Me kõik kanname oma eellaste pärandit veresuguluse kaudu. Sellest ka suur huvi genealoogiliste uuringute vastu.
Niisiis, oleme oma vanemate lapsed, keda meil polnud võimalik ise valida (kas ongi vaja?). Samas aga meid mõjutab oma kaugete eellaste elusündmuste kaja, mida tõlgendatakse ka kui saatust. Siin on palju mõistatuslikku, millele tulevikuteadus leiab kindlasti oma vastused.
Samas hoopis tähtsam on olnud meie jaoks seik, et Eestit ja eestlasi on aastasadu valitsenud, mutta tallanud ja isegi vihanud võõrvalitsejad, ennekõike baltisaksa mõisnikud, mis raskendas toona meie oma rahvusliku eliidi teket. Ülekohtune nähtus. Sellest kõigest on väga raske jutelda, kirjutada - sõnaga, alandav. Kõigele vaatamata on nüüdiaajaks Eesti oma eliidi saanud väljapaistvate isiksuste kaudu.
Samas hoopis tähtsam on olnud meie jaoks seik, et Eestit ja eestlasi on aastasadu valitsenud, mutta tallanud ja isegi vihanud võõrvalitsejad, ennekõike baltisaksa mõisnikud, mis raskendas toona meie oma rahvusliku eliidi teket. Ülekohtune nähtus. Sellest kõigest on väga raske jutelda, kirjutada - sõnaga, alandav. Kõigele vaatamata on nüüdiaajaks Eesti oma eliidi saanud väljapaistvate isiksuste kaudu.
Suured isiksused kaunistavad igat sugupuud, nende elu võib võrralda säraküünlaga. (Minu sugupuus 4.- 8. põlvkonna veresugulased on Hugo Treffner, Alfred Neuland, Karl Pärsimägi, Juhan Jaik, Veljo Tormis, Silvia Laidla, Heino Liimets, Väino Puura jt). Paraku eestlased üldjuhul oma tuhandeaastaseid sugupuid uurida ei saa, sest pole lihtsalt vajalikku andmebaasi, kuid piisab ka poole lühemast ajaperioodist. Asi on selles, et nagu näitavad arvutlused on kõik eestlased, kes elasid ligikaudu 500 aastat tagasi, on meie tänaste (põlis)eestlaste esivanemad. Minu valik langes vaid sajale tuntud isikule ja olin üllatunud, et kujunes nii võimas valim. Kuna sugulussidemed genis on täpsemalt esitatud vaid inglisekeelses terminoloogias, siis on need minu edaspidistes uuringutes nii ka jäetud.
Lõpetuseks. Nüüdisajal on praktiliselt meie käsutuses umbes 400 aasta taguseid andmeid, mistõttu saame omi sugujuuri uurida juba näiteks 15 ja enamgi põlvkonda tagasi. See on väärtuslik teave (olen järginud väljapaistvate eestlaste otsest sugulusliini, so nö veresugulust - need on geneetilised suhted, järglaste ja eellaste otseseosed), et tänapäeval õigeaegselt märgata ja julgustada võrsuvaid talente. Kui suured rahvad võivad oma talentidega isegi hoolimatult ringi käia, siis väikerahva jaoks on iga anne ja lõpuks oma eliit väga väärtuslik, vajalik. Eliidita rahvas pole vaimselt teovõimeline, ega ka jätkusuutlik.
Vambola Raudsepp
No comments:
Post a Comment