Hänike külaelu 1950ndatel: mõrv naabertalus

.

Mõrva puhul ei vasta karistus kunagi kuriteo suurusele.

.

Hilda ja Hans Raag'i matuseplats

 Osula kalmistul

.

1949nda aasta sügisel alustasin ühist kooliteed oma naabripoisi Hans Raagiga, so tolleaegses Kurenurme koolis. Paraku talvel ta järsku haigestus raskelt ja pärast lühiajalist haigust suri. Kuna poisi isa (Richard) oli sõjakeerises kaduma jäänud, siis tallu jäi üksi elama tema ema,  30ndates aastates noor naine Hilda Raag (sünd Hõrak). 

Toona, vahetult peale sõda, oli Hänike külasse, Piisi tallu saabunud (stepi)avarustelt tulnukaid, kes võõrkehana ei lävinud kohalike elanikega. (Ka keeleprobleemide tõttu).  Ja juhtuski kõige õudsem seik: ühe tulnuka poeg, vaevu täisikka jõudev poisivolask tegi katset vägistada Hildat, kuid kui see ei õnnestunud, siis ründas ootamatult kirvega teda selja tagant ja tappis metsukult noore naise. Kogu küla oli juhtunust shokis. Sellest muidugi meedia vaikis, teated levisid üksnes suust-suhu. 

Mõrvari üle peeti ka kohut, kus ta olevat end õigustanud: tapsin fashisti, kes solvas Stalinit! Ja karistuseks vaid mõni aasta vangimaja. Külas räägiti, et mõrvar olevat vangimajas mingil põhjusel surnud, kuid ei tea, kas see ka nii oli. Muidugi võiks arhiivimaterjale uurida, kuid mind need ei huvita, sest see ei too tagasi mõrvatut noort naist. Jumalasõna käskude- keeldude kohaselt ei tohi tappa. Kõik. Ateistlikus elukeskkonnas võib kõike, sest siin elatakse nö demokraatias, inimeste poolt tehtud seaduste, käskude-keeldude kohaselt. Siin on omad väärtused, arusaamad ja seadused, mis paraku ei suuda kaitsta inimelu, saati seda elu veel väärtustada.

Toona Hänike külas toimunut pole kirjasõnasse talletatud, küll aga suusõnalisi mälestusi võib veel jagada kohalik põliselanik Madis Kumm (sünd 1937).

Koduloo- ja geneetikahuviline Madis Kumm (2017)

Vambola Raudsepp

.

Hänike: Biograafiline leksikon

.

.

This paper contains around thirty prominent person who has most influenced the development of the village Hänike (Võru County, Estonia) in the years 1880-2015. Individuals have been investigated by the farms (or households) where they are grown or where their roots are. Most of material comes from the private archives.

.

Käesolev kogumik on harvaesinev katse koondada tervikuks ühe Eestimaa küla, so Hänike küla väljavalitud inimeste lühitutvustused, sõnaga need, kes on jätnud oma jälje, nime küla lähiminevikku (aastatel 1880-2015). Eesmärgiks seati piirduda vaid mõnekümne isikuga, mis muidugi pole piisav, sest inimesi, kes ka nö kaudselt Hänike küla (vaimu)elu mõjutasid, on palju-palju enam. Väljavalitud isikud on seostatud ennekõike taludega (või majapidamistega), kus nad on elanud või kus on nende juured. Valdav enamus materjale isikute kohta on kogutud eraarhiividest, kuid on kasutatud ka internetiteavet ja üldlevinenud teatmeteoseid.

.
Vt Hänike: Biograafiline leksikon, http://www.zone.ee/vraudsepp

Vambola Raudsepp

.

Kultuuritöötaja Aksel Ermel

.

Ilu on väärtuste kontsentratsioon

.

Aksel Ermel

/Fotod erakogust/

.

Aksel Ermel (21.05.1931-23.01.2003) sündis Hänike külas Matu talus, õppis Kurenurme põhikoolis ning seejärel Antsla Keskoolis. Töötas raamatukoguhoidjana Kurenurmes, Võru linnavalitsuses kultuuriosakonna juhatajana, Tallinnas EKP Keskkomitees osakonnajuhataja asetäitjana (kultuuritöö alal), aga ka Ajakirjandusmaja direktorina. 

.
.

