Raamatututvustus Kanepi Raamatukogus

Raamatu Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust tutvustamine toimus Kanepi Raamatukogus 10. veebruaril 2017. aastal.
.

Autori põhjalik ettekanne kestis ligikaudu 40 minutit.

 .Kuulajaskonna (ca 30 inimest) moodustasid peaasjalikult praegused ja endised Kooraste elanikud.

 Muljetamist jätkus hiljemgi. Vasakul Uno Länik ja raamatu autor.

.Agnessa Raudsepp, Hele-Mall Türna ja Arnold Vilde jutlemas.

Inge, Peeter, Agnessa ja Vambola enne lahkumist.

Pärast raamatuga tutvumist laekus veel mitmeid ettepanekuid, millest kindlasti pidanuks kirjutama ja millest tulnuks põhjalikumalt pajatada. Paraku raamatu maht (128 lk) oli etteantult piiratud, kuid kõik täiendavad materjalid lubati lisada ja üles panna internetis Kooraste koduleheküljele.

Lõpuks tänusõnad Kanepi vallavalitsusele ja Kooraste külavanemale ürituse ladusa sujumise eest. Tänusõnad ka kõigile osavõtjatele.

Vambola Raudsepp

Aastatetagused hüüdnimed Koorastes

.

Kooraste inimestel oli rikkalikult hüüdnimesid. Fantaasiat nende leidmiseks jagus loomariiki, aga ka  kutsetöö, kultuuriinimeste ning teiste valdkondadeni välja. Aastaid tagasi võis külas kohata järgmisi hüüdnimesid: Pinna, General, Ott, Parts, Imelik, Forell, Kilupang, Kokekapten, Jorss, Viiulikunstnik, Vinter, Kupi, Kägu, Üle-eesti, Pant, Kihva, Vana-Kihva, Väike-Kihva, Põnki, Põudu, Oro, Vänt, Tsigle, Rasvatihane, Ujuks, Soro, Jõrss, Vanapagan, Summ-summ, Painamiis, Sannamiis, Lotu, Koll, Tunts, Töllmokk, Persekell, Päevakaja, Sepp, Tillas, Tont, Pupe, Põnts, Pitkin, Orav, Jõrr, Meduus, Sass, Emand, Starshi, Õpilane, Juss, Siibe, Josko, Jänes, Mõro, Linnapää jt.

 Peale selle, hüüdnimed olid ka kogu perekonna kohta, näiteks, Nirgid, Oravad, Otipojad jt.

Kui neid hüüdnimesid tundub ehk liiga palju olevat, siis olgu märgitud, et näiteks, 1970ndatel elas Kooraste külas umbes 400 inimest.

Huvitav oli see, et neid hüüdnimesid kasutati igapäevaselt endastmõistetavalt, kusjuures kõik teadsid kellest on jutt ja enamasti keegi ei pannud ütlejale isegi pahaks. Siiski solvavaid hüüdnimesid kasutati küll üksnes nö tagaselja.

Hüüdnimed olid ka (sala)viinaga kauplejate kohta: Läti-Valka (kauples Lätist toodud viinaga) ja Eesti Valga. Kanepis oli kauplus Karpaatia ja selle taga müüdi viina - hoone nimeks Taga-Karpaatia.

Vambola Raudsepp

Kooraste sõnas ja pildis

.

KOORASTE. Lühimeenutusi möödanikust. Koostanud Vambola Raudsepp. Kujundus ja trükk PAAR OÜ, 2017, 128 lk.  Välja antud Eesti Kultuurkapitali, Kanepi valla ja Regionaalarengu Fondi toetusel.

Kõnesolev väljaanne koosneb kuuest osast. Algul käsitletakse vanemaid inimasustuse jälgi Koorastes, seejärel kirjeldatakse perioodi mõisaajast omariikluseni, sh olmet haridust ja isiksusi, edasi elust Koorastes Eesti Wabariigi ajal, põhjalikumalt esitatakse meenutusi okupatsiooniaastatest, aga ka taasiseseisvusaastatest ning lõpuks lisatakse veel kohalikku loomingut. 

Lähtutakse nö klassikalisest esitlusviisist, kuid samas on kasutatud paljude, eriti kohalike inimeste ütlusi ja arvamusi nii tänapäeva teemadel, kui ka möödanikust. Peaaegu igal leheküljel on palju pilte ning raamatu lisana on esitatud lausa pildigalerii. Koduloohuviliste tarvis on koostatud ka kronoloogia tähtsamatest sündmustest ja isikutest. 

Lõpuks tuleb endale aru anda, et iga uus päev toob juurde rohkesti sündmusi, kerkib esile uusi tegijaid, mistõttu meenutused Koorastest ei saa kunagi lõplikult valmis. Kujunegu siis antud üllitis nö vaheetapiks uutele uuringutele.

Vambola Raudsepp

.

Kuulsaid naisvalitsejaid

Vürstinna Olga, kelle juured olid Skandinaavias, reisis 950ndatel Konstantinoopolisse, kus pöördus tagasi kristlasena. Tema kutsel saabusid Venemaale kristlikud misjonärid. Need õppisid ära kohaliku keele, koostasid slaavi tähestiku ja püüdsid rahvast lugema õpetada. (Venemaa ajaloost). Monument vürstinna Olgale asub Pihkvas.

"Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust, raamat ripub tegijast". (Hando Runnel). 

Eestis tehti algust Piibli tõlkimisega 16ndal sajandil.

Sugujuured Koorastes: Erika Aland-Vernik

.

