Thursday, January 28, 2016

Korporant Norman Gregor von Sivers

.
Norman Gregor von Sivers
 (31.03.1889-25.03.1945)
.
Norman Gregor sündis Kärgula mõisas Karl Alexander ja Marie von Siversi vanima pojana. Peres oli neli poega, so Norman Gregori nooremad vennad olid Erich, Arthur ja Bernhard. Tema vanaisa August Gregor von Sivers oli Kärgula mõisaomanik ning tuntud ennekõike kui talude päriseksostu korraldaja oma mõisapiirkonnas. Norman Gregori vaarisa oli Ernst von Sivers (1794-1856) ning temast algas suguvõsa Õisu Valguta alaliin, kuhu kuulusid ka Kärgula Siversid. Norman Gregor elas Tartus, õppis Tartu Ülikoolis ning oli korporatsiooni Livonia liige. (Korporatsioon asutati aastal 1822 ning asutajaliikmete hulgas olid ka Õisu Siversid, so isikud Norman Gregori sugupuust. Korporatsioon lõpetas tegevuse 1939ndal aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega Saksamaale).  Hiljem elas Norman Gregor Saksamaal ning ta suri 25. märtsil 1945 Danzigis 55 aastaselt. Ilmselt hukkus sõjas?
.


Kärgula mõisahoone
 .
Karl Alexander Richard von Sivers
 (29.11.1858-20.06.1929)
.
Ta sündis Kärgulas, oli Liivimaa maanõunik.  Töötas panganduses. Peale oma isa surma päris Kärgula mõisa ning oli viimane selle omanik Ta suri Tartus 69 aastasena. Tema vend Siegfried Sylvester oli Tartu Ülikooli lektor, dr phil. 

..

August Gregor von Sivers
 (21.03.1826-20.11.1904)
.
Sai mõinikuks aastal 1865, mil Kärgula mõis läks Siversitele, seega olid Siversid ka selle mõisa viimane omanikusugu. Talumehed mäletasid teda kui karmikäelist mõisnikku. Oli Liivimaa Talurahva Laenupanga president. Tema tütar Hedwig Gatharina (1863-1882) suri 18 aastaselt ja tütrele on pandud mälestustahvel Urvaste kirikusse.
.

August Gregor oli korporatsiooni Livonia vilistlane. Ta suri Riias 78 aasta vanuses. Muide, Sivers on üks tuntum baltisaksa aadlisuguvõsa.
.
Lõpetuseks. Eks korporant Norman Gregor von Sivers elas oma suletud ringis sakstepoiste elu, tal olid omad põhimõtted ja ideaalid, mis eestlusega seostus väga nõrgalt. Ideaaliks ikka sakste ülemvõim ja Saksamaa mõju Eesti- ja Liivimaal. Oli ju ka Norman Gregori noorem vend Bernhard Harry von Sivers (02.06.1893- ... ) vabatahtlik Balti Landeswehri sõjaväelane, kellele ei meeldinud sugugi Eesti vabariigi teke. Ehkki vana mõisnik August Gregor von Sivers  purssis puudulikku eesti keelt, siis noored saksapoistest korporandid valdasid kohalikku keelt vabalt. Nende konkreetsete inimeste puhul mingisugusest heasoovlikusest, abivalmidusest või isegi lõimumisest eestlastega ei saa küll rääkida.
.
Kui vana mõisnik kurtis sageli, et mõis on vaene ja ei too midagi sisse, siis ega ta ka midagi selle heaks ei teinud, et talud muutuksid tõhusamaks ja areneksid jõudsamalt. 1970ndatel püüdis ta Hänike karjamõisa koos kõrtsiga välja rentida, et mõisa majanduslikku olukorda parandada (vt kuulutus ajalehes).
 .
Ega seegi aidanud, ta pigem püüdis petta oma talupoegi. Valitses härrassakste ülbus oma käskude ja keeldudega - selliselt iseloomustasid minu isa ja vanaisa Kärgula mõisasaksu. Et aga isegi sellele toredale mõisahoonele toona rakendust ei leitud, siis pigem seda kohalik rahvas ei tahtnudki, sest nii palju ebameeldivusi oli selle härrastemajaga seotud. Pigem lagunegu ja kadugu. Nii nagu jäi teadmata kadunuks ka mitmeid Siversite suguvõsa järeltulijaid, kes järgisid Hitleri kutset ja lahkusid Saksamaale.
.
.
Vambola Raudsepp
.








