Juured Vana-Antsla vallas: õpetaja ja EW sõjaväelane (kapten) Aleksander Kallion

 

                                                   

    Aleksander Kallion (1889-1944).

Aleksander Kallion sündis Vana-Antsla vallas Võrumaal. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris (1906-1910). Töötas peale lõpetamist õpetajana ja juhatajana mitmes koolis. 

Õppis Peterburis lipnike koolis (1915) ning seejärel osales I maailmasõjas (1915-1917). Osales Eesti Vabadussõjas (1919-1920). Oli Eesti Vabariigi armee reservkapten. 

1941. aastal mobiliseeriti reservohvitserina Punaarmeesse. Oli tööpataljonis, kuid 1944ndal aastal arreteeriti Eesti Vabadussõjas osavõtu pärast süüdistatuna nõukodevastases tegevuses. Suri tüüfusse 25.02.1944.a. Biiskis, Altai krais. 

Minu emapoolses sugupuus fifth cousin twice removed.  

                                                                           Vambola Raudsepp.

                                          

Juured Vana-Antsla vallas: sisearhitekt Valter Pormeister

 

Ex libris Ingrid ja 

Valter Pormeister

Sisearhitekt Valter Pormeister (1922-2010) sündis Valgas rätsepa perekonnas Lõpetas Valga Keskkooli (1941) ja seejärel asus õppima Tartu Ülikooli metsamajandust. 

Õppis aastatel 1947 kuni 1953 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Lõpetamise järel töötas ARSis aastatel 1954 - 1973. 

Oli kaks korda abielus. Valve Pormeister (1922-2002) oli maastikuarhitekt. Ingrid Pormeister (1926-2022) oli sisearhitekt ning tal on mitmeid loomingulisi ühistöid abikaasa Valter Pormeistriga. Valteri ja Ingridi tütar Katrin Laanoja on sisearhidekt ja olnud ka õppejõud. 

Valter Pormeister on maetud Tallinna Liiva kalmistule ning ta on minu sugupuus third cousin.

Vambola Raudsepp. 

Brošüür "Kodulooline Kanepi Ala kalmistu"

Eestlasele on püha, kõige kallim oma riik, kodu ja perekond. Sellest johtuvalt on antud kalmistut tutvustavas brožüüris esiplaanile tõstetud siia maetud isikud, kes võitlesid Eesti riigi tekkimise eest (sh Vabadusristi kavalerid Juhan Mitt, Rudolf Ader, Johannes Tina ning teised Vabadussõjas osalenud), kes kaitsesid oma riiki (paraku ka võõras vormis) ning isikud, kes töötasid riigi  jätkusuutlikkuse heaks.  Anname au metsavendadest vabadusvõitlejatele ja omavalitsustegelastele. NB! Unustatud pole neid, kelle juured siin, kuid karmide ajaloosündmuste tõttu maetud võõrsile (küüditatud, tapetud Venemaal, sunnitud emigreeruma, jäänud teadmata kadunuks vms).

Oma riigi tekkimise eelduseks oli ennekõike haritud rahva olemasolu, tahe ja võitlusvalmidus. Kanepi Ala kalmistule on maetud oma aja väljapaistvaid koolmeistreid-õpetajaid, teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, sportlasi jt. Nenede loetelu on pikk, mistõttu võime nimetada vaid mõned, sh Jüri Kann, Osvald Hõlpus, Kalev Koger, Väino Lasting, Aleksander Jannes, Aivo Lõhmus, Saul Hallap jt. 

Eestlasele on väga tähtis oma kodu, talu ja seal kasvav perekond. Peale talude päriseksostmist tekkis arvukalt edukaid talupperemehi (Johan Alant, Jaan Kõiv, Elmar Ladva jpt), kuid paraku nende töö hävis seoses N.Liidu okupatsiooniaastatel. Ja veel. Pikaealisus kindlustab põlvkondade järjepidavuse, mistõttu nad väärivad austust ja lugupidamist.  Samas peame ikka ja jälle leinama varalahkunuid haiguste, õnnetuste, sõjas langenute vms läbi. 

Lõpetuseks. Tänud Teile abi ja toetuse eest käesoleva brošüüri teokssaamisel, sh Urmas Kivirand, Tõnis Hirschon, Tiiu Leppikus, Milvi Hirvlaane, Birgit Vallas, Ülle Harju, Uku Joassoone ning Kanepi vallavalitsus. 