Erika Aland-Vernik sündis 03.04.1913.a. Koorastes Kusto Tamme talus möldri tütrena, õppis Otepää Gümnaasiumis. Oli juba varases nooruses kirjandushuviline. Abiellus Jüri Vernikuga, laulatus toimus Kanepi kirikus (13.08.1938). Seejärel, sama aasta detsembris, siirduti Brasiiliasse. Näitekirjanik, luuletaja, proosakirjanik ning tekstiilikunstnik. Romaan Kohvipõllu leib (Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990) kirjeldab eesti immigrantide elualgust Brasiilias. Tema lühijutte ja luuletusi on avaldatud Viruskundras. Suri 14.05.2001.a.a Brasiilias, Sao Paulos.(Erinevates allikates on antud ka surmakuupäevaks 25.05.2001 /vt nt Geni/, kuid õige on 14.05.2001).

Erikal ja Jüril oli kaks last, tütar Asta (1943) ja poeg Jorge (1947). Asta Vernik abiellus Kurt Scheyeriga (1934-1996) ning nendel oli poeg Ernest (1964-2015) ja tütar Cristine (1966). Cristine Scheyer abiellus Jose Alvarizega ja nendel oli kolm last, so Erika, Victor (1996) ja Carolina.

Erika ja Jüri laulatus Kanepi kirikus (1938) ning 63 aastat abielus (Brasiilias)

Perekond Aland-Verniku järeltulijad Brasiilias (2016)

Asta ja Kurti laulatus (1962)

Asta ja Jorge

Ernest Scheyer

Asta Vernik (1957)

Jorge Vernik

Carolina

Victor, Erika ja Carolina

Cristine, Asta ja Erika

.

Sugujuurte põimumine: Kaupo ja Ungern-Sternbergid

Kaupole pühendatud mälestusmonument Krimuldas

Seoses Kooraste mõisnike parunite von Ungern-Sternbergide päritolu ja sugujuurte uurimisega kerkis küsimus: kas või kuivõrd Kaupo sugujuured ulatusid ka Koorastesse? Ilmselt jah, kuna ka mõnes nüüdisaegses kirjutistes väidetakse, et Kaupo järglaste (tütarde) veresugulust võib leida vanades baltisaksa aadlisuguvõsades. Esikohal märgitakse Ungern-Sternberge. Usun, et eks neid uuringuid, leide ja kirjutisi ilmub veelgi.

Kaupo sünnidaatumi me ei tea (oli ilmselt 1160ndatel), kuid surmakuupäevaks märgitakse 21/22. 09.1217. Suri Madisepäeva lahingus saadud haavadesse. Ta põletati ja luud toodi Krimulda kiriku lähistele, kus asub praegu temale pühendatud mälestusmonument. Oma varanduse pärandas Kaupo enne surma Liivimaa (Riia) kirikule, kuna meessoost järglasi tal enam ei olnud, (küll aga olid tütred). Kaupo poeg Berthold oli elu kaotanud Ümera lahingus. Mõne allika kohaselt Kaupo tütarde järglasteks lugesid end hiljem balti aadli võimsad suguvõsad Ungern-Sternbergid ja Lievenid.

.

Ungern-Sternbergid on baltisaksa aadlisuguvõsa, kes pärineb 1211. aastal Ungarist Liivimaale tulnud Johann von Sternbergist. Meid huvitavad Kooraste mõisa parunid von Ungern-Sternbergid, so fotodel vastavalt: Carl Gustav (1806-1874), Gustav Paul (1839-1886) ja Karl Reinhold Paul (1868-1919). Praegu elab Saksamaal Kooraste mõisnike järeltulijatest eakas Gerd von Ungern-Sternberg, kel paraku ajas tagasi nii kaugeid uuringuid ei ole.

Vambola Raudsepp

Juured Koorastes: kapten Joonas Loot

Kapten Joonas Loot (27.07.1876 - 14.08.1942)

Joonas Loot sündis Mäe-Perätsjärve talus Kooraste vallas Võrumaal. Tema vanemad Juhan ja Sohve (Kavai) olid talupidajad. Õppis Kooraste vallakoolis ja Kanepi kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel pidas ühes vanematega talu. 

 

 Perätsjärv

Teenis vene sõjaväes 1899 - 1906, Võttis allohvitserina ja veltveeblina osa Vene-Jaapani sõjast, kus sai haavata ja ülendati lipnikuks. Tegi ohvitserina kaasa Maailmasõja 1914 - 1918 ja Eesti Vabadussõja 1918 - 1920. Ülendati leitnaniks ja alamkapteniks (1919), kuid aastal 1924 kapteniks.

Teenis peale sõja lõppu 3. ja 7. jalaväerügemendis aastani 1925. Seejärel arendas talumajandust. Abiellus Helmi Kasukaga (1876)  aastal 1912. Peres tütar Maimu (1919) ja poeg Richard (1915). Olnud sõjaväes tegev Ohvitseride Kogu juhatuse liikmena ja Kaitseliidi Maleva päälikuna aastast 1925. Omab Vene sõjaväest 3. ja 4. järgu Georgi Risti, aga samuti Kaitseliidu 5. klassi Kotkaristi, 3. klassi Valgeristi ning Eesti ja Läti Vabadussõja mälestusmärgid. 

Arreteeriti nõukogude võimu poolt (14.06.1941), viidi Sverdlovski oblastisse Sevurallagi ja mõisteti surma mahalaskmise läbi (03.08. 1942), so 66 aasta vanusena. Küüditati ka Joonas Looti abikaasa Helmi, poeg Richard ja tütar Maimu (14.06.1941.a.Tomski oblasti Aleksandrovskoje rajooni).

                               3.järgu Georgi Rist             4. järgu Georgi Rist

                         Kaitseliidu 5. klassi Kotkarist               3. klassi Valgerist

Eesti ja Läti Vabadussõja mälestusmärgid

Vambola Raudsepp

Joonas Looti kodutalust leitud fotod.