.
Patriotism: maakodu kui kodumaa minimudel.
.
My forefathers relatives come from Sangaste (Estonia, Tartu county). Genealogy research of Raudsepp involving more than three centuries (years since 1700). As I know now: they were immigrants from Germany to Estonia (?). Then they family name was Schmidt, but later changed Raudsepp. In 1700 years were famines, many children died at that time. Later, they (my forefathers) set up new farms in Estonia, and later become the owners of the farm. At present among them (Raudsepp) are many managers, intellectuals and scientists.
.
- 1802 - taasavatakse Tartu Ülikool;
- 1819 26. märts - Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest;
- 1887 - venestamise käigus viiakse rahvakoolid venekeelele, paar aastat hiljem ka omavalitsuste asjaajamine;
- 1879-1881 - ehitati Sangaste loss.
Esivanemate põlvnemise ja elukäigu uurimisel on tähtis iga väiksemgi fakt/seik, mistõttu need vajavad jäädvustamist kirjasõnas. Kuna aga paljugi on kirja pandud vanemaealiste lähisugulaste ütluste alusel, on nendes ka omajagu ebatäpsusi, mis sügavamal asja uurimisel on kergesti kõrvaldatavad. Ja seda me teemegi.
.
Väga vanal käsitsijoonistatud kaardil
on olemas veel Piisaste küla
.
Restu mõisahoone tänapäeval. Mõisalt osteti välja Piirnatsi talu talude päriseksostu ajal(?).
/vr*/
Tiit Raudsepp sündis Käärige Henno talus 26. detsembril 1808. aastal, mõni päev hiljem ristiti ta Sangaste koguduses. Tiit sündis Peetri (1764 – 1821) ja tema teisest abielust naise Juuli (1773 – 1830) kuuenda lapsena. Teadmata põhjustel surid enne 1921. aastal Tiidu isa Peeter ja vennad Kilian (09.10.1797-29.03.1798), Peeter (08.08.1800-06.09.1800), Henno (02.09.1801-12.09.1801) ja õde Juul (08.07.1803-28.05.1804), so ajal, mil Tiit oli vaid 12 aastane. Tiidu ema suri 1830ndal aastal, mil Tiit oli 22 aastane.
Väljavõte Sangaste kirikuraamatust: Tiidu poolvend
Johan hakkab kandma perekonnanime Raudsepp.
1850.ndate algul asus Tiit perega elama Peerna Hansu/Hansi (hiljem kirjalikes allikates Piirnatsi) tallu, mis osteti välja Restu mõisalt (?), so Leili Udrase ütluste kohaselt. Muidugi vajab see fakt veel kontrollimist. Oma perenime Raudsepp sai Tiit oma isalt Peetrilt, kes esimesena minu sugupuus kandis seda perenime. (Tõsi küll, kirikuraamatus algul kirjas Smitt/Schmidt, mis asendati nimega Raudsepp).
Tiit abiellus Tiiu Vahter'iga 1834ndal aastal ning neil oli seitse last. Lapsena surid Mari (1838 – 1839), Juul (1840 – 1845) ning Jaan (1853 - 1855). Täiskasvanuteks kasvasid Juhan (1836 – 1905), Ott /kellel oli mitu nimekaimu/ (1843 - …), Liis (1846 - …) ning Peeter (1850 – 1905). Niisiis, surm oli selles sugupuus liigagi sage külaline ja seda kõike pidi nägema Peeter lapsena.
.
Piirnatsi talu tänapäeval. /vr*/
Tiiu Vahter-Raudsepp sündis 21.märtsil 1813. aastal Lõõndre Hendi talus (praegune Endu?). Kogu oma elu lõpuni elasid nii Tiiu (suri 1.juulil 1890.a.) ja Tiit (suri 9.aprillil 1893.a., surma põhjuseks märgitud "vanaduse nõtrus") Piirnatsil. Ilmselt oli Tiit ka Piirnatsil peremeheks, kuid see vajab veel täpsustamist. Piirnatsi talu suuruseks oli ca 30 hektarit, talus oli viis hobust, sh kolm tööhobused, kümme lehma, lambad, sead, kanad jt koduloomad. Muide, talus kasvatati hobuseid ka müügiks.
