Ristimänd mäletab

.

.

This article contains the local legends, stories and traditions which have been collected from residents of village Hänike. These materials have been printed for the first time.

.

Igal eakamal inimesel on mälestusi, meenutusi oma maa, valla või küla koha- ja isikupärimuste kohta. Mäletan, et veel 1940ndatel oli Hänike külas igal kohal, paigal, suuremal puul või isegi kivil, allikal, kraavil, metsakurul jne oma kasutuselolev nimi, mis aga elanikkonna vähenemisega, aga ka seoses ulatuslike maaparandustöödega aegamööda kadusid. Need olid ennekõike pärimusjutud ja -muistendid, mida külaelanikud aeg-ajalt, eriti pikkadel sügisõhtutel ikka ja jälle rääkisid, meenutasid, ümber jutustasid. Toona kirjasõnasse jõudis nendest vähe, paraku kõik jäigi suuliseks loominguks. Püüdsin juba 1950ndatel, aga ka hiljemgi mõningaid pärimusi kirjasõnasse panna ja hea, et seda tegin. Nüüd aastakümnete möödudes olen püüdnud meenutada neid inimesi ja nende poolt räägitut ning nii sündiski see tosinaleheküljeline lühikokkuvõte oma küla kohta. Esikohal on pärimuste sisu, ütluste sõnastus kirjakeeles, st tekste võru murdes (kirjutasin ka neid) pole kahjuks säilinud.

.

Käsikiri Ristimänd mäletab on kättesaadav minu koduleheküljel aadressil: 

http://web.zone.ee/vraudsepp/

Raudsepp-Pikk sugujuurtest

.

This article presents the stories and historical facts associated with people from Raudsepp-Pikk family tree. This writing has a local historical significance and carries the purpose to preserve spoken stories and family memories through generations. 

.

Igal sugupuul on oma ajalugu ja pärimused ning antud uurimismaterjal on ammendamatu. On selge, et isikute, sündmuste ja faktide valik on väga raske, mistõttu on alati küsitav, miks tehtud valik ja rõhuasetused on just sellised. Antud juhul tehtud valik hõlmab kõnesolevas sugupuus enim tuntud isikuid ja sündmusi, mis haakuvad meie rahva ja maa tähtsamate ajalooetappidega. Mõistagi pole uuring, mida teeb koduloolane selline, mida teeb kutseline ajaloolane, kes lähtub väga rangetest nõuetest ja printsiipidest, sest koduloolane lubab endale hoopis suuremaid vabadusi ja sündmuste tõlgendamisvõimalusi. Samas aga nii ühed, kui ka teised lähtuvad ikkagi faktidest, konkreetsetest inimestest ja ajaloolistest allikmaterjalidest. Küll aga koduloolased kasutavad palju üksikisikute ütlusi, meenutusi, mis aga võivad olla ka ebatäpsed, millele lisanduvad koduloolase endi isiklikud mälestused. Kõiges selles aga peitubki perepärimuste eripära ja sisukus. Lõpuks lisame, et Sangaste juurtega Raudsepad on valinud oma nn vapilinnuks raudkulli, kelle terasus, tarkus ja oludega kohanemisvõime on lausa imetlusväärne.

.

Perepärimused. Raudsepp-Pikk sugujuurtest. Käsikiri. Koostanud Vambola Raudsepp. Vt http://web.zone.ee/vraudsepp/.

.

Vambola Raudsepp

.

Albert Raudsepp - eestlane Vorkuta surmalaagris

The article describes the life and fate of Albert Raudsepp after war years (1947-1954). Then Albert Raudsepp was a prisoner of Stalinist death camps in Vorkuta. At that time there were 20 million prisoners in the USSR and innocent Albert Raudsepp was one of them. Particularly difficult was it (life in prison) for Estonians who were called fascists and enemies of the Soviet people.

 .

Albert Raudsepp (1922-1981)

Albert Raudsepp sündis Lustivere talus El-Aliide ja Gustavi pojana 22. detsembril 1922. aastal ning suri 6. juulil 1981. aastal. Õppis Kurenurme koolis, oli väljapaistev spordipoiss. Kui oli vaid 12ne aastane kaotas ta oma isa, kes ilmselt põdes soolte- ja maovähki ja läks vabasurma. Peale kooli elas Albert maal ja tegi talutöid.

