Wednesday, November 17, 2010

Vello Vensel - väljapaistev majandusteoreetik

. TTÜ majandusteaduskonna 70. juubeli puhul (28.septembril 2010 a.)
avati professor Vello Venseli nimeline auditoorium

.
Teadus on rohkem mõtteviis kui pelk kogum teadmistest
Carl (Edward) Sagan.


Suuri teadlasi/talente tunneme nende omanäolise mõtteviisi poolest/kaudu. Nendel on justkui tiivad, et lennata, vaadata, analüüsida avarusi, kuhu vaid väga vähestel on juurdepääs. Ja nii nad töötavad, uurivad, kirjutavad ja mis tähtsam, aina kiirustavad, kiirustavad ja lõpuks ruttavadki noorena ajalukku/teaduslukku. Peagi võime tähistada hea kolleegi ja sõbra, rahvusvaheliselt tuntud majandusteadlase Vello Venseli 70.ndat sünniaastapäeva, paraku teadmises, kui ülekohtune on elu, mis lõppes tema kõige paremas loomeeas.

 Professor majandusdoktor Vello Vensel
.
Kõigepealt mõni rida isikust endast. Väljanägemiselt/olemuselt aristokraat professor majandusdoktor Vello Vensel (28.XII 1941 - 23.XII 2004) on rahvusvaheliselt tuntud Eesti majandusteadlane. Ta lõpetas TÜ majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal ning töötas TTÜ-s statistika kateedris õppejõuna, hiljem ka teaduskonnas erinevatel ametikohtadel. Niisiis oli Vello Vensel akadeemikute Raimund Hagelbergi ja Uno Mereste õpilane ning nende hilisem kolleeg. Oma eelkäijatelt johtub Vello Venseli kõrgendatud vastutustunne teaduse arengu ja teadlaskonna järelkasvu eest Eestis.

.
Oma elutöö, mida väärtustati Eesti riikliku preemiaga on ta teinud uurimustega statistika teooria, majandus-, finants- ja pangandusanalüüsi alal. Loonud integraalse regressiooni ja efektiivsuse vektornäitajate teooria ning arendanud majandusnähtuste maatriksmodelleerimise ja -analüüsi teooriat. Ta on üle 300 teadusartikli ja 30 raamatu/monigraafia autor. Täiendanud end Cardiffi ja Göteborgi ülikoolis ning olnud külalisuurijana Lõuna-California Ülikoolis. Esinenud mitmetel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel.
.
Teadustöö kõrval õppetöö, väitekirjade juhendamine ja oponeerimine, osavõtt mitmete väitekirjade kaitsmisnõukogude ning muude komisjonide/nõukogude tööst. Nii, et iga päev täis tööd ja mõttetegevust.
.
Üteldakse, et talendil on tiivad, mitte küünarnukid. Ja küünarnukke polnud tal kunagu vaja, ikka märgati andekat professorit ja teda edutati. Paraku aga tekkis uue iseseisvusaja kestel Eestis nö lumpenintelligents (Laigna väljend?), keda jagus võimu ja meedia juurde ning kelle sepitsuste ohvriks väljapaistev majandusteoreetik langes.

.
Vello Vensel jäi oma elu lõpuni teadlasaristokraadiks. Ta keeldus suhtlemast pahatahtlikult häälestatud Eesti meediaga, kuid tõi selle ohvriks oma tervise, elu. Kui sageli just selline ongi väga andekate inimeste saatus - nad lihtsalt on kaitsetud alatuste ees. Samas kui väga Eesti peaks hoolima oma andekatest teadlastest, inimestest.
.
Vambola Raudsepp

No comments:

Post a Comment