Wednesday, January 27, 2016

Lembit Paluteder - skulptor Urvastest

.
Osula koduloolaste poolt koostatud broshüür
 (autorid Kersti Karu ja Heljo Saar)
 .
Lembit Palutederi (09.06.1927-13.10.1995) kohta on kirjutatud väga vähe, mistõttu koduloolased saavad kasutada vaid neid nappe materjale, mis on üldsusele kättesaadavad või mida ütlevad-räägivad temast kaasaegsed. Paraku need ütlused on üksteisele üpris vastukäivad, mistõttu me saame vaid kahetsusega nentida, et see andekas skulptor ei jõudnud kirja panna oma memuaare. Viimased annaksid isikust hoopis teistsuguse pildi, kui seda kaasaegsed oskavad kirjutada-kujundada.
 .
Marie Heibergi büst Urvaste kirikuaias
 .
Lembit Paluteder jõudis teha mitmeid kalmistutaieseid, hauamonumente  kujundada ajaloolisi mälestusmärke (Pühajõe vastuhaku mälestuskivi Osula Harjumäel) jt, kuid üheks olulisemaks on büst kirjanik Marie Heibergile. Enamus ideid aga jäigi teostamata (sh nt Kalevipoja teema). Muide, minu vanaisa Gustavi mõned sidemed Marie Heibergiga tekitasid minus huvi skulptori vastu, kes murekirjanikku modelleeris.
.
Monument Tallinnas Estonia ees
.
See sotsrealismis tehtud monument võis kanda esialgselt mõtet/sõnumit: peatage tapmised!, kuid Eesti taasiseseisvumise algaastail leidis see mitmesuguseid vastandlikke tõlgendusi. Kahjuks.
.
 .
Lembit Paluteder on maetud Urvaste kalmistule. Tema lahkumine vabasurma jäigi mõistatuseks ja vaevalt nüüd kiiresti muutuv aeg mingit selgust või põhjendusi toob. Küll aga kohalik elanikkond, mõtlen ennekõike inimesi endise Urvaste kihelkonna piirides, meenutavad teda kui väga andekat ja heasoovlikku inimest.
.
Vambola Raudsepp
.






Monday, January 25, 2016

Metallikunstnik, graafik ja õppejõud Siiri-Merike Nummert

.
Metallikunstnik ja graafik Siiri-Merike Nummert
 (26.03.1939-23.12.2014)
.
Sündis Tartus, kus lõpetas keskkooli ning seejärel õppis ERK-is, mille lõpetas 1967. aastal. Töötas Tartus alumiiniumivabrikus ja ARS-i metallehistööateljees. Aastatel 1973-1984 vabakutseline ning 1984-1998 Tartu kunstikoolis õppejõud. Kuulus Tartu Kunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu (1975-2004). Loonud mitmesuguseid ehistööesemeid, Tartu tähetorni tähekaardi (1979), Perekonnaseisuameti panoo (1971).  Esinenud näitustel aastast 1969, sh Jaapanis (Sapporos) ning korraldanud isikunätusi. Aastal 1989 liitus kunstiühinguga Pallas.
.
PS Paraku selle andeka kunstniku kohta leiame trükisõnas väga vähe, so ta on üldsusele praktiliselt tundmatu. Kuna aga tema isapoolsed sugujuured pärinevad Urvaste kihelkonnast ning tema lähedasi on maetud Osula kalmistule, siis Siiri Nummert pakub kahtlematult huvi kohalikele koduloolastele. Pealegi tundsin Siiri Nummertit isiklikult, oli meie pere ja minu tädi (Ella Kuuse) perekonnatuttav
.
Vambola Raudsepp
.



