Pühäjõel

Näet hetki elon imelisi,
ku jõen täüskuu viige hullas';
ku hiien üts nuur inemine,
tõsõ kandlõmängu kullõs'.

Hää hiietsõõri võimas vägi,
kõik valla noorõ' kokku tõi;
külän kõigi meelen Harjumägi
ja udun virveviige Pühäjõgi.

Oll'  aigu ammu' nälgä, ikaldust -
ku veski vihagõ purus lüüdi.
Muistva' latsõgi tuud kakõlust:
iks vesiveski jäi sis süüdü.

Sai Pühäjõele uma palvõkoht,
kos käüvväs loitsman ikka viil.
Om täämbä siin üts tõnõ oht -
kas täüskuu löüd viil kirka vii.