Lihtsalt, kuid mitte enam lihtsamalt

.

Ei loe see, mida ütled, vaid kuidas sinust aru saadakse.

.

Teaduses tuleb ette keeruliste lausekonstruktsioonidega veiderdajaid, mis peaks näitama selle kirjutise autori erudeeridust ja kompetentsust. Paraku. Samas oma ainevaldkonda sügavuti tundvad inimesed oskavad hoopis selgemalt ja lihtsamalt rääkida-kirjutada, seega veidrusteta. See peaks olema vastuvõetav ja selle poole tuleb püüelda. Siin peituvad omad ohud, sest väljaannete toimetajad püüavad mõningaid kirjutisi nii lihtsustada, et asi hakkab juba labaseks muutuma.

Vambola Raudsepp 1990ndatel (erakogust)

Mõned näited. Kui räägin erinevate arengustsenaariumide tarvis koostatavatest alternatiivsetest finantsplaanidest, siis seda mõista on üsna lihtne. Kui aga toimetaja autoriga nõu pidamata asendab selle lause oma lausega, so koosta mitu finantsplaani, siis kõlab kirjutatu lihtsalt labaselt. Veel. Kui jutt on modernsest finantsjuhtimisteooriast, siis pole vaja seda asendada väljendiga moodne rahandus. Taas labasus! Muidugi trükiviga kipub sisse jääma, nt üks täht jääb vahele. Pole hullu, see ei sega sisust arusaamist.

Küll aga ei tohiks toimetaja oma arusaamade kohaselt lauset muuta. (Vt ülaltoodud raamatut). Aforismina olen kirjutanud: perspektiivituse mudel: 1% annet ja 99% tööd. Toimetaja asendas perspektiivituse perspektiivikusega. Olen veendunud, et millegi tegemiseks peab siiski rohkem annet olema ja kui seda ei ole, siis kõikide meeleheitlike tööde-tegemistega peaks küll ettevaatlikum olema.

 Vladimir Raudsepp (1907-1998) (internetist)

Veel ühest lihtsustamise taotlusest tulenevast eksitusest. Nimelt oli/on meil kombeks kirjutada vaid perekonnanimi ja eesnime esitäht. Nii on see juhtunud Vladimir Raudsepa ühe töö puhul, mis on mõnikord omistatud ka minule. Kahetsusväärne eksitus.

Vambola Raudsepp