Thursday, September 20, 2018

Vasarate teadlasdünastia minu sugupuus

Elmar Vasar
Minu sugupuus on med prof Vasarad, kelle juured asuvad Valgamaal Sangaste kihelkonnas Mäekülas järgmiselt: prof Elmar Vasar (1926-2004) on mulle 6th cousin ning tema pojad vastavalt 6th cousin once removed, so Eero Vasar (1954) ja Veiko Vasar (1956-2015). Eero Vasar on Eesti TA akadeemik.

Eero Vasar

Veiko Vasar

Minu ja Vasarate sugujuured lahknevad õdede Ann Hellamiku (1761-...) ja Liis Rusa (1764-1810) juurest. Ann Hellamik oli Ann Raudsepa vanaema ema.

Meie ühised eellased on Tints Kihho (1717?-1787) ning Marret Kihho (1721-...). Med prof Vasarate teadlasdünastiasse kuulub ka vet prof Rudolf Säre, kuid minuga tal otsest sugulusseost (nö vereliini kaudu) ei ole.
Vambola Raudsepp


Wednesday, September 12, 2018

Vana külakool




Kurenurme kooli õpilased 1950ndatel.

Kurenurme koolihoone 1950ndatel

Kurenurme kool töötas aastatel 1931-2001

                               

                                 Vana külakool

                        On Eesti ärkamisaja juured
                        iga külakooli klassiruumis.
                        Kreutzwald, Koidula, Jakobson -
                        haridustempli südames olid, ja on.

                        Mil kogu maale koolid andsid näo,
                        sai Eesti oma riigi vahval vaimuväel.
                        Vankumatu tahte, lisaks sihi, hoole
                        vormis meisse oma kodu külakool.

                        Ehkki sõjast äng, vaesus, ainsus,
                        meil kallis ikka isamaa vaimsus.
                        Aeg läind, vili salves, raugend jõud,
                        meeles jäädvalt vana kool ja õu.

                        Jõuame kõik rännutee lõppu,
                        meenutuseks vaid väike õppus:
                        tänud! - said sammud õiges suunas,
                        ükski juhus enam seda muuda.

Kurenurmes, sügis 2018. 
Vambola Raudsepp (1956.a. lõpetaja).





Monday, September 10, 2018

Dünastiad sugupuus: hoiakud, vaimsus ja edulugu


Rahvuse/riigi/ühiskonna küpsust iseloomustab teadlas-, haritlas- jt dünastiate olemasolu, ennekõike oma rahvuse seast võrsunud isikutest. Iga inimene on huvitunud just oma sugupuu dünastiatest, nende hoiakutest, vaimsusest ja eduloost, mistõttu võiks sellealaseid kirjutisi rohkem olla.

Minu sugupuus võib rääkida Treffnerite, Hellatite, Arrakute, Puurade ja teistest vanadest, juba väljakujunenud dünastiatest, kuid nüüdisajal on kasvamas ka uusi./1/. Eestis on väga vähe uuritud sugupuid nö dünastiate aspektist, kuid on ka üksikuid väga häid näiteid. Üheks selliseks on Tabade sugupuu, mis hõlmab kümmet põlvkonda ja kus on väljapaistvaid koolmeistreid, teaduste doktoreid, professoreid jt. /2/. Siinjuures ei saa me võistelda baltisakslaste, sh mõisnike sugupuudega, kus sugulusjuured ulatuvad paljude aastasadade taha. Kadestamisväärne seik. Ehkki sõna dünastia kasutamine tundub siin küsitav olevat, leian siiski, et on sobilik.

Sugupõlvedevahelised seosed, mida iseloomustavad ühised väärtused, traditsioonid, pürgimused, eetika, teaberuum vms - kõik see kujundab need inimesed väljapaistvateks isiksusteks, kelle vaimsus saab aluseks erinevateks edulugudeks. Eks näiteid saab tuua igalt erialalt, eluvaldkonnast. Õnneks nad (nn dünastia liikmed) ei ela ajutiste poliitiliste voolude ja hoiakute tõmbetuultes, vaid nende maailmakäsitlus baseerub ajaloo keerdkäikude poolt läbitud tõel.

Eelöeldu lahtimõtestamine aga vajab pikemaid kirjutisi, kuid ilmselt pole aeg meil Eestis selleks veel küps. Samas aga luuleread kinnitavad: "Haritlas-, teadlasdünastiate sünd - see on kestva rahvuse tähetund".

Allikad:
1. Isiksused millenniumi sugupuus. Koostanud Vambola Raudsepp. Käsikiri, 19 lk.
2. Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust. Koostanud Vambola Raudsepp. Kooraste Küla Selts MTÜ. Paar, 2017, 126 lk.

Sunday, September 9, 2018

Uma kiil


Kaugu Võromaalt kollasi ilma pääl,
imä kiilt olõ-es vai'a sääl.
Vadrasi vinne, soomõ, imedli inglismanni kiilt,
eski elo kävi võõrastõ perrä, noide miilt.

Unõhdi är', saa-es suust sõnnagi;
süä valudi, võrro olõ-es, oll'i õnnõdu.
Imä om lännü, üten võrogi võtsõ.
Oll'i ku lats, kiä midägi otsõ.

Opi kipõlt vahtsõlt, võtsõ Uma Lehe,
kai midä kirotõsõ nu mehe' -
kiäl kallis võro kiil. Miilde tull'i,
arvu saa - kattõ ku pikk uni.

Näet, imä, kõik oll' nii tähtsä ja suur,
olõ-es ma hää lats, ku olli viil nuur.
Kalmu pääl kävi, lillelehe pandsõ,
a imä kiil oll' lännü, miä mul andsõt.


Mõtõlus

Kävi külätiid lats, kiä mõtõli suurõlt,
sääl oll' ta kodo ja esäde juurõ.
Uma maailma uursõ ja puursõ,
kuni är'minekus kasusi suurõs.

Tõistõgõ üten läts kaugõlõ kuuli.
Nüüt tiiä-i, kiä kos eläs, kiä kos kuuli.
Targas saanu ilm, ta muutunu tõsõs,
eski imäkiil uhkõ - kirän ja kõnõn.

Om sis olõmatus õndsus - tühi külä,
sais imäkiil raamatin - putmata ja pühä.
Olõ-i küläkuuli last, kiäl mõtõlus suurõlt,
kiä umakiili tarkust uurnu ja puurnu.


Mõtisklus

Käis külateed laps, kes mõtles suurelt,
seal oli ta kodu ja isade juured.
Oma maailma uuris ja puuris,
kuni äraminekuks kasvas suureks.

Teistega koos läks kaugele kooli,
ei nüüd tea, kes kus elab või olnud.
Targaks saanud ilm, ta muutunud teiseks,
isegi emakeel uhke - kirjas ja kõnes.

On siis olematus õndsus - tühi küla,
seisab emakeel raamatuis - puutumata ja püha.
Ei ole külakooli last, kes mõtleks suurelt,
kes omas keeles tarkust uuriks ja puuriks.