallinnas Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkestris. 

Emigreerus 1944ndal aastal Rootsi kaudu USAsse. 1951. aastal kaitses seal usuteaduse magistrikraadi. Töötas ka muusikapedagoogina. Oli vikaarõpetaja ja abipraost, 

Suri USAs 102,5 aasta vanuses ja on maetud Andoveris, Connecticutis.

Vambola Raudsepp.

Juured Sangaste kihelkonnas: viiulikunstnik Johan Kotkas

 

Johan Kotkas (1878-1963).

Viiulikunstnik

Johan Kotkas (1878-1963),  minu sugupuus /6th cousin trice removed/ sündis Zänil, Sangaste kihelkonnas Tartumaal taluniku perekonnas. Töötas põhiliselt Võru koolides, kuid tegutses ka mujal. Oli hinnatud oma erialal. Laia silmaringiga isiksus.

Maetud Võru kalmistule.

Vambola Raudsepp. 

Juured Sangastes: piiskop Karl Raudsepp

 

                                                              Piiskop Karl Raudsepp

Piiskop Karl Raudsepp (1908-1992) sündis Puurmani vallas, Tartumaal taluniku pojana. Kaugemad juured Sangastes. Minu sugupuus 6th cousin once removed. Lõpetas 1932. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja hiljem töötas kirikuõpetajana mitmes koguduses. 1944ndal aastal emigreerus Saksamaale. Hiljem oli 28 aastat Toronto Jaani koguduse õpetaja, piiskop. Suri Torontos. 

Vambola Raudsepp

Juured Urvaste kihelkonnas: Liidia-Adeele Raudsepp

 

                                                           Liidia_Adeele Raudsepp 

Lühitutvustus. Liidia-Adeele Raudsepp  (Pikk) sündis 8. juunil 1914ndal aastal  Urvaste kihelkonnas, Vana-Antsla vallas Jaan ja Minna Pika perekonnas kaheksanda lapsena. Käis Antsla algkoolis, oli seejärel talutöödel. Abiellus Richard Raudsepaga 1933ndal aastal. Elama asuti Võrumaale, Kärgula valda, Lustivere II majapidamisse. Hiljem perekonnas kasvas viis last. Richard Raudsepp oli raudteelane, Liidia-Adeele põhiliselt kodune, kuid ka põllutööline Sõmerpalu sovhoosi Hänike osakonnas. Alates 1958ndast aastast elas koos abikaasaga Antsla linnas eramus. Richard suri 14. aprillil 1971. aastal. (Richard ja Liidia-Adeele on prof Vambola Raudsepa vanemad). Liidia-Adeele suri 24. veebruaril 1993ndal aastal ja on maetud abikaasa kõrvale Antsla Metsakalmistule.

Vambola Raudsepp

Eluring.

                Fati vocationem.

Sind on Maale saadetud.

Kas tahad? - pole küsitud.

Kas oli õige aeg ja koht,

kellest ama-isa?

Kas olid üldse kutsutud?

Elu just kui müstika.

Sul seitse päeva nädalas

ja aastas kaksteist kuud;

loet' eluaastad -

Maa tiirud ümber Päikese.

Sul kümme käsku kaasa anti.

Käsk: ela siin kui kristlane.

Loo pere, saa palju lapsi,

veel oma toit ja soe tuba.

Ja mõista ettemääratust.

Aeg antud üürike, pole parata.

Kord viimast Jõulu veedat

ja armulauda vastu võtad;

õnnist lahkumist siit ilmast

pühas rahus saad. 

Mälestused.

            AD 2025, Antsla kalmistul.

Astun Su juurde, kallis ema,

süütan kalmul küünlatule.

Nii valus, et Sind ei ole enam,

kuid ootad, et siia taas tulen.

Su armastus südamesse jäi,

ehkki aeg ruttab oma teed.

Küünlaleegis helgib elav vaim,

harduses seisan kaua veel. 

Su kalmul lilled õitsevad

ja tuulekohin paitab põlispuid.

Siin särama jääb päiksekild,

meid ühendama mälestuste sild. 

Sinimägedes langenud EW lipnik Valdur Visnapuu

Valdur Visnapuu (1917-1944) juured on Sangastes, Mäekülas, Laanepoolses talus. Minu sugupuus on ta vaarema Ann Raudsepp (Vaher) kaudu fifth cousin once removed. Valduri ema Anne Visnapuu (1872-1933) suri siis, kui Valdur õppis veel gümnaasiumis. Isa Karl Visnapuu (1867-...) suri kohe peale sõda ja on koos abikaasaga maetud Ilmjärve kalmistule. 