1944ndal aastal sundmobiliseeriti Albert Punaarmeesse ning 5. jaanuaril 1947 esitati talle süüdistus, mis jäi tal aga kuni surmani arusaamatuks ja ta mõisteti 10ks aastaks vangi. Nö karistuse kandmise kohaks sai stalinlik Vorkuta surmalaager. Tugeva noore mehena pidas ta vastu kõigile katsumustele ning ta vabanes amnestia alusel detsembris 1954ndal aastal. Seega pidi ta taluma kõiksugu vintsutusi ligikaudu 8 aastat. Peale vabanemist elas ta Linnamäel, töötas traktoristina, kuid tööõnnetusest saadud vigastusse ta suri oma 59ndal eluaastal. Albert maeti Osula kalmistule.Tema peres kasvas viis last.

.

.

Alates aastast 1937 käis stalinlikest surmalaagritest läbi ligikaudu 100 000 eestlast, väga suur osa nendest suri või mõrvati KGB poolt. Paljudest toonastest vangidest, nende saatusest ja elukäigust teame väga vähe. Paraku ei saa me suurt midagi teada ka KGB koostatud toimikutest, sest enamus süüdistusi oli nö välja pekstud, fabritseeritud. Meenutagem fakti, et sel ajal, mil Albert oli Vorkuta surmalaagris, oli nõukogude impeeriumis vangide arv kõikvõimalikes laagrites üle 20 miljoni inimese. Ajaloos on käsitletud seda olukorda kui omamoodi tööjõu värbamist, kuid imekspandav on tõik, et tol ajal staliniste rahuldas tööviljakus, mida saadi jõhkral sunnimeetoditel, kusjuures tööriistadeks olid labidad, kirved, kirkad, saed, kanderaamid vms. Samas aga võimatult raskes olukorras olid just vähemusrahvastest vangid, sest neid nimetati otseselt fashistideks, rahvavaenlasteks ja spioonideks.
.

.

Vambola Raudsepp

.

        Gulagi viirastused

                    Albert Raudsepa mälestused.

        Surmalaagris kõlas ülistuslaul,

        mõrvarite, varaste, retside koorilt,

        armsast Stalinist, juhist suurest.

        Dirigent, intellektuaalne poliitvang,

        sovjetiuimas uinunud juba noorelt.

        Alistatud eestlased, süüdi mõistetud,

        kel elu muserdatud, pöördumatult,

        isekesi istuvad, vihas, võõrdunult.

        Neil valusalt vaikides mõtteis heliseb:

        "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ...".

        Laul Stalinist võõral maal, muudelt,

        kostub taas noorte punastelt huultelt,

        punalippude lehvides, idatuules.

        Laul ja tants tapetute luudel ängistab,

        üks riik aegumatut veretööd õigustab.

        Lääs ei taha, ei mõista, ei mäleta,

        heaoluühiskonda see ju ei morjenda. 

Antsla KK 12. lennu kokkutulek Võsumäel

.

Kokkutulek toimus 20ndal augustil 2015. aastal Linda ja Volli Lõhmuse kodus Võsumäel. Tulijateks ja kohal olid: Anne Soom-Pantalon (abikaasaga), Helina Värnik-Vezelova, Maie Mikkal-Sild (abikaasaga), Tiiu Eiland-Reinsalu, Maila Kübar-Kurg, Linda Tanel-Lõhmus (abikaasaga), Oskar Sirel, Enn Koolmeister, Arvo Kase (abikaasaga), Enno Mürk ja Vambola Raudsepp, seega kokku 16 inimest. Ei tulnud Sale Zimmer-Rosin, Heiki Veedler ja Tiiu Ulmas. Jäädavalt lahkunuid 4 klassikaaslast: Heino Jõgeva, Ilmar Haller, Kuuno Valner ja Ülo Lend. Alljärgnevalt pildid, kus esimese kahe pildi peal Linda ja Volli kodu Võsumäel. Täpsustuseks: AKK 12. lend lõpetas aastal 1960 ja seega lõpetamisest möödus 55 aastat.