Antsla Keskkooli 1954. aasta lõpetajad. 

(Aksel Ermel ülemises reas paremalt teine)

Erudeeritud iseõppija, kuna tervislikel põhjustel ei saanud õpinguid alustada ülikoolis. Ta oli minu onu (Olevi) naisevend, mistõttu meie sidemed olid üsna tihedad. Vahetasime sõnumeid ja saime kokku mitmel korral Osula kalmistupäevadel, sest tema (Akseli) ema Olga on maetud sellele surnuaiale.

Aksel koos abikaasa Hildaga

Neil oli kaks poega, Aare (1957-2013) ja Aavo (1959). Aare Ermel oli filmipublitsist ja -biograaf. Aavo õppis ja tegutses disaini alal.

Nõupidamisel

 (Aksel Ermel keskel)

 .
Aksel Ermel oli oma kodukoha ja küla tõeline patrioot, ta oli alati oodatud, teda armastati. Oli optimistlik, kel oli alati ütelda midagi uut, lootustandvat ja abistavat. Arusaamatu, miks ta nüüdisajaks unustati, miks tema kohta me ei leia üheski teatmeteosest või kirjutisest sõnakestki, kuid see ei vähenda tema rolli ja tähendust inimesstele, keda ta on toetanud, aidanud.

Hilda ja Aksel oma eramus Kakumäel

Inimesena oli Aksel lihtsalt eriline, tema väärtushinnangud olid justkui kaugemalt, tulevikust. Tal ei ole oma kalmistu hauaplatsi, tuhk lennutati Kakumäelt Läänemerre.

.

Vambola Raudsepp

.

Põllumajandusjuht Aleksander Mette

.

Aleksander Mette (14.07.1913-02.06.1983) töötas aastatel 1945-50 Sõmerpalu sovhoosi direktorina, viibis kordi ka Hänikes. Nii oli mul koolipoisina võimalus mõned korrad näha teda töötajate keskel (põllul, farmis, ehitusel).

.

 Aleksander Mette

 /foto viidatud Leksikonist/

.

Kõigepealt mind hämmastas seik, et direktor vestles Sõmerpalusse elama asunud ingerisoomlastega soome keeles, kuid enamasti vene ja eesti keeles. Oma käitumiskommetelt meenutas Aleksander Mette justkui Peterburi intelligenti või isegi aristokraati. Toona oli see midagi erakordset, uskumatut. Paraku lahkus ta Sõmerpalust üsna pea, kuna teda edutati mitmetele ametikohtadele, sh koondise Eesti Põllumajandustehnika esimeheks (1961-78), muidugi millega kaasnes partei- ja ühiskondlik töö.

.

Hiljem sain teada, et ta oli sündinud Peterburi kubermangus, lõpetanud Leningradi Põllumajanduse Instituudi ning oli andekas keelte alal (vene, eesti, saksa, soome, inglise jt keeled). Võitles Eesti laskurkorpuses. Aleksander Mettest sai põllumajandusteaduste kandidaat ning teeneline põllumajandustöötaja.
.

Sõmerpalu mõis

 /foto internetist/

 .

Veel aastaid peale tema lahkumist Sõmerpalust räägiti temast legende kui erakordsete võimetega ning heade maneeridega inimesest. Aleksander Mettele oli vastumeelne harimatus, isekus, matslus vms, mistõttu ta valis hoolikalt oma kaastöötajaid. Mäletan neid toonaseid intelligentseid Sõmerpalu sovhoosi Hänike osakonna juhatajaid, kes omasid autoriteeti kohalike elanike seas, kuid ei taha meenutada, mäletada hilisemaid kah nö Hänike kohalikke põllumajandusjuhte. Neid, viimaseid, Aleksander Mette küll oma kaastöötajateks poleks valinud.

.

Ja veel. Mettega seondub toonane legendaarne Sõmerpalu sovhoosi  brigadir Karl Isak (1891-1955), esimene ENSV sotstöö kangelane ja Nõukogude Eesti preemia saaja (1948). Mäletan, et tolles pika musta habemega ja läbipuuriva pilguga mehes oli midagi mõistatuslikku, sihikindlust ja edumeelsust.

.

Paraku hilisemates entsüklopeediates Aleksander Mettele pole kohta leitud, mistõttu tema kaasaegsete meenutused on eriti väärtuslikud.