Valdur Visnapuu

Valdur Visnapuu oli EW sõjaväelane, allohvitser, kuid Saksa sõjaväes Relva SS 20, pataljoni ohvitser. Langes lahingus 28ndal juulil 1944ndal aastal saadud haavadesse, Maetud Vaivara vanale kalmistule, kuid tema isa ja ema ning teised lähisugulased on maetud Ilmjärve kalmistule.

Valdur koos abikaasa ja tütrega

Valduri vend Johannes Visnapuu töötas EWs politseinikuna ja see-pärast pidi koos perega emigreeruma. Elas perega USAs, kus ta ka suri.

Johannes ja Helene Visnapuu hauatähis USAs

Koduloolased on seda sugupuud uurinud Ilmjärve kalmistu kaudu, kuid sealsed andmed on väga lünklikud. Vt ka Kodulooline Ilmjärve kalmistu. DSpace ut, koostaja Vambola Raudsepp.

Vambola Raudsepp.

Reisid pealinna

 Võrumaa taluperemehele oli ülemöödunud sajandivahetusel pealinnaks kubermangu keskus - Riia. Tallinnasse oli asja vähem, küll aga pärast Eesti Vabariigi tekkimist. Mäletan oma lapsepõlvest, kuidas 19nda sajandi teisel poolel sündinud talumehed rääkisid ülivõrretes lugusid oma Riias käigust. Ju siis tekkis tahtmine ka oma muljeid värsiridades väljendada.

Gustav Raudsepp (1882-1935)

                        Riia linn 

                Riia linn on rikkust täis,

                siin sakste käsi hästi käib.

                Igal päeval just kui laat,

                mida tahad, osta saad.

                Oli elu kreisis lahe-lai,

                kui sai keisriks Nikolai.

                Vene suurde sõtta kisti,

                nekrut sai seal oma risti.

                Ei Saksat võtta-võita saa,

                olgu suur või väike maa.

                Riia linn on sakste päralt,

                oli enne, jääb ka pärast.

                Kodus jutt ei lõpe Riiast,

                kaunis - miskit pole liiast. 

Minu vanaisa värsiread olid enamuses mõttekatkete kogum, mis sisaldas tolleaegseid ütlusi või arvamusi. Küll aga oli nende ridade kirjapanemisel mitmeid variante. Asi selles, et Gustav Raudsepa kodune keel oli Sangaste tartu murre, hiljem, peale abiellumist lisandus abikaasa Kadri mulgi murre (Kadri oli pärit Paistu kihelkonnast).

                            Riia liin

                    Riia liin om rikkust täüs,

                    sääl sakstõ käsi häste käü.

                    Egä päiv just ku' laat,

                    midä tahat, osta saat.

                    Oll' kreisin elo lahe-lai,

                    ku' sai keisris Nikulai.

                    Vinne suurdõ sõtta kisti,

                    nekrut sai sääl uma risti.

                    Ei Saksat võtta-võita saa,

                    olgu suur vai väiko maa. 

                    Riia liin om sakstõ perält,

                    oll' jo enne, jääs ka peräst.

                    Koton jutt saa otsa Riiast,

                    illos - ei miäkit olõ liiast. 

                                                                Vambola Raudsepp.

Finantsjuhtimise alane eestikeelne õpe ülikoolis

1990ndatel finantsjuhtimise alase eestikeelse õppe korraldamine ülikoolis oli seotud väga suurte raskustega. Tegime palju eestikeelse õppe kestuse ja jätkusuutlikkuse tagamise nimel, aga tegime ka toona iseendi sinisilmsusest tingituid vigu, mida nüüdisajal ikkagi meeles peetakse. 

Ennekõike oli ju nõukogude ajal majandusteooria koos mõistete ja terminoloogiaga tugevalt politiseeritud. Veel enam. Et sellest ei oleks kõrvalekaldumisi, siis tollal seda rangelt jälgiti Moskvast ja iga samm Lääne suunas oli rangelt karistatav. Seega majandusõppe üleviimisel Lääne kõrgkoolide tasemele tuli alustada mõistete ja terminoloogia täpsele piiritlemisele, so eesti keele vajadusteks. Nii ilmus meilt kolmeosaline Inglise - eesti majandusterminite seletussõnastik akadeemik Uno Mereste juhtimisel, kuhu finantsjuhtimise ja korporatsioonide rahanduse osa tuli minul koostada.