Kahel ülemisel pildil, so rühmapildil vasakult Oskar Sirel, Anne Pantalon, Maie Sild, Enn Koolmeister, Helina Vezelova, Tiiu Reinsalu, Vambola Raudsepp, Linda lõhmus , Maila Kurg ja Enno Mürk. Teisel pildil Enn Koolmeister, Linda Lõhmus ja Enn Pantalon.

.

Jaan Sild

.

Helina ja Tiiu

.

Arvo Kase (vasakul) ja Volli Lõhmus

.

Vasakult Tiiu, Maie, Maila ja Linda

.

I pldil, so rühmapildil (vasakult) Vambola, Arvo, Tiiu, Linda, Enn Koolmeister ja Enn Pantalon; II pildil (vasakult) Enno, Helina, Maie, Maila ja Arvo; III pildil Jaan Sild ja Enn Koolmeister.
.
Sel korral siis sedasi. Järgmise kokkusaamiseni!
.

Vambola Raudsepp

.

Margus Raudsepp - veteran Antslas

.

Margus Raudsepa sugujuured on Võrumaal, Hänike külas Lustivere talus, kus sündis ja kasvas tema isa Kalev Raudsepp. Margus on oma vanemate liinis põline eestlane nüüd antslalane. Siin lõpetas ta keskkooli ning elab ja töötab Antslas praegugi.

Oma elukäigu järgi võiks ta olla sõjaveteran, kuna Margus sundmobiliseerituna NSVL armeesse osales Afganistani sõjas. Sõda kestis 24.12.1979.a. kuni 15.02.1989.a. Eesti NSVst osales sõjakäigus 1652 ajateenijat, täpsemalt sundmobiliseeritut noort poissi. Neist hukkus 36 poissi, sh eestlasi 16, ülejäänud teistest rahvusest sõdurid.

.Margus Raudsepp sundmobiliseerituna

 vene sõjaväes 1980ndate lõpus

Hiljem Margusele sõjaajal tekkinud tervisekahjustusi pole nõuete-kohaselt hinnatud. Paraku pole tal ka mittemingisuguseid sõjaveterani õigusi, sest ajad Eestis on muutunud just selliseks nagu need on. 

Margus Raudsepp (vasakul)

 sundmobiliseerituna Afganistani sõtta oma saatusekaaslasega Leedust

.

Marguse poolt renoveeritud vanaisa

 Richardi maja Antslas

.

Antsla Keskooli õppehoone

Liidia-Adeele ja Richard Raudsepp                    Kalev Raudsepp

Marguse vanaema (Liidia-Adeele) ja vanaisa (Richard) ning isa (Kalev) on maetud Antsla Kasumetsa kalmistule.

Vambola Raudsepp

.

Kodu, geni ja kuuluvus

.

Isiksuseks, kultuurseks inimeseks olemine tähendab olla võimeline tunnetama oma juuri, kuuluvust, kodu ja traditsioone.  Üheks väljapaistvaks teerajajaks selles valdkonnas oli filosoof Johann Gottfried Herder, kelle teooria keskmesse oli paigutatud rahvuse mõiste, mida ta luges inimese edasikandvaks teguriks. Tema arusaamade kohaselt vaid oma emakeeles saab inimene olla ehtne, mistõttu ta pidas vajalikuks kohalike rahvaste kultuuri, sh rahvalaulude, jutustuste, muinasjuttude, legendide vms uurimist, arendamist ja sälitamist. Herderi ideede mõju Eesti mitme põlvkonna koduloolastele on olnud ja on praegugi väga suur, veel enam, nendest põhimõtetest lähtutakse ka nüüdisajal.

.

Johann Gottfried Herder (1744-1803)
/pilt internetist/

.

Kuna koduloo alaseid uuringuid tehakse enamasti nö hobi korras, siis nendesse sageli ka suhtutakse kui teisejärgulistesse kirjutistesse.  Tegelikult aga koduloolaste poolt kirjapandud materjalid on väärtuslikeks allikateks ajaloolastele, entnograafidele, filoloogidele, isegi majandusteadlastele. Koduloolased harilikult piirduvad oma küla, valla või maakonnaga, kuid siin minnakse nö sügavuti, uuritakse inimest, tema olmet, (pere)kodumajapidamist, kõne (ütlusi, mõtteteri, muistendeid), sugujuuri, seost kooli, kiriku ja kalmistuga. Omaette väärtuseks on vanad fotod, kaardid, (käsi)kirjad, mitmesugused esemed.
.

