Tuesday, February 16, 2016

Apooria

.
Kõik mis on olnud, see on tõik, kuid samas igat sündmust ennast tõlgendatakse aja möödudes mitmeti. Väga raske on mõista ühiskonnas/riigis valitsevat hetkeseisu või täpsemalt, tänapäeva omapära - sõnaga, oleme kimbatuses. Hoopis abitud oleme aga tuleviku prognoosimisel ja mõtestamisel, so missugused on iga täna tehtud teo tagajärjed tulevikus. Ei aita meid tagasivaatav tarkus, sest seisame silmitsi raskestilahendatavate probleemidega, mida saadab loogiline kimbatus inimlikes aruteludes. Vahest on õigem eemalduda nendest tõsiteaduslikest probleemidest ja mõtiskleda abstraktselt, antud juhul luuleridade abil. Aga mida ütlevad siis tõelised poeedid?  "Kui keegi ütleb end teadvat, mis on luule, siis ärge uskuge." (Paul-Erik Rummo. Eesti luule. Kuldne klassika). Vaat nii!


Apooria

1   ,   2.    on tähtis
0-tolerantsus
11 me paitame
+ ja + 
- ja -

-ism'id võitlevad
hedonism masohhism
iibetus

3x-sed hõiskavad x-päevani

 kaob kodune kära
jääb Linnutee sära
külili 8.
.
.
Kas kolm põhilist märksõna aitab paremini mõista kujunenud hetkeolukorda meie lähiümbruskonnas, so hedonism, masohhism ja tolerantsus.  Esiteks, tundub küll, et heaoluühiskonna inimese peaeesmärgiks ja tegutsemisajendiks on kujunenud meelelist naudingut ja lõbu tähtsaks pidav elukäsitlus. Teiseks. Naudingu või lõbu saamise eesmärgil ollakse nõus lasta end alandada, isegi piinata, sh ka sugulise rahulduse saamiseks.  Ja kõike seda üldjuhul tolereeritakse, suhtutakse sallivalt kui inimõigusesse. Muidugi momendil pole kõik eelöelduga nõus, kuid palju huvitavam oleks teada, mida Eesti hetkeolukorrast arvatakse nt viiekümne aasta pärast.
.
Vambola Raudsepp
.












No comments:

Post a Comment