.
.
Gustav Raudsepp had extensive contacts with many famous persons (writers, professors, architects) who lived in the parish Urvaste. In this article we will pay attention to how they (eminent persons) impact on Gustav´s creation in the field of local history and traditions.
Ma tuhni läbi kõik suu´ ja mõtsatuka ja panõ na´ laulu sisse - nii ütelnud sageli Gustav Raudsepp oma koduküla kohta. Tema teise naise El-Aliide sõnade kohaselt olevat ta alati olnud täis indu ja tahet tegutseda kohalike pärimuste kuulamisel ja edasijutustamisel. Kui aga meenutada, et Gustavi luulelembus pärines kirikust, (ta võis paljusid kirikulaule lugeda peast), siis võib arvata, et kogu ta kodulooarmastus tuli ennekõike kirikust.
.
Lustivere talus räägiti sageli tolleaegsest Urvaste kirikuõpetajast Jaak Walk´ist (1867-1952), kes oli õpetajana koos olnud/töötanud Jakob Hurdaga (1839-1907) Peterburi Jaani koguduses, so aastatel 1898-1902. Ilmselt nii kujuneski, et Jakob Hurda harrastuste edasikandjaks Urvaste kihelkonnas sai Jaak Walk, milles omamoodi osales ka Gustav Raudsepp. Teema (koha- ja isikupärimused) vajab edasist uurimist, sest õpetaja Üllar Salumets oma monograafias Urvaste 600aastane kirik neid aspekte spetsiaalselt ei käsitle.
.
Huvipakkuv on see, kellega Gustav enim suhtles või kes talle suuremat mõju avaldasid. El-Aliide sõnade kohaselt suhtles ta pidevalt Sõmerpalu veskimehe Karl Malteneki ja tema poja professor Evald Maltenekiga (1887-1938). Sageli olid need küll nö tööalased kokkusaamised.
Edasi. Kui poeet, avaldas Gustavile enim mõju Marie Heiberg (1890-1942), keda ta tundis varases nooruses (ajal, mil Marie õppis Sangaste kihelkonnakoolis) ning olla mõned korrad teel Sangastest Urvastesse koolitüdrukule isegi hobuküüti pakkunud.
Juhan Jaik (1899-1948) külastas paaril korral Hänikes Endel Loide-Rätseppa (1900-1987), kellega nad olid noorusaastatel vanad semud. Jalutati Võsumäel ja Kerreti soos. Gustavil olid otsesed sidemed Endliga kui naabertalu peremehega, keda ta väga austas. Omavahelises läbikäimises sai Gustav materjale, kus Juhan Jaik oli kirjutanud nii mõndagi Kerreti sooga seonduvat, kuid seda Sänna ja Tsooru poolt vaadatuna. Matteused Leisolt olid toona tuntud kui edukad taluperemehed, kelle pojad paistsid silma suure õpihimuga. Isiklikud kontaktid olid Arnold Matteusel (1897-1986) ennekõike Endel Loidega kui kirjaniku ja taarausulisega.
Toonaselt peremehelt, kelle talu oli majanduslikes raskustes, nõudis suuri vaimseid ja füüsilisi pingutusi jagada end talutööde ja loomingulise tegevuse vahel. Minu isa Richard Raudsepa (1910-1971) ütluste kohaselt oli Gustav väga hoolikalt vormistatud luuletusi saatnud ka ajalehtedele (ning mõnele tuttavale), kuid toimetustes jäid need tähelepanuta. Huvitav, kas põhjaliku uurimise tulemusel leiab veel mõnes koltunud kaustast ka Gustavi kirjutisi? Õnneks on praegu kättesaadav laiemalt levinenud trükisõnas Gustav Raudsepa paremikku kuuluvad luuletused Keretü, Kodutalu, Püha jõe palve ja muistend Karjasoo kaksikud.
.
.
Gustav Raudsepp (1882-1935)
Lustivere talus räägiti sageli tolleaegsest Urvaste kirikuõpetajast Jaak Walk´ist (1867-1952), kes oli õpetajana koos olnud/töötanud Jakob Hurdaga (1839-1907) Peterburi Jaani koguduses, so aastatel 1898-1902. Ilmselt nii kujuneski, et Jakob Hurda harrastuste edasikandjaks Urvaste kihelkonnas sai Jaak Walk, milles omamoodi osales ka Gustav Raudsepp. Teema (koha- ja isikupärimused) vajab edasist uurimist, sest õpetaja Üllar Salumets oma monograafias Urvaste 600aastane kirik neid aspekte spetsiaalselt ei käsitle.
.
Huvipakkuv on see, kellega Gustav enim suhtles või kes talle suuremat mõju avaldasid. El-Aliide sõnade kohaselt suhtles ta pidevalt Sõmerpalu veskimehe Karl Malteneki ja tema poja professor Evald Maltenekiga (1887-1938). Sageli olid need küll nö tööalased kokkusaamised.
Edasi. Kui poeet, avaldas Gustavile enim mõju Marie Heiberg (1890-1942), keda ta tundis varases nooruses (ajal, mil Marie õppis Sangaste kihelkonnakoolis) ning olla mõned korrad teel Sangastest Urvastesse koolitüdrukule isegi hobuküüti pakkunud.
Juhan Jaik (1899-1948) külastas paaril korral Hänikes Endel Loide-Rätseppa (1900-1987), kellega nad olid noorusaastatel vanad semud. Jalutati Võsumäel ja Kerreti soos. Gustavil olid otsesed sidemed Endliga kui naabertalu peremehega, keda ta väga austas. Omavahelises läbikäimises sai Gustav materjale, kus Juhan Jaik oli kirjutanud nii mõndagi Kerreti sooga seonduvat, kuid seda Sänna ja Tsooru poolt vaadatuna. Matteused Leisolt olid toona tuntud kui edukad taluperemehed, kelle pojad paistsid silma suure õpihimuga. Isiklikud kontaktid olid Arnold Matteusel (1897-1986) ennekõike Endel Loidega kui kirjaniku ja taarausulisega.
Toonaselt peremehelt, kelle talu oli majanduslikes raskustes, nõudis suuri vaimseid ja füüsilisi pingutusi jagada end talutööde ja loomingulise tegevuse vahel. Minu isa Richard Raudsepa (1910-1971) ütluste kohaselt oli Gustav väga hoolikalt vormistatud luuletusi saatnud ka ajalehtedele (ning mõnele tuttavale), kuid toimetustes jäid need tähelepanuta. Huvitav, kas põhjaliku uurimise tulemusel leiab veel mõnes koltunud kaustast ka Gustavi kirjutisi? Õnneks on praegu kättesaadav laiemalt levinenud trükisõnas Gustav Raudsepa paremikku kuuluvad luuletused Keretü, Kodutalu, Püha jõe palve ja muistend Karjasoo kaksikud.
.
 |
| Karl Maltenek abikaasaga |
 |
| Evald Maltenek |
 |
| Juhan Jaik |
 |
| Arnold Matteus |
 |
| Marie Heiberg |
Gustav Raudsepp
Susi
Susi-sunnik mõtsaveeren,
seuras' sääl ku vana tõhk.
Pelgä-es ta kara'pulli,
haardsõ utõpoja ku' olõs õhk.
Võsan voonakõsõ vere lomp.
Kara'poisil kurgun klomp.
Miä tuul tan viil vai'a?
Varga-lõvva luusva' lambakarja.
No comments:
Post a Comment