Vaimsus mentaalses maailmapildis

.

Ainelises maailmas näeme rohkem kui seisame kõrgemal,

 vaimses maailmas - kui otsime sidet Looja Tarkusega. /vr*/

.

Vaimsus on igavikuline /protsess/, kuhu inimene on kaasatud sünnist alates. Kui tahame saada selles jäävat kohta, peame tõusma vähemalt Looja Tarkuse lävepakule.

Ülaltoodud mõttetera seondub inimese mentaalse maailmapildiga (mina ise, hing, vaim, Looja), selle kujundamise ja arendamisega. Inimene püüdleb Looja Tarkuse poole läbi vaimsuse, kusjuures Looja loodu, tema igavikuline tarkus jääb meile tabamatuks. Ehkki see on nii, otsime sidet Loojaga ennekõike ikkagi läbi vaimsuse.

Vambola Raudsepp

Raha- ja pangandusteoreetik Ülo Kauer

Mida vähem sõnu, seda suurem kaal ütlemisel. /vr*/

Ülo Kauer (esiplaanil) kolleegide keskel 1980.ndatel (Foto Vambola Raudsepp'a erakogust /vr*/).

.
Ülo Kauer (1922-2004) majandusteadlane, sündinud 25. juunil 1922.a. Tartu linnas aedniku pojana. Lõpetanud Tartu 5. Keskkooli (1946) ning Tallinna Polütehnilise Instituudi (1950) rahanduse ja krediidi eriala kiitusega. Tartu ülikooli pikaajaline õppejõud (1957-1994), majanduskandidaat (1968), dotsent (1970).

.

Artikkel Lõunalehes Ülo Kaueri 90.nda sünniaastapäeva puhul

Aastatel 1941-1944 viibis sundmobiliseerituna Punaarmees ja N.Liidu tagalas. Parteitu. Vahetult peale sõda oli ta Kaubandusministeeriumi Hulgibaasi plaani-finantsosakonna juhataja. Töötanud Valga Arve- ja Plaaninduse tehnikumis õpetaja ja direktori asetäitjana (1949-1957) ning seejärel asus ta tööle Tartu ülikooli majandusteaduskonda, kus töötas kuni emeriteerumiseni 1994.a.
.

Ülo Kauer pärast väitekirja kaitsmist 1968.a.

.

Uurinud ja õpetanud raha- ja pangandusteooriat, sellest valdkonnast ligikaudu 70 publikatsiooni. Hinnatud konsultant mitmete väitekirjade puhul. Harrastusteks filateelia ja aiandus. Ülo Kauer suri 9.juunil 2004.aastal ja ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Ülo Kauerist juttu ka käesolevas meenutusteraamatus

Vt ka Valgas alustanud pangandusteoreetik õpetas tulevasi tippe. Lõunaleht 28. juuni 2012.

Vambola Raudsepp

Majandusmehhanismist ja mehhanisaatoritest

.

Mehhanism kui sümbol

Elukvaliteet eesmärgist eluviisini - lõpmatu areng, mis jääb momendil väljapoole meie teadmisi.

Majandusteadlased uurivad seda, mis jääb nende teadmiste ulatusse ning milleks on olemas vajalik andmestik ja uurimismeetodite arsenal. Kui sageli ei mõisteta seda, kui väga sõltub nt ühe maa majandus sellest, mis jääb väljapoole uuringu läbiviija teadmisi. Samal ajal teadmised täienevad pidevalt, millest ka paradigmamuutused. Teadusfilosoofid on sellest rääkinud/kirjutanud, kuid vaid vähesed majandusteadlased neid üldse kuulavad.

Näiteks, mulle jääb arusaamatuks: mis mehhanisme uuritakse majanduses või mis asi on see nn majandusmehhanism? Kui mehhanism, siis ka üks primitiivne näide. Ehitame auto, mida muidugi pidevalt täiustame, kuid auto otstarbe määrab ja autot juhib ikkagi inimene! Senini liiklus pole veel avariide vaba.