Tähtis roll oli õppejõudude enesetäiendamisel välismaal, ennekõike USAs, Soomes ja mujal. Õnneks saime hankida vajalikke teadmisi, aga ka kaasaegset majandusalast kirjandust. Nii hakkas kohe minul ilmuma eestikeelsed finansjuhtimise ja korporatsioonide rahanduse alased õppevahendid, konspektid, raamatud ja teadusartiklid.

Nn Eesti üleminekuaja tingimustes õppejõu-üliõilase vastastikkune usaldus oli suur. Oli lausa endastmõistetav, et õppejõud andis kõik oma loengumaterjalid ja teised käsikirjas tööd üliõpilastele kasutamiseks Ja neid kasutati referaatide (mis ei ole teadustöö), bakalaureuse ja magistritööde koostamiseks. Sageli üliõpilastöödes jäid õppejõu tööd isegi viitamata, kuid sellest vähemalt enda puhul ma ei teinud probleemi. Muide, avaldasin toona palju artikleid ajalehtedes (eriti Äripäevas), ajakirjanduses ja mujal eesmärgiga, et eesti keel leiaks rohkem igapäevast kasutamist. Majanduspraktikas kippus esikohal olema juba inglise keel. 

Paar sõna pealekaebamise ja tühistamise anatoomiast. Eksisime ja tegime vigu õppematerjalide avaldamisel, kusjuures ei osanud ette näha lausa skandaalini viivat pahasoovlikkust mõne üliõpilase poolt. Kuna meedia haistis siin nö vere lõhna, siis ei hakanud end õigustama ja püüdsin teha kõik, et see arusaamatus kiiresti ununeks. Olime ju vaesed ja töötasime ühiselt suht vähese maailmatasemel õppekirjandusega. Samas kutsusime õppejõude USAst, Rootsist, Soomest ja mujalt. Häbi tunnistada vaesust, kuid need külalisõppejõud aitasid meid lihtsalt heast tahtest, mittemingisugust tasu küsimata. Ülikoolil polnud ju selleks rahagi. Saati veel omadele õppejõududele väärikat palka maksta. Nii et õppetooli poolt püüti teha kõik, et anda üliõplastele haridus samal tasemel, mis oli Soomes, Rootsis ja mujal. 

Olin šokis, kui mõned üliõpilased (anonüümsed) läksid rektori juurde kaebama, nagu oleksin nende referaate omavoliliselt kasutanud. Kuna meedia haistis siin nö vere lõhna, siis ei hakanud end õigustama ja püüdsin teha kõik, et see arusaamatus kiiresti ununeks. Tekib küsimus: kuidas oleks asi siis välja paistnud, kui oleksin enda varem ilmunud materjalide alusel näidanud, et üliõpilane on kasutanud minu töid minule viitamata? Palju aastaid hiljem on mõned endised tudengid käinud ka minu juures vabandamas, et tegime jah ülekohut, aga toona oli see noorte silmis  omamoodi kangelastegu. 

Peaks nagu olema kõik ja asi ununenud, aga siiski mitte. Näiteks minu nime juures seisab toonane Õhtulehe artikkel ja suht õelutseva sisuga. Lõpuks, kuidas öeldakse: kõige intelligentsem vastus anonüümsele kaebusele on vaikimine.

PS Kurb, kuid tõenäone, et aastal 2083 eesti keelel majanduspraktikas ilmselt kohta enam pole.

Vambola Raudsepp, 

Koorastes AD 2023.

 

                                 

 

        Per aspera

Labürindis eksleja-otsija, heitleja,

karastunud hingega võitleja.

Päiksepoiss. Romantik. Püüdleja.

Valitud. Mentori enda kutsutud,

kes labürindist väljus lõpuks:

koolijütsist edulugu, tippude-tipuks.

Alati esikohal vaba, arenev Eesti,

riskitud-karistatud selle eest,

kuid ei lahku kunagi valitud teest.

Raskustes-pettumustes kohustus,

tuli edusammudes lohutus.

Oli tänutundes alandlikkust.

Leitud mõttekaaslasi määratusest,

kus juhuseid, müstikat lõpmatult.

Õnneks parim pärast saavutatust.