.
Sangaste kalmistu värav. /vr*/
Möödanik pakub ikka rohkem küsimusi, kui vastuseid, so mida arhiivimaterjalidest leida võib. Kõigepealt kadunud on Piisaste küla nimi nüüdiaaja kaartidelt, ehkki vanadel kaartidel on see olemas. Ka talude nimed on muutunud, eriti seda esimesel nö venestamisajal Nt Peerna Hansi talust sai vene tähtedes sujuvalt Piirnatsi talu. Kas mitte talu väljaostjaks ei olnudki Tiit? Kas Lõõndre Hendi talu on praeguse nimega Endu talu? Vahteri nimi on mõnedes algallikates muutunud Vahher'iks ja siis edasi Vaher'iks.
Tiidu ja Tiiu lastest olen mõneti kursis vaid Juhani (1836-1905) ja Peetri (1850-1905) järglastega, kuid midagi ei tea Liisi ja Ott'i järglastest.
.
Raudsepp'ade hauaplats Sangaste kalmistul.
(Tiit ja Tiiu on maetud hauaplatsi paremasse alumisse nurka). /vr*/
On teada Tiidu (26.12.1808-17.04.1893) ja Tiiu (21.03.1813-24.07.1890) matusekoht Sangaste kalmistul ning seda võimalik tähistada nimeplaadiga. Ja see võiks jääda ka pildis ja sõnas asjaosaliste elulugudesse.
.
Hauaplaat Raudseppade matuseplatsil
Sangaste kalmistul
.
Tartu Ülikooli ajalooline peahoone
.
Veel ühest seigast. Raudseppade peres räägiti palju Tartust ja Tartu ülikoolist. Pärast aastat 1802, so mil Tartus taasavati ülikool, toimusid suured muudatused linna elus, ennekõike hoogustus ehitustegevus, elanike arv kasvas kiiresti ning arenes kaubandus. Talumehed käisid üha sagedamini linnas ja ainuüksi ülikooli kohalolek andis kõneainet ja viis mõtted hariduse ja teaduse valdkonda. Ja seda läbi paljude põlvkondade.
.
Põhjalikumalt e-raamatus "Kiirenevate muutuste keerises:
põlvnemislugu, olud ja arengud" (2014)
.
Tiit Raudsepa pojapoeg
Gustav Raudsepp
.
Gustav Raudsepp (1882-1935) oli Tiit Raudsepa pojapoeg, hilisem Lustivere talu peremees Kärgula mõisapiirkonnas.
.
Oli genealoogia- ja koduloohuviline. Temalt ka mitmeid pärimisjutte oma esiisade elust Sangastes, peaasjalikult suusõnalisi vestlusi oma poegadele ja abikaasale. Lahkumise Piirnatsilt on Gustav sõnastanud alljärgnevates luuleridades:.
Lahkumine
Sõnatu sõit uude kodutallu;
sõbrad, mängud jäid kasesallu.
Vanker veereb, nõõtused isa käest,
lüpsilehm laapsab rammusast väest.
Emal toidukorv, ja vokk veel süles,
riidekirst püsti kistud üles.
Rõhuv-rusuv rünkpilv kevadtaevas,
lahkumisvalu kõiki vaevas.
Alguste aeg, askelduste ootus;
perel põues põnevil lootus.
Napilt vara, mis alguseks vaja;
töö rajab maja, raadab raja.
Kurbuse käristab õe rõkkav hääl,
kepslen minagi rajale sääl.
Tere, uued põllud, metsad, aasad -
las lust tulla meiega kaasa!
.
Vambola Raudsepp
Koorastes aug. 2011.a.
.
.