.

 Allikad:

ENE, 5.kd, lk165.
Eesti majanduse biograafiline leksikon, Kirjastus Ilo, 2003, lk 299.

 .

Vambola Raudsepp.

.

Hänike: märksõnad Vikipeedias ja blogis

.
In this essay is given keywords that are related to Hänike village; thus, these include persons and localities. Keywords are prepared for Wikipedia.
.

Hänike küla oma väga rikkaliku ja omapärase möödanikuga vääriks monograafiat, kuid alljärgnevalt esitan Vikipeediasse ning isiklikku blogisse vaid mõned viimasel ajal koostatud märksõnad/artiklid. Vikipeediasse tehtud märksõna on nö baassisuga, millele lisanduvad mitmesugused täiendused blogist. Märksõnad hõlmavad paikkonda, isikuid, aga ka mitmeid muistendeid, luuletusi, ütlusi vms. Minu blogikirjutised sisaldavad ka mitmeid fotosid.

.

Nüüd on Vikipeedias järgmised täiendavad märksõnad: Hänike, Karjasoo (soo), Kerreti soo; Kurenurme kool, Endel Loide, Matuoja, Gustav Raudsepp, Vambola Raudsepp, Arkadi Reigo, Tagametsa oja. Hänikega on seotud Aksel Kersna, kelle kohta on artikkel Eesti Entsüklopeedias ning Vikipeedias oli juba olemas märksõnad Osula kalmistu, Pühajõgi (Võhandu jõgi), Kärgula küla, kuid vaja oleks veel märksõnu Vilbusoo ning Väino, Aivar, Avo, Arvo, Aigar, Martin ja Tanel Leoki kohta. Eks täiendavate uuringute käigus neid lisandub veelgi (nt isikud, kelle juured on Hänike külas, so Argo Ideon, Mart Poom jt).

.

Ülaltoodud Vikipeedia märksõnadega seonduv sisu on antud täiendavalt minu blogis. Hänikega seonduvad blogiartiklid: Hänike küla, 375 aastat Hänike esmamainimisest, Hänike küla talude paiknemine. Tagametsa ojaga seondub muistend Helenduv mündipeidik, Karjasooga koduküla muistend Karjasoo kaksikud, Vilbusooga muistend Vilbusoo veretöö, Kärgula mõisaga muistend Meela needus. Endel Loidest on artikkel minu blogis Kirjanik Endel Loide, Aksel Kersnast artikkel Spordipedagoog Aksel Kersna ning Gustav Raudsepalt on talletatud mitmed paikkondadega seotud luuletused, so Keretü (Kerreti soo), Kastepärlis mälestus (Osula kalmistu), Püha jõe palve (Pühajõgi). Viktor Hyyrönenist on artikkel (blogikirjutis) Hõimuvendade ühendaja Viktor Hyyrönen (elas Hänike külas Kannistiku talus).

.

Vambola Raudsepp

.

Kirjanik Endel Loide

.

Endel Loide

 Endel Loide (29.11.1900-... 10.1987) was a writer and journalist        in Estonia. His theater plays/dramas were Lucifer, Susanna,     Jumalalilled and he also wrote stories. He took part in the Estonian  War of Independence (1918-1920) and was awarded the Cross of     Liberty. Endel Loide owned a farm in the village Hänike (Võru         County, Estonia). 

.

Endel Loide (pseudonüüm, tegelikult Endel Rätsep) sündis Vastse-Nursis  29.11. 1900 ning suri oktoobris 1987. aastal 86 aastasena. Oli mitmekülgne kirjamees, so kirjutas näidendeid (Lucifer, Susanna, Jumalalilled), jutustusi (Heedre Piitre), osales Päevalehe ja Postimehe töös, sh teatrikriitikuna ning olevat kirjutanud ka romaani.

.

.

Varases nooruses elas väga tormilist elu. Aastal 1915 tormas ta ilmasõtta, kuid sattus hoopis Riiga, kus ta arreteeriti (osavõtt salaorganisatsiooni tööst, mis taotles Eesti iseseisvust) koos Juhan Jaik'i ja Rudolf Kuus'iga poliitilistel põhjustel ning saadeti välja Venemaale. Naasnud Eestisse võitles vabatahtlikuna Vabadussõjas (1918-1920), algul Tallinna 1. Kaitsepataljonis, hiljem 8. jalaväerügemendis. Osales lahingutes Marienburgi ja Narva all, sai haavata ja põrutada.  Temast sai Vabadusristi kavaler (1920), so omab II liigi 3. järgu Vabadusristi.

