Talendist mitme kandi pealt

.

Religioonid, kunst ja teadus on sama puu oksad.

Albert Einstein

.

Talent on kõiksuse kingitus, mis viitab inimese seosele kosmosega. Tähendab, midagi oleme saanud emakeselt Maalt läbi evolutsiooni, kuid veel midagi, mis polegi maist päritolu, so Kõiksusest. Kas on see ikkagi nii: raske nõustuda, veel raskem eitada?

Väga andekatest inimestest räägitakse üldjuhul vähe, ilmsest seetõttu, et talendiga samal tasemel olevaid inimesi on vähe. Ja veel vähem on neid, keda see probleem üldse huvitab. Muidugi kurb, kuid teisalt teeb see teadmatus meile korvamatut kahju. Kasvõi näiteks, indigolastega suhtlemisel. Usun kindlalt, et just nende päralt on tuleviks, ka meil Eestis.

Teadusfilosoof Karl Popper

Kas on olemas inimese, täpsemalt tema andel otsene seos kosmosega? - ju see on nö mittetraditsiooniline küsimus, millele isegi tänapäeva teaduse arengutase mingit mõistlikku vastust vaevalt suudab anda. Aga vastuseid võib küll leida religioonist, kasvõi reinkarnatsioonivõimalusi uurides. Seega, pigem siiski uurida, kui eitada kõike ja kuulutada nö lõplikke tõdesid.

Kerkib hoopis tõsisem küsimus: kuidas piiritleda annet, või kuidas ära tunda andekat inimest? Andeka helilooja, arhidekti, teadlase vms puhul pole probleeme, aga näiteks, andekas ema? Või kas teda üldse on? Pole kahtlust, on.

Olen alati imetlenud sõjaaegseid ja -järgseid eesti emasid, kes olid sunnitud elama keset vaesust ja ülekohut, samas suutsid kasvatada ja koolitada neli, viis või enam last. Paljud tegid seda üksi, sest nende mehed olid langenud sõjas, peaasjalikult läbi sundmobilisatsiooni võõrasse väkke. Milline oli nende leidlikkus lastele riiete õmblemisel või toidupoolise leidmisel. Ilmselt see valdkond ootab veel kirjalike tekstidena esitamist.

Nendel aastatel, kui hoolimatult suhtuti inimestesse/üksikemadesse, olgu selleks siis kaasinimeste või riigi poolt tervikuna. Eks ka riik koosneb inimestest, nende hoiakutest ja väärtushinnangutest. Inimene võis inimeseks jääda ka totalitaarse ühiskonna tingimustes ja need, kes ei jäänud olid lihtsalt närukaelad, sageli isegi kurjategijad. Oli siis ka nende hulgas eriti andekaid inimesi? Kindel vastus: jah oli ja on ka praegu. Mõistlikum on nendest mitte rääkida.

Edukaid, esilekerkinuid inimesi austame, neid väljendame kunstis, kirjanduses, püstitame ausambaid. Need olid suured juhid, väepealikud, uute maade vallutajad jt, keda on täis kooliõpikud ja kelle kangelastegusid peab teadma iga koolilaps. Lühidalt, nende hulgas oli/on ka andekaid terroriste. Millised on küll need piirjooned, mis eraldavad kõikvõimalikke talente üksteisest?

Edasi. Teadusajaloos teatakse tõika, et ainuüksi aurukatla leiutamine ja sellest modifikatsioonide loomine on majanduslikult sadades kordades katnud kõik teaduse rahastamiseks tehtud kulud kogu maailmas. See oli ühe väga andeka inimese panus tuleviku heaoluriikide tekkeks, kelle nime sajast inimesest teavad ütelda vaid kümmekond. Tuleb leppida, et taolisi talente kerkib esile ikkagi ennekõike suurte rahvaste ja riikide seast.

Nüüdisaja Eesti puhul on tegemist piiratud võimalustega väikeriigiga. Ainelisi loodusrikkusi on meil parasjagu, so 1,3 miljoni elaniku kohta; need on meie põllud, metsad, järved, põlevkivi, kruus, liiv jne. Aga vaimsed rikkused, mis on hoopis tähtsamad?

Ollakse arvamusel, et silmapaistvalt andekaid inimesi mingist rahvusest on umbes 0,3..0,4 protsenti. Niisiis, Eesti puhul peaksine arvestama umbes 4 tuhande inimesega, kelle aktiivsest osavõtust ühiskonna elust johtub meie tulevik. (Omaette probleemiks on eestlase IQ, mis on tunduvalt madalam Kagu-Aasia maade rahvaste omast, või Eroopa nt Islandi, Norra Austria, Itaalia jt rahvaste puhul). Tähendab, kui piiratud vaimse potentsiaaliga me peame Eestis hakkama saama. Seda enam vajab täpsustamist, kes nad on ja kus nad on?

Lõpetuseks. Kõlab julmalt, kuid tänapäeva Eesti vaimuinimesed elavad justkui paguluses, olgu see siis välismaal või omal kodumaal. Nad saavad üldsuse tähelepanu vaid siis, kui nendest on võimalik rääkida/kirjutada midagi halba/negatiivset. Pideva tähelepanu all on hoopis nö isesugused inimesed ja nende ettevõtmised. Ärme nendes räägime, vaid toome ära Einar Laigna sõnad: "Eesti ühiskond on päästetav, kui inimesele kui sotsiaalsele olendile antakse massimeedia abil teised väärtused...". Olgu siis selleks väärtuseks inimese talent/anne ning selle väärtustamine ja hoidmine.

Vambola Raudsepp