Vambola Raudsepp.

Juured Sangaste kihelkonnas: tenor Aleksander Püvi

 

Laulja (tenor) Aleksander Püvi (1921-1997) sündis Laatres, Sangaste kihelkonnas. Aastatel 1941-1944 oli mobiliseeritud Eesti laskurkorpusse. Lõpetas Tallinna Riikliku Konservartooriumi 1956. aastal. Töötas seejärel aastatel 1956-1971 ning 1973-1977 solistina Estinias, kuid aastatel 1971-1973 Eesti Filharmoonias. Täiendanud end Bulgaarias. Minu isapoolses sugupuus fifth cousim once removed. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. 

Vambola Raudsepp. 

Juured Vana-Antsla vallas: professor Ants Nummert

 

Professor Ants Nummert (1934-2017) sündis Võrumaal, Vana-Antsla vallas talupidaja perekonnas. Lõpetas Võru Keskkooli ning seejärel Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomaarstina (1959). Töötas lühikest aega Antsla Keskkoolis õpetajana, kuid seejärel aastaid Valga sovhoosi peaveterinaararstina.

Edaspidi sai temast kauaaegne õppejõud Eesti Maaülikoolis. Täiendanud end Taanis, Soomes ja Rootsis. Esinenud rahvuavahelistel teaduslikel konverentsidel ning omab kõrgel tasemel teadustöid. Peale kandidaadiväitekirja kaitsmist töötas doktoritöö kallal, mis päädis doktoriväitekirja kaitsmisega 1987. aastal. Samal aastal sai ta ka Eesti teaduspreemia. Töötas aastaid õppetooli juhatajana ja professorina, so kuni emeriteerus 1999. aastal.

Maetud Tartu Raadi kalmistule. Minu emapoolses sugupuus fifth cousin.

Vambola Raudsepp.

Juured Vastse-Antsla vallas: sportlane Rein Leinus.

Rein Leinus (1932-2021) sündis Vastse-Antsla vallas, Võrumaal. Lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia (1957) agronoomina. Töötas seejärel Tartu Konservitehases ja Eesti Maaparandusprojekti Tartu osakonnas insenerina. 

Ta on tuntud ennekõike sportlasena, kergejõustikulasena. Oli Eesti mitmekordne meister pikamaa ja murdmajooksudes. Kuulus Eesti koondvõistkondadesse. Parandas mitmel korral oma ala Eesti rekordeid.

Reinu isa oli Taavet ja ema Adele Leinus. Tema onu Karl Leinus oli tuntud dirigent ja Eesti Üldlaulupidude koorijuht. Rein kuulub minu sugupuusse (fifth cousin once removed).

Rein Leinus on maetud Kaika kalmistule.

Vambola Raudsepp. 

Juured Vana-Antsla vallas. teadlane Elmar Kaar.

Metsateadlane, bioloogiakandidaat Elmar Kaar (1928-2012) on sündinud Sõstra talus, Boosel, Vana-Antsla vallas. Lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia (1952), tõõtanud seejärel EPAs laborandina, TA ZBIs teadusrina ja lõpuks Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudis laborijuhatajana (kuni aastani 1992).

                                                                 

Metsateadlane Elmar Kaar on uurinud looalasid ja nende kaitset. Täitnud ka rahvusvahelisi uurimisprojekte. Minu sugupuus fifth cousin once removed. Maetud Tartu Raadi kalmistule. 

Vambola Raudsepp. 

 Valusad ütlemised. 

"Mida vähem annet, seda uhkemad, edevamad ja arrogantsemad nad on. Kõik need rumalad leiavad endale teisi rumalaid, kes neild ülistavad". Seda ütles Erasmus aastal 1509.

Mäletan, palju aastaid tagasi, sama ütles üks meie tuntumaid akadeemikuid oma kolleegide kohta, kes üliõpilaspõlves olid nö andekad ja lootustandvad. Lisan vaid, et tõeliselt andekad noored jäävad pilals ajaks märkamatuks, kuid leiavad lõpuks tunnustuse hoopis küpsemas eas.

                                                                              Vambola Raudsepp.

Eesti rahva president igavesti!

Jää hüvasti Arnold Rüütel (10. mai 1928 - 31. dets. 2024)! Taasiseseisvunud Eesti riigi president ja suurkuju Eesti ajaloos.

Vambola Raudsepp,

04. jaan. 2025.a.