 .

 .
Paraku aeg teeb oma hävitustööd julmalt, isegi vaid paari põlvkonna jooksul enamus väga väärtuslikke materjale, mis harilikult pärinesid talutaredest. lihtsalt läksid kaduma, tassiti laiali või hävinesid. Aga ka praegu veel allesjäänud allikmaterjalid võimaldavad meil vaadata oma kodu või sugujuuri paari aastasaja taha.
.

.
Arvestades momendi teabesäilitamise võimalusi, olen kasutanud ennekõike e-kirjutiste võimalusi (nt Kodulooline Hänike jt) ning paigutanud need oma koduleheküljele või blogisse. Viimasel ajal olen teinud mitmeid märksõnu Vikipeediasse, varem ka erinevatesse teatmeteostesse ja entsüklopeediasse. Asjast huvitanuile on need alati kättesaadavad ja avatud kriitikaks.
.

 .
Vt http://web,zone.ee/vraudsepp/, so (1)Hänike. Biograafiline leksikon; (2)Perepärimused. Raudsepp-Pikk sugujuurtest; (3)Kodulooline Hänike; (4)Ristimänd mäletab. Kohapärimusi Hänike külast. Need e-kirjutised moodustavad ühtse terviku ja täiendavad üksteist.
.

Vambola Raudsepp
.

.

Hänike küla talud ja majapidamised aastal 2015

.

Provides an overview of present farms/households in the village Hänike (in the year 2015, compared in 1930). Today, both the number of farms/households, as well as the number of inhabitants has decreased about four times - caused by the technical progress and changes in the quality of life.

 .
Paadi suurtalu
.

Suurtalu (koosneb hoonetekompleksist) tegeleb mitmete tegevusaladega, sh siin asub Tanel Leok OÜ Hänike Kalakasvatus.

 Endine peremees 

Väino Leok

.
Soovere
.

Praegu asub siin pensionär Õie Leoki üksikmajapidamine.
.

 Talu endine peremees

 Karl Leok

.
Uibu talu
.

Endises talus elab praegu pensionäridest abielupaar (Petrovid).
.
Kojatse
.

Endisele talule tehakse juurdeehitisi, kuid alaliselt elavad pensionäridest abielupaar (Liidi ja Madis Kumm).
.
Lille talu
.

Endist talu kasutatakse suvilana, püsielanike ei ole.
.
Piiri talu
.

Praegune püsielanik tegeleb mõõdukalt põllumajandusega. Viimasel ajal elanikud vahetunud.
.
Tammesilla

Uued püsielanikud tegelevad hoonete põhjaliku renoveerimisega.
.
Lustivere

Lustivere talu varemed 1960ndatel. Praeguseks talu täielikult hävinenud.

 Endine peremees

 Gustav Raudsepp

.
Sarapuu talu
.

Endine talu muutunud üksikisikust pensionäri (Sarapuu) majapidamiseks.
.

Hänike praegused kortermajad asuvad Salumäe talu maadel. Elanikkond vahelduv, kuid on ka üksikuid püsielanikke.

 Endine peremees

 Endel Loide-Rätsep

.

Lustivere II, moodustus pärast varade tagastamist Lustivere I osana. Majapidamine kuulub Mart Raudsepale.

 Endine peremees

 Richard Raudsepp

.

Kui ülaltoodut  seisu, olukorda, so aastat 2015 võrrelda 1930ndate aastatega, siis täielikult on kadunud Matu, Piisi, Pudru, Võsumäe ja Kaagu talude/talundite kompleksid ning Tornimäe, Kivimurru, Saare, Salumäe, Sepa, Turna, Kannistiku, Metsa ja Hüti üksiktalud. Niisiis, talude arv, aga ka elanike arv on vähenenud nende 85 aasta jooksul rohkem kui neli korda: põhjuseks tehnilise progress ja elukvaliteedi muutus maal.

.

Vambola Raudsepp

.