Tegeles talupidamisega. Hänike külas asuv Salumäe talu nr A-50 eraldati Kärgula mõisa maadest (27,68 ha) ning selle viimaseks omanikuks oli Endel Loide naine Ilmatar Loide.
.
Endel Loide oli taarausuline ning aktiivne usuelu korraldaja. Võrumaal tegutses taarausuliste kogudus Pühajõe Hiis, mille esimeheks ja ideeliseks juhiks ta oli 1930ndate aastate lõpus.

.

Endel Loidest räägiti toona Hänike külas palju, sh minu isa Richard, onu Olev Raudsepp jt, sest Salumäe talu piirid jooksid kokku Lustivere taluga, kuid konkreetselt teati temast väga vähe. Muide, 1930ndate aastate lõpul valmis Hänikes uus kolmekorruseline puithoone, elamu, mida nõukogude ajal kasutati sovhoosi osakonna kontorina ning tööliste eluasemena. Maja hävines tulekahjus 1980ndatel.
 .
Paraku Endel Loide on meil tänapäeval suhteliselt vähetuntud isik, mistõttu vastuolulisi andmeid on temast talletatud mitmeid (nt surmadaatum) ning küsimusi tekitavad ka mõned tolle aegsed ajalehekirjutised.

.

Lõpetuseks, kuna Endel Loide kuulub siiski minu koduküla Hänike tuntumate inimeste hulka, siis jätkan ka edaspidi tema elukäigu ja loomingu uurimist. Olen tänulik kõigile, kes annaksid abi selle kirjatüki täiendamiseks.
.

Peeter Rätsepa (Endel Loide-Rätsepa isa)

 hauasammas Osula kalmistul

/foto erakogust/

 .
Lisateavet
.
Ajaleht Maa Hääl 30.10.1939. teatab, et 2.11. 1939. müüakse Võrus avalikult enampakkumisel Johannes Rätsepa talu Salumäe A-50, suurus 27,68 ha, hind 3200 krooni.
.
Sõmerpalu vallavalitsuse andmetel, so 26.05.2015. aastal, Salumäe A-50 talu kompenseeriti ca 20 aastat tagasi Luule-Salme Anto'le USA-st, kes on Endel ja Ilmatar Loide tütar.
.
Allikad

Endel Loide. Wikipedia. Die freie Enzyklopedia.
Endel Loide (Rätsep) (1900-1987). Genealogy - Geni.
.

Vambola Raudsepp

.

Talumehe ilmavaatlused: tähelepanekud, märkmed ja ennustused

.

Tõde on ilus - julm ja ülekohtune, elu harmoniseeriv jõud. /vr*/.

.

Richard Raudsepp

 (30.01.1910-14.04.1971)

.

Minu isa Richard jätkas oma isa Gustavi ilmavaatlusi ja nii oli tema laualaekasse kogunenud hulk koolivihikuid iga aasta kohta eraldi. Sissekanded sisaldasid igat päeva iseloomustavaid põhilisi andmeid, so pilvisus, sademed, tuul (suund, tugevus), kuu faasid, temperatuuri muutused ja muidugi lisaks veel andmeid loomade, lindude, putukate käitumise kohta. Oskas kuulata metsa kohina iseärasusi ning teha tähelepanekuid taimede  kasvu kohta. Muidugi ei mahtunud need tähelepanekud märkmikku, kuid olid suureks abiks ilma ennustamisel.

.

 Igal linnul on midagi ütelda lähipäevade ilma kohta

 /foto internetist/

.
Meie heinamaa asus Vilbusoos ja isa teadis alati täpselt, millal hein niita nii, et vihm ei segaks kuivatamist. Ja ta ei eksinud, sest oli eelnevalt jälginud lindude ja loomade käitumist. Lisaks teadis ta seda, mil langetada puid ehituspalkideks, millal tappa siga ja soolata liha. Kõik see oli kodumajapidamise lahutamatu osa, et iga ettevõtmine õnnestuks.
.

Vambola Raudsepp

.