Thursday, January 14, 2016

Juhused või juhitud sündmused põlvnemis- ja elulugudes

.
Juhuseid pole olemas! - kinnitavad mitmed prominendid, sh teoloogid. Tõepoolest, inimese tulekuks Maale loodi kõik eeldused ja tingimused, sh eriti seoses Päikesesüsteemi tekkega. Kõik arenes kindla stsenaariumi järgi (antroopsuse printsiip), kusjuures arvestati väga suure hulga teguritega, mille koostoime (kõik on kõigega seotud!) kindlustas soovitud lõpptulemuse - homo sapiensi ilmumise planeedile Maa. Mittemidagi ei jäänud juhuse hooleks? Vastuseta jääb aga küsimus: kes juhtis? on olemas kõiksuse mõistus? vms. Juhuse välistajad räägivad sel juhul harilikult Inimese saatusest.
.
Siiski juhuseid täielikult välistada ei saa, sest Inimesel planeedil Maa on jäetud oma elu korraldamisel vabad valikuvõimalused. Ega me teagi, missugused on need kõige õigemad valikud, kuid kristlased soovitavad elamist Piibli põhimõtete kohaselt. Niisiis Inimene peaks elama patuta, edasi karmavõlata vms. Aga momendil jätkab meie planeet liikumist kaose, ebaturvalisuse, vägivalla, sõja, saastatuse, rõhumise ja omavolilise ärakasutamise poole. Need on väärtegude (patu) tagajärjed, mis lähevad kindlas suunas palju kaugemale kui mingi ajahetke vahetu patt ise. Küll aga kaoses on juhustel oma kindel koht.
.
Põlvnemis- ja elulugude uuringutega hoogu sattunud genealoogiahuvilised, mis seonduvad ennekõike ka kodulooga, võiksid aja maha võtta. Asi on selles, et konkreetsete isikute elulugusid uurides  külastatakse paljusid kalmistuid, lahkunute hauaplatse, uuritakse kirikuraamatuid, vanu ajalehti, küsitletakse nende kaasaegseid või järeltulijaid jne - sõnaga, elatakse nende uuritavate inimeste elatud eludesse nii sisse, et  hakatakse tunnetama nende hinge, vaimsust, pattu, karmavõlga või isegi needust. See on suur ja raske koorem, mille eest on hoiatanud tuntud psühholoogid, aga ka sensitiivid, selgeltnägijad, kirikuõpetajad, teoloogid. Tunnistagem,  peenmateeria toimimisest teame lootusetult vähe. 
.
Vambola Raudsepp
.



Wednesday, January 13, 2016

Legendaarne Cimze seminar Valkas

.
Cimze Seminar was founded in 1849 in Valga. Seminar prepared teachers and parish clerks for Livonia. About 120 Estonians studied there; many become famous in Estonia (C.R.Jakobson, A.Grenzstein, A.Kunileid, J.Kapp).
 .
On olemas omapärane võimendus, kus igal teol on tagajärjed, mis lähevad palju kaugemale, kui vahetu tegu ise. See tõdemus käib ka Cimze seminari kohta, mis tegutses Valgas aastatel 1849-1881. Seminari rajajaks, algselt küll Valmierasse, oli Janis Cimze (1814-1881), kes on leidnud suure tunnustuse ja lugupidamise nii Lätis kui ka Eestis.
.
Seminari direktor Janis Cimze
.
Seminaris õppisid kümned ja kümned Eesti ajaloos tuntud isiksused, sh Carl Robert Jakobson, Aado Grenzstein, Joosep Kapp, Aleksander Lätte, Aleksander Kunileid (Saebelmann) jt ning Läti ajaloo suurkujud, sh Karlis Baumanis (helilooja, Läti hümni autor), Indrikis Zile (helilooja, koorijuht, Läti I, II ja III laulupeo üldjuht), Mikelis Krogzemis /Auseklis/ ( luuletaja ja tõlkija) jt. 
.
Kui tulin 1964nda aasta sügisel TPI majandustudengina Valga õmblusvabrikusse õppepraktikale, siis minu üllatus oli suur, kui tõdesin, et Janis Cimzest ja tema seminarist ei teatud õieti midagi. Eks asi oli ka selles, et toona polnud üldse kombeks koduloost ja möödanikust palju rääkida. Ettevaatlikuks tegi asjaolu, et Valga ettevõtetes töötasid kõrvuti inimesed, kes olid omal ajal küüditatuina Siberis, kuid nüüd naasnud Valka ning inimesed, kes olid seotud nendesamade inimeste küüditamisega. Küll oli ka ärksamaid ajaloohuvilisi ja üheks selliseks oli Aleksander Lilje (Peeter Lilje isa), kellelt kuulsin palju huvitavat kohalike olude kohta. Muide, Aleksander Lilje on maetud Valka, Luke kalmistule ja tema hauaplats on Janis Cimze hauamonumendi lähedal. Olen seal viibinud korduvalt.
.
.Janis Cimze hauamonument Valkas
 Luke kalmistul
.
Mind huvitas just see, kuidas tulevased kuulsused tundsid end Valgas, milline oli selle linna mõju neile ja nende mõju kohalikule elanikkonnale. Veel 1960ndatel võisin vestelda endiste EW vallaametnikega, kes olid Cimze seminari lõpetanute õpilased. Olid huvitavad, laia silmaringiga ja väga distsiplineeritud isiksused. Paraku jäid need vestlused minu poolt kirja panemata.

Vambola Raudsepp
.