Aeg.

                            Mainne saab mullaks, tolmuks taeva,

                            kõik olnu kaob kord aega.

                            Hetkeiks rõõm, möödub vaev,

                            igavikku randub me lootuste laev.

                            On karmis kaduvas miskit suurt,

                            seal uue tekkiva vaimne juur.

                            Elu tähendus Maal kestma jääb,

                            läbi aegade auuremaks saab.

                            Kõik vahetub, hääbub, ärkab,

                            Kõiksusest uus elu taas tärkab.

                            Miski ei lõpe. Elu teisenduse voos,

                            vaid üürikeseks oleme siin koos.

                                                                Vambola Raudsepp,

                                                                AD 2026 Koorastes. 

                               

Osula 400.

                                                         Pühajõgi. Loitsimise koht.

Urvaste kihelkonna Osula küla esmamainimiseks on pakutud mitmeid daatumeid, kuid ametlikes ajalooallikates märgitakse aastat 1627. Seega, nii või teisiti, võiksime tähistada Osula küla esma-mainimise neljasajandat aastapäeva. Alljärgnevad minu värsiread on katsed meenutada mõningaid hetki Osula möödanikust. 

                                                 Osula.

                    Rahutu loodus ja Prassimäe rahu;

                    hiies värelevate varjude valgus.

                    Pühajõe loitsu vaimsus,

                    kalmude karm ajaloo kaja. 

                    Näljaaastad - ikaldus, surm, katk,

                    veskilõhkujad, Pühajõe vastuhakk.

                    Põhjasõjas venelaste rüüsteretked,

                    Erastvere kaotuse valusad hetked.

                    Kaoses Eesti riigi loojad, kangelased,

                    rahva toetusel Vabadussõja sangarid.

                    Metsavend okupandilt võimu võttis,

                    sest kannatused, veri ja ühishauad.

                    Talendid - Maltenek, Matteus, Kaitsa ...

                    teadus-kultuuriloole innustuse andjad.

                    Veel väärikad maa edendajad, kaitsjad;

                    tänase rikkuse ja maine kandjad. 

Minu vanaisa Gustav Raudsepa (1882-1935) vanemad (Peeter ja Ann) on maetud Osula kalmistule ning temalt on omal ajal kirja pandud järgmised Osulaga seonduvad värsiread. 

                                        Gustav Raudsepp

                        Pühajõe palve.

                             Harjumäe võlvilt vette,

                             põlvib üks paik nii püha;

                             koht kui altari ette,

                             üllan ikka ja üha.

                                    Igatsus pilvisse viib,

                                    oleks miski küll kindel;

                                    mu kohal valge pilvetiib -

                                    see mu kaitseingel.

                             Taamal Osula kalme,

                             kadu kõiki meid köidab;

                             juba õhus on talve,

                             külm loojang seal loidab.

                                    Meist maha jääb mure,

                                    siin kõrge sinitaevas,

                                    kus lootus ei sure,

                                    ehkki hing veel vaevas.

                                                              Vambola Raudsepp, AD 2026.

Juured Urvaste kihelkonnas: EV major Eduard Johannes Kimm.

 

                           Eduard Johannes Kimm (1895-1946).

Eduard Johannes Kimm sündis Vilo vallas, Petserimaal talupoja perekonnas (1895). Minu sugupuus third cousin. Keskharidus. Õppis välismaal. Sõjaväeinsener. Oli õppejõuks Eesti Sõjakoolis. 

Arreteeriti punavõimude poolt 14.06. 1941.a. kui nõukogude vastane element. Tribunali otsus 15+5 a vangilaagrit. Osales Vabadussõjas. (Oli Punaarmees alampolkovnik, inseneriteenistuse ülem?). Suri 9. mail 1946. a. Norlagis, Krasnojarski krais. 

Vambola Raudsepp. 

Sugulussidemed: professor Tiit Land.

Rektor Tiit Land

Tiit Land (1941) on biokeemik. Lõpetas Tartu Ülikkoli (1989), kaitses väitekirja Stockholmi Ülikoolis (PhD, 1994). Täiendanud end ja töötanud mitmes väisriigis, sh Rootsis, USAs jm.  Professor. Valiti Tallinna Ülikooli rektoriks (2011), seejärel Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks (2020). Minu sugupuus 7th cousin once removed.

Vambola Raudsepp, Koorastes. 

 Vambola Raudsepp. Kuhu mul minna veel, e-raamat. DSpace ut. 2026, 28 lk. https://hdl.handle.net/10062/123501

Värsivihik sisaldab 25 luuletust, mis kajastavad enamuses autori eluloolisi seiku. Alljärgnevalt üks nendest.

Häbistatud.

Olime omal maal sunnismaised,

sunnitud toetama puukideid,

neid punetavaid mädapaiseid.

Vabakäiguvangidena veeti eksiteid. 

Isegi siis, kui elasime poolnäljas,

oli KGB silm, nuhid, kõikjal väljas.

Puna-pime aeg sai lõpuks läbi,

mõistagi oli meil, alandatuil häbi.

Variserid, kes teenisid truult punalippu,

pürgisid ja saidki kohe EVs tippu.

Häbistatakse Eesti suutlikkuse tagajaid,

patrioote, mitte kasu tagaajajaid. 

 

--------------------------------------------

Katsumused

Vambola Raudsepp

--------------------------------------------

Oleme kõik omas ajas kasvanud Eestimaa lapsed, minu põlvkond sõja aastatest pärit. Rahva ja maa katsumused elavad meis kustumatult edasi. Paraku. Niisiis, isikut kujundavad aeg, olud ja keskkond, küll aga ennekõike ta tahe, huvid ning distsipliin  eesmärkide saavutamiseks.

Olen püüdnud Eesti ja iseenda elus juhtunuid seiku mõtestada ja talletad värsivormis, mis käesolevas luulevihikus (sisaldab 25 luuletust)  teoks said.

Vambola Raudsepp.       

. 

Metsa lembus.

                        Mets avab end kui püham siirus,

                        kus kuuselatv pilvepiiri riivab.

                        Katab pinnast samblavaip pehmelt

                        ja tihnikus peidus hämariku ehmed.

                        Kastepiisad kui tuhanded tähed,

                        hing kosub, kui metsarüppe lähed.

                        Linnulaul - kodune meloodia,

                        tuuleiil okstes, palet paitav eufoonia.

                        On metsaraamatu lehed tammepuul,

                        sealt iga hetk loed looduselt uut.

                        Hoidke elu, mis samblapeal peidus,

                        siin soojust, rahu ja heldust leidub. 

                        Vambola Raudsepp.

                       AD 2025 Koorastes.