Marusoo Paulik

Paul vai Pavlik - üts eestisuust müstik,
avvusamba' prõllagi Vinnen püstün.
       Teräne tsura, muisti kõik pandsõ,
       ku vai'a, ette kandsõ ja üles andsõ.

Om seo pere ja latsõ' üts ilgõ pesä,
aig  Kolõmaalõ saata ja tappa uma esä.
       Oll' Paulik kõrd üts, sai sis tõõsõs,
       sääne miis kipõlt etteotsa tõsõs.

Timäl joba tosin avvurahha rinnan,
läänen ja idangi Paulik korgõn hinnan.
       Kuulsust tuu, ao'lukku lännü:
       miis umast suust - kiä nännü?

Vambola Raudsepp

Sugulusseosed (Paistu liin): Heigo Mirka, Juhan Parts ja Harri Kingo

Minu sugulusseosed nö Paistu liinis on seotud minu vanaema Kadri Kingu-Raudsepp (1877-1916) vanemate Hans Kingu (1982-1913) ja Mari Kingu (1838-1916) järeltulijate kaudu. Nii nagu sugupuus ikkagi on, hargnevad üksikud oksad tüvest üha kaugemale ja kaugemale. Küll aga on minu vanaema Kadri oma vanematele (Hansule ja Marile), so kui tütar kõige lähemal. 

Heigo Mirka

Muusik ja ettevõtja Heigo Mirka (1944) /second cousin/ on Kadri õe (Anu Mirka) poja (Hans Mirka) poeg.

Kadri Kingu-Raudsepp

Taluperenaine Kadri Kingu abiellus Gustav Raudsepaga, kes oli talunik Võrumaal Kärgula mõisapiirkonnas. Gustav Raudsepp mängis keelpille ja kirjutas luuletusi. Mõned luuletused ilmunud paberkandjal, aga ka elektroonilisel kujul nn e-raamatuna peale tema surma ( vt värsikogumik "Kastepärlis mälestus").

Poliitik Juhan Parts (1966) /second cousin once removed/ on Kadri õe (Epp Viira) tütre (Liisa Aruoja) tütre (Helga) poeg.

Ajakirjanik Harri Kingo (1955) /third cousin once removed/ on Kadri onupoja (Hans Kingu) poja-poja-poeg.

Vambola Raudsepp

Vaikusõ aig

Üle pikä ao ma kodotalo tarrõ sai',
sääl kurbdus, tühjüs vasta kai.
Siiä uma tervüse imä jätse maha,
esäl surmani köhä lõppõ' es taha,

Oll' siin karskust, olõ-es rikkust,
latsõkari imä saban - alla meetri pikkust.
Ku linnupoja' lindlivä - tarrõ-vällä ikka,
huuv täüs oll' naaru, hõikit, ikku.

Ku äkki laia ilma kõik sist lätsivä;
vanna' tarrõ väeti esä-imä jätsivä.
Latsilõ taha-es kiäki säänest hätä.
miä mi noorõn elon saimi nätä.

Om õigus nüüt tähtsämp ku tõde:
täkku täüs mõnukirg mölläs ku sõge.
Või vellest saada sullõ su uma sõsar
ja kodolauda tõprast - sarvigõ põdõr.

Miildü-õi mullõ nuu' halõda jutu',
olõ-es täämbägi koskilõ ruttu.
Ummi mõttigõ ütsindä olõ - otsi vaikust,
taha-õi tuppa õõvast võõrast valskust.

Sugulusseosed: Vello Sermat, Laine Roht (Kaika Laine), Aadu Lüüs ja Livia Oras

Vello Sermat (1925-2005)

Psühholoogiadoktor, professor USA-s ja Kanadas Vello Sermat (fift cousin) juured pärinevad Vana-Antsla vallast, Võrumaal. Paikneb minu vanaisa Jaan Pika sugupuus. Minu ja Vello sugulusliinid lahknevad vendade Andres Haini (s 1778) ja Letti Juhani (s 1776) juurest ning ühiseks eellasteks Tatrenko Rein (s 1754?) ja Letti Eva (1757).

Laine Roht (Laas) (1927-2013)

Rahvaravitseja Laine Roht (Laas), tuntud kui Kaika Laine (fourth cousin once removed) juured on Võrumaal, Vana-Antsla valla Kaika külas. Minu ja Laine sugujuured lahknevad venna Markus Sarve (s 1777) ja ta õe Püssa Marda (s 1771) juurest. Teisisõnu, Laine kuulub minu vanaisa Jaan Pika  ema Eva Pikk-Sarve sugulusliini. Kaika Laine on maetud Lüllemäe kalmistule.

Aadu Lüüs (1878-1967) ja Livia Oras (Lüüs) (1909-1986)

Dr med prof Aadu Lüüs (fourth cousin twice removed) juured asuvad Vana-Antsla vallas, Võrumaal. Minu ja Aadu sugulusliinid lahknevad vendade Hinni Reinu (s1773) ja Hinni Samueli (1748) juurest. Aadu Lüüs on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Kirjanik ja tõlkija Livia Oras (Lüüs) (fift cousin once removed) on Aadu Lüüsi tütar. Livia Orase abikaasa oli kirjandusteadlane ja tõlkija Ants Oras (1900-1982).

Vambola Raudsepp.

Pühäjõel

Näet hetki elon imelisi,
ku jõen täüskuu viige hullas';
ku hiien üts nuur inemine,
tõsõ kandlõmängu kullõs'.

Hää hiietsõõri võimas vägi,
kõik valla noorõ' kokku tõi;
külän kõigi meelen Harjumägi
ja udun virveviige Pühäjõgi.

Oll'  aigu ammu' nälgä, ikaldust -
ku veski vihagõ purus lüüdi.
Muistva' latsõgi tuud kakõlust:
iks vesiveski jäi sis süüdü.

Sai Pühäjõele uma palvõkoht,
kos käüvväs loitsman ikka viil.
Om täämbä siin üts tõnõ oht -
kas täüskuu löüd viil kirka vii.