Thursday, January 19, 2017

Kuulsaid naisvalitsejaid




Vürstinna Olga, kelle juured olid Skandinaavias, reisis 950ndatel Konstantinoopolisse, kus pöördus tagasi kristlasena. Tema kutsel saabusid Venemaale kristlikud misjonärid. Need õppisid ära kohaliku keele, koostasid slaavi tähestiku ja püüdsid rahvast lugema õpetada. (Venemaa ajaloost). Monument vürstinna Olgale asub Pihkvas.

"Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust, raamat ripub tegijast". (Hando Runnel). 

Eestis tehti algust Piibli tõlkimisega 16ndal sajandil.

Saturday, January 7, 2017

Sugujuured Koorastes: Erika Aland-Vernik

.
Erika Aland-Vernik sündis 03.04.1913.a. Koorastes Kusto Tamme talus möldri tütrena, õppis Otepää Gümnaasiumis. Oli juba varases nooruses kirjandushuviline. Abiellus Jüri Vernikuga, laulatus toimus Kanepi kirikus (13.08.1938). Seejärel, sama aasta detsembris, siirduti Brasiiliasse. Näitekirjanik, luuletaja, proosakirjanik ning tekstiilikunstnik. Romaan Kohvipõllu leib (Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990) kirjeldab eesti immigrantide elualgust Brasiilias. Tema lühijutte ja luuletusi on avaldatud Viruskundras. Suri 14.05.2001.a.a Brasiilias, Sao Paulos.(Erinevates allikates on antud ka surmakuupäevaks 25.05.2001 /vt nt Geni/, kuid õige on 14.05.2001).

Erikal ja Jüril oli kaks last, tütar Asta (1943) ja poeg Jorge (1947). Asta Vernik abiellus Kurt Scheyeriga (1934-1996) ning nendel oli poeg Ernest (1964-2015) ja tütar Cristine (1966). Cristine Scheyer abiellus Jose Alvarizega ja nendel oli kolm last, so Erika, Victor (1996) ja Carolina.



Erika ja Jüri laulatus Kanepi kirikus (1938) ning 63 aastat abielus (Brasiilias)

Perekond Aland-Verniku järeltulijad Brasiilias (2016)


Asta ja Kurti laulatus (1962)
Asta ja Jorge
Ernest Scheyer

Asta Vernik (1957)




Jorge Vernik


Carolina

Victor, Erika ja Carolina

Cristine, Asta ja Erika










.






Monday, January 2, 2017

Sugujuurte põimumine: Kaupo ja Ungern-Sternbergid

.


Kaupole pühendatud mälestusmonument Krimuldas

Kaupo sünnidaatumi me ei tea (oli ilmselt 1160ndatel), kuid surmakuupäevaks märgitakse 21/22. 09.1217. Suri Madisepäeva lahingus saadud haavadesse. Ta põletati ja luud toodi Krimulda kiriku lähistele, kus asub praegu temale pühendatud mälestusmonument. Oma varanduse pärandas Kaupo enne surma Liivimaa (Riia) kirikule, kuna meessoost järglasi tal enam ei olnud. Kaupo poeg Berthold oli elu kaotanud Ümera lahingus. Kaupo tütarde järglasteks lugesid end hiljem balti aadli võimsad suguvõsad Ungern-Sternbergid ja Lievenid.

Kooraste mõisa parunid von Ungern-Sternbergid: Carl Gustav (1806-1874), Gustav Paul (1839-1886) ja Karl Reinhold Paul (1868-1919)
.



Seoses Kooraste mõisnike parunite von Ungern-Sternbergide päritolu ja sugujuurte uurimisega kerkis küsimus: kas või kuivõrd Kaupo sugujuured ulatusid ka Koorastesse? Ilmselt jah, sest ka veel nüüdisaegsetes kirjutistes väidetakse, et Kaupo järglased elavad. Usun, et eks neid leide ja kirjutisi ilmub veelgi.

Vambola Raudsepp