Samas, kuidas me ka ei püüaks mõista neid modelleeritud lihtsustatud mehhanisme majanduses, siis inimese roll nendes on küll rohkem kui tagasihoidlik. Võime väita, et ega inimese käitumine jääbki meile suureks mõistatuseks, sest raske, peaaegu võimatu on piiritleda neid mõjureid, millest käitumine johtub. Olukord leevendub ehk mõnevõrra, kui jälgime seda, mis toimub teistes teadusharudes (teaduste integratsioon) ja teadusfilosoofias üldse.

Lõpetuseks. Mõistame, et need nn projekti-(granti-)uuringud hakkavad ahistama majnduslikku mõtlemist. Ennekõike uurimisprojektide keele kaudu, so mida keerulisemad lausekonstruktsioonid koos mõttetult paljude mittevajalike mõistete/terminitega, seda teaduslikum. Ja veel. On olemas statistilise näitaja teooria, mis kuulub osaliselt teadusfilosoofia valdkonda. Teisisõnu, majanduslike näitajate kasutamisel ja põhjapanevate järelduste tegemisel peab olema väga ettevaatlik.

Vambola Raudsepp, 13. veebruaril 2012.

Akadeemik Raimund Hagelberg - 85

.

Õpetlased on iga rahva aare.
 Hiina rahvatarkus

Raimund Hagelberg (07.02.1927)
 /Foto internetist/

Biograafiaid uurides märkame, kui tähtis roll on iga inimese elutee kujunemisel tema elukeskkonnal ja kaasaegsetel. Eriti viimastel, so kui palju ollakse mõjutatud kaasaegsete andest, töökusest, haritusest. See asjaolu paneb mõtlema ennekõike akadeemik Hagelbergi erilisest mõjust meile endile kui tema kaasaegsetele. Või teisisõnu, on suur vedamine olla nii erudeeritud ja tagasihoidliku tõsiteadlase kaasaegne.

Üllatav, kui väike võib olla ühe väikeriigi teadlasintelligents ja kui küsitav selle jätkusuutlikkus. Nii nagu astronoomias, füüsikas jt teadusharudes on omad konstandid (gravitatsioon, planeetide liikumine vms), nii ka ühiskonnateadustes. Tuginedes teadusloolistele uuringutele näitasid meie vaatlused/arvutlused, et kõrgteadlasintelligentsi (sh ennekõike ideede genereerijad) osatähtsus maa rahvaarvust moodustab vaid 0,2 protsenti. Seega Eesti puhul võime rääkida vaid 2 5oo inimesest! See seik annab meile suunad, kuidas suhtuda Eesti väljapaistvatesse tedlastesse, oma teadlaseliiti.
.

Prof Raimund Hagelberg (esireas neljas) 

TÜ majandusteaduskonna kolleegide seas /1968/.

 .

Kuuluda teadlaseliiti on suur au, kuid see paneb ka suured kohustused ja vastutuse. Akadeemik Raimund Hagelberg on selle au välja teeninud ning vastutuskoormat väärikalt kandnud. Siinjuures rõhutamist väärib tema väljakujunenud originaalne maailmapilt ja - vaade, mis andis tema õppe-teadustööle uue kvaliteedi, eriti Tartu Ülikooli päevil. Konkreetsemalt rajanes see teadusfilosoofiale, teadusloole ja teaduse metodoloogiale, millele ta üheks esimesena Eestis hakkas süvatähelepanu pöörama juba 1960.ndatel. Seega nii mitmeski valdkonnas oli akadeemik Raimund Hagelberg alusepanija, traditsioonide looja ning need traditsioonid jätkuvad tänasel päevalgi, so aastal 2012.
.

Prof Raimund Hagelberg (vasakul) kolleegide 

Vambola Raudsepa ja Valner Krinaliga /1980/

Palju õnne suure juubeli puhul!

Prof emer Vambola Raudsepp, 20. jaanuaril 2012.a.

.
PS Paraku akadeemik Raimund Hagelberg lahkus igavikuteele 17.07.2012, so vaid viis kuud peale oma juubeli tähistamist. 
.

Lahkus majandusprofessor Vladimir Koslov

Kuuluda eliiti on austav, kuid samas tähendab ka suurt vastutuskoormat ühiskonna ees.

