Sugujuurte jätkusuutlikkus sõdade, nälja ja katku kiuste

.
1582 - hävitati Sangaste kirik, taastati aastal 1594;
1583 -1625 - Poola aeg Liivimaal;
1601 - 1602 - raske näljahäda.
.

Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Raske on praegu endale ette kujutada, millises olukorras oli Sangaste kihelkond peale sõdade rüüsteretki, maradööritsemisi ja näljahäda. Võsastunud põllud, taluasemed, kodutud põgenikud, hulkurid vms.

.

.
Toonastes Poola aegsetes dokumentidest võib leida Sangastet (Sagnicz), Kurevere küla (Korywer), Käärige talu (Kierki), Hans Raudsepp (Raucep) jt koha- ja isikunimesid.

.

.

Valitsejatele oli vaja tööjõudu, orje, kes asustaksid sõdadest tühjaks jäänud eluasemeid. Neid tekkis elanikkonna loomuliku juurdekasvu näol, kuid uustulnukate sissevoolu Sangaste küladesse korraldati ka Poola ülikute poolt. Alguse  sai see protsess vojevood- ja starostkonna juhtide asendamisega Poola ülikutele meelepäraste isikutega, kuid hiljem soositi sissetulnukaid naabermaadest, sh Lätist, Poolast, Saksamaalt, Rootsist ja mujalt.
.

.

Selline sisserände protsess jätkus veel ka Rootsi ja Vene ajal, mistõttu mõnede uurijate andmetel oli hetki, mil Sangaste kihelkonna elanikest moodustasid 26% uusasukad.  Nende probleemide uurimine esitab koduloolastele ja genealoogiahuvilistele uusi huvitavaid väljakutseid ning raskesti lahendatavaid küsimusi. Näiteks, võis olla nii, et meile nii tuttav talu (Käärige) on jäänud sõdade, haiguste või nälja tõttu tühjaks ning sinna asus elama uustulnuk Saksamaalt, kes kandis siin edasi talu nime, isegi eestistus, kuid tema juured olid ikkagi omal sünnimaal. Muidugi märkas tekkinud olukorda kirikuhärra ja nii ta kord kirjutas uusasukale perenimeks Schmidt, mille hiljem taas parandas Raudsepaks. Lõpetuseks rõhutan, et see tees vajab edaspidist põhjalikku uurimist.

Vambola Raudsepp

.




.

















.