Thursday, September 22, 2016

Külalisõppejõud Heiki Müür ja Heino Siigur

.
1960ndate esimesel poolel kutsuti TPI majandusteaduskonda üksikuid loengukursusi läbi viima õppejõude TRÜ-st. Nii juhtuski, et meie kursusele tulid Tartust loenguid pidama Heiki Müür planeerimise valdkonnast ja Heino Siigur tööõiguse alalt. Eks külalisõppejõud toovad ikkagi vaheldust iga kõrgkooli kooliperele, kuid see-eest neid jälgitakse ka väga teraselt.


         Heiki Müür (11.08.1932-09.04.1996)                                        Heino Siigur (02.01.1930)
.
Heiki Müür oli toona juba mitme üllitise autor ja ta loengud olid asjatundlikult esitatud, sügavamõttelised ja kui vaja, siis ka probleemiderohked. Inimesena tagasihoidlik, esinduslik ja heasoovlik üliõpilaste suhtes. Sõnaga, kõigiti meeldivad mälestused.

Heino Siiguri esitlusviis oli kuivavõitu, isegi igav, kuid siiski asjalik ja tasemel. Samas jäi arusaamatuks tema ülekeev temperament. Asi oli selles, et meie õpperühmas õppis vaid nelja poisi kõrval oma paarkümmend tüdrukut, naisüliõpilast. Siigur tegi kõik, et olla just nende tähelepanu keskmes, so ta isegi tutvustas ennast kui väga noort ja edukat õppejõudu, millest jäi mulje temast kui ihaldatud poissmehest. 

Üteldakse, et inimese mälu on valikuline, eks nii ka minul, sest toona ei osanud ma veel aimatagi, et vaid viie aasta pärast on nad mõlemad, so Heiki Müür ja Heino Siigur minu kolleegid Tartu Ülikoolis. Mõlemad kaitsesid hiljem doktorikraadi ja tõusid TÜ professoriteks. Nende nimed on leitavad entsüklopeediates, teatmeteostes vms, kuid inimestena teame me nii Müürist, kui ka Siigurist väga vähe. Olgu siis siinjuures üks minu tudengipõlve meenutus.

Vambola Raudsepp
.


Sunday, September 18, 2016

Kärgula mõisnik Wilhelm Gustav von Wahl

The article about landlord Wilhelm Gustav von Wahl, who was cruel man in Manor of Kärgula (Estonia, Võru County), and who was even murdered peasants.

Wahl on baltisaksa aadlisuguvõsa, millele pani aluse Johann Heinrich von Wahl 1795ndal aastal. Paljude mõisate hulgas kuulus suguvõsale ka Kärgula mõis. Nii sai Wilhelm Gustav von Wahl 1837ndal aastal pandina Kärgula mõisa Karl Michel von Golojevsky'lt. 1846ndal aastal omandab von Wahl Kärgula ja jääb selle omanikuks kuni 1859nda aastani, mil mõis läheb  edasi von Siversile.

 Wilhelm Gustav von Wahl
.
Nii von Wahli, kui ka von Siversi kohta räägiti Kärgula mõisapiirkonnas üksnes halba, lausa inetuid lugusid. Von Wahl oli julm, ülekohtune, isekas ja amoraalne inimene. Näiteks, üks jutt pajatab sellest, et iga noorik olevat pidanud ühe öö härrat peasema saunas. Üksnes ühel noorikul õnnestunud põgeneda jõkke ja seal lepapuude taga end varjata. Või teiseks ütlus: kes mõisalt talu ostab, see ka mõisa orjaks jääb!

Lausa õuduslugusid räägiti von Siversi, "Hullu Jüri" kohta, kes kepi otsas kantava labidaga kord tapnud inimese ja lisaks lasknud veel mitu inimest surnuks peksta. Nö kerge käega löömisi oli nii arvukalt, et nendest enam ei räägitudki.
.

.
Lõpetuseks. Kärgula mõisapiirkonnast teatakse vähe, puuduvad ulatuslikumad kirjalikud allikad.  Edasi räägitakse peaasjalikult suusõnaliselt levinud jutte, lugusid. Vaieldav on ka Kärgula nime teke, so sõnast kirikküla/kerikküla - sellega viimasel ajal ei taheta sugugi nõustuda.
.
 Vambola Raudsepp
.










Friday, September 9, 2016

Professor Madis Habakuk

.
Professor Madis Habakuk (28.12.1938-02.09.2016)
/Foto internetist/
.
1960ndate alguses pidas nooruke TPI majandustudeng üliõpilaste teaduskonverentsil ülimalt sisuka ettekande, mille peale dekaan ütles naeratades, et esineja väärib teaduskraadi. Ja teadusteele ta läkski, so aspirantuur, teaduskraadid kuni professorini välja. Tähetunniks EBS-i asutamine ja seal tehtud elutöö. 

Uskumatu, kui palju jõuab üks tagasihoidlik teadlasaristokraat, nii Eestis, kui ka rahvusvahelisel tasandil. Istusin kordi hea kolleegiga koos eksamikomisjonides ja eravestlustes erinevates paikades. Meenutasime tolleaegset TPI majandusteaduskonda, dekaane, õppejõude ja kaastudengeid. Edaspidigi vahetasime mõtteid aktuaalsetel teemadel, ka telefoni- ja meili teel. 

2016nda aasta septembri alguses astus Madis Habakuk oma viimase sammu, selle siis Eesti teadus- ja haridusloo ajalukku.
.
Vambola Raudsepp
.