Vladimir Koslov (17.02.1928 - 07.01.2012)

07. jaanuaril 2012. aastal lahkus igavikuteedele Eesti üks erudeeritum ja omanäolisem majandusteadlane professor Vladimir Koslov. Tundsin teda õpiaastatel TTÜ majandusteaduskonnas (1961 - 1966) kui hinnatud lektorit ning hiljem kui väga sõbralikku, kuid samas väga tagasihoidlikku kolleegi. Isegi oma raevukate kriitikute suhtes, kes panid käiku oma valimatu platnoisõnavara, jäi professor intelligentseks ja väärikaks härrasmeheks. Parimad mälestused õppejõust, kolleegist ja sõbrast.

Vambola Raudsepp, Koorastes 11. jaanuaril aastal 2012.

Maailmapilt: mõtisklus koos lahkuva aastaga 2011

Kunagi varem pole teadlased olnud nii teadlikud oma teadmiste piiratusest kui tänapäeval.

Jaan Einasto

.

Kooraste Suurjärv aastavahetusel /vr*/

Täiuslik maailmapilt tähendab aduda täielikult Looja loodut. Inimene pole selleks võimeline, ega saa olema ja seda mitte kunagi. Ja kui inimene olekski nii võimas, siis võiks ta julgelt asuda Looja kõrvale/asemele. Võimatu!

Üksikisiku või ühiskonna maailmapilt kujuneb/kujundatakse teadmiste, kultuuri, hariduse ja kasvatuse varal maailmavaadete kogumiks. Edasi võib juba kitsamalt rääkida teaduslikust, mingi harudeaduse vms maailmapildist. Võime asuda probleemi erinevate tahkude piiritlemise ja defineerimise juurde, millel on oma puhteoreetiline väärtus.

Järve talus oma töölaua taga. /vr*/

Sõnaga, mida rohkem teadmisi, seda sügavamalt me tunnetame meid ümbritsevat maailma ja mõistame elukeskonna tegelikkust. Seega raskuspunkt lasub teadusel, teadmistel. See pole ju piisav, sest kerkib juba iga teismelise koolijütsi peas küsimus: kes ma olen, milleks ma elan, kust kõik saanud on ja palju muudki?

Austust väärivad inimesed, kes tunnistavad ausalt oma teadmiste piiratust ja tunnevad kaasa sihitult elavatele kaasasukatele. Kurb. Veel kurvem on aga see, kui mitu põlvkonda elavad rahumeeli kooskõlas oma väärastunud maailmapildiga. Samas aga vähemalt Eesti ühiskond pole veel valmis lahti ütlema agressiivsest materialismist kuni võitleva ateismini välja.

Vambola Raudsepp

.

Siim Kallas Tartu Ülikooli rahandustudengina

.

Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist 
erinevas maailmas. A. Scopenhauer

Siim Kallas külalislektorina Tartu Ülikoolis

(Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)

.Siim Kallas poliitikuna on leidnud oma koha nii Euroopa, aga ka Eesti ajaloos. Kindlasti kirjutatakse temast palju küll monograafiates, ajalooõpkutes ja teistes väljaannetes. Alljärgnevalt vaid paar rida nagu mäletan mina teda Tartu Ülikooli rahandustudengina aastail 1968-1972.

Rahanduse eriala üliõpilasena paistis Siim Kallas silma oma erakordse ande ja sihikindlusega. Ta lihtsalt haaras kõike lennult ja oskas omi mõtteid esitada süsteemselt ja vajaliku sügavusega. Pööras erilist tähelepanu keeltele, kusjuures vene ja inglise keelt valdas ta täiesti korrektselt juba tudengipõlves.
.

Ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli Siim Kallas juba üliõpilasaastail lausa võrratu. Teda kadestati, millest ka mitmed arusaamatused erinevatel tasanditel, sh bürokraatiaaparadiga. Sõbraliku ja hea suhtlemisoskusega noore mehena tõelisi vastuolusid tal kellegiga justkui ei tekkinudki. Ennustasin juba nondel aastatel talle hiilgavat karjääri ja seda ennekõike tänu tema talendile ning laiahaardelisusele. Tema edasine elukäik ka kinnitas seda.

Vambola Raudsepp

.